Eesti keele õppekava A2

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ

2. Õppekava nimetused:
A2-taseme eesti suhtluskeele täienduskoolitus, moodulid A2 ja A2.2
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus
3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
„Eesti keel võõrkeelena“.

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
300 akadeemilist tundi, millest 180 tundi on kontaktõpet ja 120 tundi iseseisvat tööd.
Suhtluskeele kursus koosneb 40 akadeemilisest tunnist kontaktõppest ja 28 tunnist iseseisvast õppest.
5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega või on sooritanud Multilingua koduleheküljel oleva testi tasemele A1 või vähem.

7. Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase A2, mis võimaldab toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades , mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel.

8. Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:

  • saab aru fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö)
  • saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid)
  • saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab kaasa rääkida, oskab kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd
  • oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja

9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

  1. Tutvumine. Isikuandmed ja pere. Dokumendid
    Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon. Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad.
  2. Kodumaa, rahvused, keeled
    Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja kodumaa võrdlemine. Rahvused ja keeled. Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.
  3. Haridus, elukutse, töö
    Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV.
  4. Teenindus ja kaubandus
    Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine.
  5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
    Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse.
  6. Söök ja jook
    Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett.
  7. Info meie ümber
    Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused.
  8. Ilm ja loodus
    Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed.
  9. Reisimine, transport, puhkus
    Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus.
  10. Kodu ja olme
    Kodukirjeldus. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Remont ja probleemid. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas.
  11. Keha, tervis ja tervishoid. Riided
    Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed.
  12. Minu päev ja aeg
    Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped.

Grammatika:

  • Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.
  • Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.
  • Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.
  • Isikuline asesõna. Põhivormid.
  • Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.
  • Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.
  • Küsisõnad

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö.

11. Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas.

12. Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Pärnu mnt. 16, 3. korrus.

Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud kuus ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuumid on varustatud arvutiga, projektoriga, CD-mängijaga, pabertahvliga, riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga . Kõikides ruumides on internetiühendus. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

13. Õppematerjalide loend:
www.keeleklikk.ee
www.frepy.eu
www.miksike.ee
www.els.leveranse.com
www.ut.ee/keeleweb2
www.pangloss.eu
www.oneness.vu.lt
web.meis.ee/testest
www.kke.ee
www.koolielu.ee
www.estmigkomm.jimdo.com
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
web.meis.ee/vaegkuuljad

Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
M. Simmul, I. Mangus „Tere!“
M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“
M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“
M. Kitsnik „Kirjuta mulle“
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“
Põhiõpik on „E nagu Eesti“.

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 50% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene A2 taseme lõputest/eksam, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.

15.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

  • Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust.
  • Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
  • Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst.
  • Kirjutamine – oskab koostada lühikese kirja, oskab moodustada grammatiliselt korrektseid lauseid.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 50% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja keelekeskuse juhataja poolt.
Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud ( lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse juhataja.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeksamiks ettevalmistamise kursuseid.
Multilingua Keelekeskuse eesti keele õpetajad:

õpetaja haridus Eesti keele õpetamise kogemus Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus
1 Ly Leedu Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tartu Ülikooli 1996.aastal. Töötab eesti keele õpetajana aastast 1996 Aastast 1999
Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.Õpetanud eesti keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Skype Eesti, Transferwise, Swedbank, Fujitsu, Helmes, USA Saatkond jpt. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides .
2 Ruta Bergman Kõrgem, eriala: saksa keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. Töötab eesti keele õpetajana aastast 2002
Varssavi Ülikool, Ida-Euroopa Õpingute Keskuses oli eesti keele lektor aastatel 2003-2010
Aastast 2013
Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine ( Skype, Transferwise, Tallinna Euroopa Kool).
3 Annika Bauer Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja
Lisaeriala-prantsuse keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. Aastast 1999
Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine( näiteks Skype Eesti). Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
4 Alla Zarubina Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja, lisaeriala – inglise keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. Aastast 1999
Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.

18. Õppekava kinnitamise aeg: 1. aprill 2016