Blogi

Õpetajakoolitus Oxfordis

23.09.2016

Õpetajatele teadupärast meeldib, kui keegi vahelduseks hoopis neid aeg-ajalt õpetab. Seejuures on nad muidugi ütlemata kriitilised nii sisu, vormi kui ka kursusekaaslaste osas. Õnneks Oxfordis asuv British Study Centres selles osas kriitikale ainest väga ei andnud, olgugi et kursuse teema „Technology in a Language Classroom“ (ehk haridustehnoloogia keeleõppes) oli teadlikult pisut heidutav valitud – lihtsam on ju ikka vanaviisi edasi nohiseda kui täiskasvanud õppijaid uute vidinatega tüütama hakata.

Keskne põhimõte nii antud kursusel kui ka koolis tervikuna on arvutikasutuse lihtsus – ei ole mõtet tundide kaupa keerukate programmide otsas aega veeta, kui õppija selle tulemusel ehk heal juhul vaid paar uut sõna juurde õpib. Pigem võta kasutusse olemasolevaid (mitte ilmtingimata otseselt keeleõppele suunatud) programme ning leia neile uus funktsioon enda õppe-eesmärkide kontekstis. Seejuures tuleks alati ka mõelda, ega ma nii paku pelgalt vaid vormilist asendust mõnele lihtsamale võttele (s.t. substitution), vaid eeskätt ikka midagi parendan, muudan ja loodetavasti kunagi ka ümber mõtestan (s.t. augment, modify and redefine = SAMR).

Nii võib näiteks ülilihtsa kasutajaliidesega tasuta veebiprogrammi Adobe Spark rakendada õppurite kirjutamisülesannete tarvis, sama programmi videotöötlusprogrammi aga ise podcastide/ettekannete vms loomiseks. Socrative on tuttav tõenäoliselt igale siinsele keeleõpetajale, kes viimastel aastatel täiendkoolitust saanud, ent pakub senimaani õpilusti nii täiskasvanutele kui lastele. Kuulsate TEDtalk välkloengute fännidel on ehk huvitav uurida antud ettevõtmise haridustehnoloogilist jätket TEDed, kus saab üsna valutult e-tunde ja õppematerjale kokku panna.

Kuigi enamik huvitavaid programme näikse toimivat vaid teatud puuvilja nime kandvatel arvutitel, siis ei maksaks Aasiast pärit vidinate omanikel meelt heita – leidub ka üksjagu vabavaralist kraami videote või muude salvestiste monteerimiseks/dubleerimiseks, näiteks youtube.com/editor teeb sama töö vaat et kiireminigi ära.

Uue aja võtmesõnadeks on kujunenud ‘games and gamification’ ehk kuidas tuua mängulisi elemente õppetöösse nii, et tegemist poleks pelga dekoratsiooniga, vaid ka biheivioralismist kaugemale ulatuks. Präänikute ja tähekeste jagamisega pole täiskasvanute õppes nii ehk naa midagi peale hakata, seega tuleb mänge ehk tõepoolest vaid eheda mänguna tundi tuua ning neile keeleline funktsioon ise juurde mõelda. Näiteks nn vaesusmäng playspent.org on abiks, kui soovite õppijatega arutada sotsiaalseid probleeme, harjutada eelarvete tegemise sõnavara, viisakalt vaielda ja veenda jne. „HerStory“ võimaldab meil politseijuurdluse käigus oma teooriaid läbi proovida ning „Keep talking and nobody explodes“ annab (küll väikese tasu eest) suurepärase võimaluse käsklausete abil ka eri raskusastmega pomme deaktiveerida (ei sobi siiski südamehaigetele). Antud mängude valik on vist tõesti lõputu, kui aga tahame õppijad arvutiekraani eest päris tänavale viia, võib neile linna peale põneva spiooni– või antropoloogilise ufomängu korraldada, mille käigus kõik oma telefoni kaudu ka uljalt keelt praktiseerivad.

Tore oli muidugi ka meie Eesti nina veidi püsti ajada ning kaaslastele meie Lingvisti tutvustada – kas SINA oled juba sellega mänginud?