Eesti keele õppekava C1

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus

3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
„Eesti keel võõrkeelena“.

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
500 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on kontaktõpet ja 250 tundi iseseisvat tööd.

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2 taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2 taseme eksami või Multilingua kodulehel oleva testi tasemel B2.

7. Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskus tase C1 – vilunud keelekasutaja.

8. Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
• saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest
• saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide stilistilist eripära
• oskab end väljendada ladusalt ja spontaanselt, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, arendada vestluses teemat, teha kokkuvõtteid, kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel
• oskab kirjutada selget, hästi liigendatud teksti, põhjendada oma arvamust, esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendada oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju

9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ja infoühiskond
Enda põhjalik tutvustamine. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.

2. Haridus
Haridus ja õpingud. Eesti haridussüsteem. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. CV. Essee.

3. Amet ja töö
Karjääri planeerimine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Erinevate dokumentide vormistamine. CV. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. Äriplaan.

4. Teenindus ja kaubandus. Tarbimine
Reklaam. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Pangateenused. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine. Arvsõna. Modaalsõnade kasutamine.

5. Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Kultuur
Kultuur: film, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.

6. Tervis ja eluviis
Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs.

7. Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri.

8. Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Rahvakalender. Keelestiili valik.

9. Eluase ja kinnisvara
Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid.

10. Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
Riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik.

Grammatika
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, tekstide lugemine ja analüüsimine ning kokkuvõtete kirjutamine, grupi- ja paaristöö.

11. Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas.

12. Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Pärnu mnt. 16, 3. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud kuus ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud arvutiga, projektoriga, CD-mängijaga, pabertahvliga, riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

13. Õppematerjalide loend:
www.keeleklikk.ee Kultuuriklikk
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
www.efant.ee/std
www.kutsekeel.ee/eestikeel
www.meis.ee/raamatukogu
www.estmigkomm.jimdo.com
www.quizlet.com
www.memrise.com
www.keeleveeb.ee
www.eki.ee
www.glosbe.com
www.filosoft.ee
www.12küsimust.ee
www.novaator.err.ee

Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
EKKR 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus.
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Filmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”
Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
Indrek Hargla apteeker Melchiori sari
Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“
Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
Andrus Kivirähk „Lood“
Andrus Kivirähki lasteraamatud
Andrus Kivirähk „Eesti matus“
Tõnu Õnnepalu „Paradiis“
Tõnu Õnnepalu „Mandala“
Põhiõpik on “T nagu Tallinn”.

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 50% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 taseme lõputest/eksam, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.

15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest ka tundmatul teemal, tajub varjatud seoseid
• Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, erialastest artiklitest ja tehnilistest juhenditest, tajub stilistilist eripära
• Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti paindlikult ja tulemuslikult
• Kirjutamine – oskab koostada pikki ja detailseid tekste keerukatel teemadel, kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab korrektset grammatikat, suudab kohandada oma stiili

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 50% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja keelekeskuse juhataja poolt.
Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud ( lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse juhataja.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeksamiks ettevalmistamise kursuseid.

Õppekava kinnitamise aeg: 1. aprill 2016