Eesti Päevaleht: Eduka keeleõppe tagab professionaalne koolitaja

november 27, 2007

Saskia Undusk
Eesti Päevaleht: Talendijuhtimine 27.11.2007

Mida enam välismaailmaga suhelda, seda olulisemaks muutub võõrkeeltes kommunikeerumise oskus. Vajadus keeleõppe järele ning õppijate arv kasvab iga aastaga, eriti on suurenenud töötajatele võõrkeeleõpet tellivate riigiasutuste ja ettevõtete arv.

Keelekursuste peamine eripära võrreldes teiste koolitusliikidega seisneb protsessi ajamahukuses, sest keelt päris "üle öö" selgeks ei õpi. Keeleõppe võimalused erinevad meetodite, mahu, kestvuse ja koolitusvormide poolest.

Traditsioonilised keeleõppe meetodid, mis tõstavad esile pigem grammatika ja sõnavara, ei arenda eriti õppijate eneseväljendamisoskust. Seetõttu on keeltekoolides kasutusel pigem kommunikatiivne õpetamismeetod, et arendada nii rääkimist, kuulamist, lugemist kui ka kirjutamist.

Sageli on põhiprobleemiks inimestel vähene julgus võõrkeeles suhelda. Näiteks osades keeltekoolides pannaksegi rõhku väljendusoskuse ja enesekindluse arendamisele, et õppijad saaksid julguse võõrkeeles suhelda. Keeletundide mõte on interaktiivsus – kuula, räägi, mõista ja väljenda. Õpetaja ülesanne on õppijaid suunata, et nad suhtleks ja kaasa mõtleks. Selleks peab tundides valitsema hubane ja sundimatu töine õhkkond. Oluline on aktiivsus keeletunnis.

Vastavalt vajadusele või soovile on võimalik võtta individuaaltunde, õppida minigrupis või traditsioonilises grupiõppes. Viimase puhul on oluline grupid piisavalt väikesed hoida. Vastasel juhul pole õpetajal aega kõigile võrdselt tähelepanu pöörata.

Õnnestunud firmasisese keelekoolituse tagab hea korraldustöö, seega peaks ettevõtte personali- või arendusosakond ja koolitaja omavahel enne õpet tihedalt koostööd tegema. Tööandjal tuleb otsustada, keda ja kui suures mahus ta koolitada tahab, et seada kavandatavale projektile eesmärgid. Eeltöö käigus testitakse koolitatavate keeletaset, selgitatakse välja õppesoovid ja –vajadused, valitakse õppevorm, moodustatakse keelegrupid, koostatakse koolituskavad ja lõpuks tuleb leida ka sobivad ruumid ning vajalik tehnika. Edu kindlustamiseks on oluline valida professionaalne keelekoolitaja, kes oskaks oma kogemustele tuginedes sobivaima lahenduse leidmisel nõustada.

Kuigi keeli õpitakse üha rohkem, on kiire ja liikuva eluviisi juures tihtipeale üsna raske kindlal kellaajal kokkulepitud kohta keeletundi jõuda. Sellest tulenevalt on trendiks kujunemas keeleõpe Skype´i vahendusel.

Kui tavapärase e-õppe puhul antakse tagasisidet umbes nädala aja jooksul ning suulist väljendusoskust sageli ei kontrollitagi, siis Skype kursuse puhul on juhendajal võimalik õppija vigu kohe parandada. Antud õppevorm on eesti koolitajate seas siiski suhteliselt uus ja selline võimalus on olemas vaid mõnes üksikus keeltekoolis.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga