Blogi

Õpetajakoolitus Canterburys

09.09.2016

Pildil õnnelik tunnistuse omanik õpetaja Laura Kahju ja lektor Marina Marinova.

Tänu Erasmus+ programmile oli sel suvel võimalus osaleda väga intensiivsel õppenädalal vanal heal Inglismaal, täpsemalt siis ajaloolises Canterburys, Kent Universitys. Canterbury on kuulus oma katedraali ja lugude poolest ning just Canterbury peapiiskop on see, kes ristib, laulatab, matab kuningliku pere liikmeid ning tihtilugu võtab sõna ka meedias. Canterburyga seoses tasub kindlasti mainida ka nimesid nagu Christopher Marlowe ja Thomas Becket.

Kursus, mille endale valisin oli Teaching with minimum materials (õpetamine minimaalsete vahenditega). Tuleb tunnistada, et täpselt seda see oligi, viie päeva jooksul ei kasutatud kordagi arvutit ega õpikut, ainsateks vahenditeks paber, pliiats ning tahvel. Meie kursuse juhendajaks oli Hamburgi Ülikooli leksikoloogia professor Marina Marinova, kes ainuüksi juba oma põneva eluloo ning kogemuste jagamisega rikastas igat loengut, oskuslikult põimides seda õpieesmärkidega. Enim tsiteerimist leidis ingliskeele õpetajate seas superstaari seisuses oleva Scott Thurnbury raamat „Teaching Unplugged“  ning tema poolt ca 15 aastat tagasi kasutusele võetud õppemeetod Dogme (https://en.wikipedia.org/wiki/Dogme_language_teaching ). Tegemist siis meetodiga, mis pöördub tagasi õpetamise juurte juurde, väärtustades õpilase-õpetaja vahelist siirast suhtlust, vestlust, mille kaudu avalduvad teemad, mis antud hetkel õpilase jaoks just kõige olulisemad on ning läbi selle õpetatakse ka sõnavara ning grammatikat. Grammatika õpetamisel rõhuti just sellele, et tuleks püüda vältida eraldi väljatoomist a´la et nüüd tegeleme grammatikaga, pigem teha harjutusi nii, et õpilased on teemasse seevõrd kaasahaaratud ise aimamata, et harjutavad näiteks lihtminevikku. Dogme põhimõtete juurde käib ka see, et kriitiliselt tasub suhtuda õpikutesse ja võimalusel neid kasutada minimaalselt. Õpetajad, kes otsustavad oma tunde läbi viia 100% Dogme meetodil peavad olema kindlasti väga suurte kogemustega ning avatud meelega, olles valmis igal hetkel tunnis avalduvate teemamuutustega kohanema ning neid pädevalt käsitlema ning seejuures alati silmas pidama, mis on õpiväljund ning eesmärk. Noortele ning kogenematutele õpetajatele soovitatakse seda kasutada pigem väikse osana tunnist, näiteks soojendusena tunni alguses.

Lisaks päevasele põhiprogrammile oli ka hulgaliselt alternatiivseid õhtuseid loenguid, mida andsid taaskord väga värvikad ning tuntud õppejõud. Kindlasti tooksin välja Adrian Underhilli loengu hääldusest ning tungivalt soovitan kõigil kel vähegi aega ning huvi, tema õppevideotega tutvuda ( https://www.youtube.com/watch?v=Vm3T5rCp5E0&list=PLbEWGLATRxw_2hL5hY164nvHdTpwhEOXC ) ning tõmmata alla ka vastav app

( http://www.macmillaneducationapps.com/soundspron/download/ ).

Kõlama jäi mõte, et ideaalset inglise keele hääldust saab õpetada keskmiselt kuni 15nda eluaastani ning et iga õpetaja saab õpetada just seda hääldust, mis tal endal on, ei ole olemas ainuõiget universaalset tõde.

Osalesin ka Peter Dyeri improvisatsiooniloengus, millele oli tohutu tung, nii et esimesel korral nende õnnelikke hulka ei pääsenudki, kes tema loengusse mahtus. Tuli olla 3 päeva järjekorras enne kui esimene vaba koht tekkis ning tõepoolest oli tegemist fantastilise ning inspireeriva pooleteisttunniga. Taaskord tegu meetodiga, kus ühtegi abivahendit ei kasutata vaid tehakse erinevaid harjutusi, näitkeks nagu nähtamatu üllatuskingitus, kus tuleb püüda võimalikult kaua ning värvikalt seda kingitust kirjeldada jne.

Vaatamata sellele, et arvasin nii juba varem, sain kinnitust, et õpetamine on pure fun! Ole ainult ise avatud ja motiveeritud ning kõik muu hea järgneb!

Laura Kahju on Multilingua Keelekeskuse inglise keele õpetaja.