Tee endastki asendamatu

01.03.2016

Maakera mikrofoniga_lai„Asendamatuid on Metsakalmistu täis“ – seda iroonilist fraasi oleme kõik ju kuulnud, ent aja pikku näib see aina endelisemaks muutuvat. Ajalehed ketravad järjest, kuidas üks viib tootmise ‘soodsamasse’ majanduskeskkonda, teine lihtsustab protsesse ja ettevõtte struktuuri (peenemate nimedega streamlining ja delayering) ning kolmas asendab lihtsalt tublid töökäed uute läikivate masinatega.

Nüüd on Oxfordi ülikooli uurimuse raames loodud veebividin, kus igaüks saab oma ameti automatiseerumise riski kontrollida. Palju õnne, kui su töös tuleb läbirääkimisi pidada, originaalseid ideid genereerida või teisi abistada – sinu ametile robotid hammast veel ei ihu. Ent teised peaksid juba vaikselt muret tundma, kuidas end ‘asendamatumaks’ tuunida. Soovitavad ju ka personalispetsialistid karjäärilennust unistajatel mõelda eeskätt küsimustele „Mis on minu ainukordsed omadused ja miks peaks keegi minust töö juures puudust tundma?“

Esmapilgul tundub, et meie siin, Multilinguas, võime veel pisut kergemalt hinge tõmmata, sest antud uurimuse kohaselt on õpetajatel risk oma töö robotile kaotada 1% ning tõlkijatel 33%. Ent kas ikka võime? Tõlkijate igapäevatöös on tõlkeprogrammidel juba juured kindlalt alla kasvanud ning ka aina uljam keeleõppetarkvarade arendus annab justkui tunnistust õpetaja rolli kahanemisest.

Edinburghi ülikoolis pandi ametite automatiseerumise diskursus huvitavalt proovile. Nimelt lõid nad E-õppe ja digitaalkultuuri kursuse ühe osana nn Teacherboti (Twitterboti eeskujul, mis genereerib andmemassiividest teatud algoritmide järgi näiteks uusi sõnavorme või nutikaid anagramme, aga ka terveid sotsiaalkriitilisi simulatsioonimaailmu). Koodi seisukohalt oli tegemist üsna lihtsa moodustisega, kus tarkvarale õpetati tudengite säutsudes kasutatud märksõnadele teatud fraasiga vastu säutsuma. Vastuste genereerimine ei toimunud aga arbitraarselt, vaid õppejõud lõid virtuaalõpetajale ka äratuntava isiksuse ja iseloomu, mis väljendus teatavas ‘sõbralikus jõulisuses’. Kuigi vastuseid genereeriti ka jooksvatele muredele (märksõnad ‘millal’, ‘esitada’, ‘tähtaeg’ said säutsuks vastu muidugi tööde esitamise tähtaja), siis peamine eesmärk oli ikkagi suunata tudengeid arutlema kursusel käsitletud teoreetilistel teemadel otsese transhumanismi kogemuse kaudu. Nii võisid tudengid saada vastuseks kas intrigeeriva tsitaadi kohustuslikust kirjandusest või hoopis retoorilise ristküsimuse ning sedalaadi ‘filosoofilised vestlused’ tekitasid õigustatud küsimuse, kas ei peitu ehk boti taga ikkagi vaid luust ja lihast inimene. Lisaks ei jäänud tehisprofessor priiks ka inimlikest nõrkustest ning naerutas tudengeid oma kohatise liigsest agarusest tingitud vääritimõistmisega. Tudengite tagasiside oli mõistagi igati positiivne, sest nn. variõpetamisega suunati nad virtuaaldialoogi kaudu ise uusi teemasid avastama ning õpitu omandamisega ei kaasnenud traditsioonilise õppe psühholoogilist taaka.

Ehk teisisõnu ei tohiks me tehisintellekti õppetöös ja tõlketegevuses enam mingil juhul karta, vaid koodist sündinud kolleegid tuleks julgelt enda kõrvale tööle rakendada. Kui mitte muul põhjusel, siis vähemalt tõestamaks, et õpisituatsioonis ei saa enam mustvalgelt vastandada õpitarkvara funktsionaalsust õppijate ja õpetaja sotsiaalsetele suhetele. Sest ega inimsisendita saa hakkama tarkvaragi.

Eelpool kirjeldatud uurimuse ning eksperimendi veebilehtedel ringi liikumiseks on aga vaja inglise keele oskust, nii et kui seda napib, tule kas Multilingua Keelekeskuse kursustele ja lihvi endastki asendamatu või telli tõlge Multilingua Tõlkebüroost. Tegusat kevadet!