Huvi vene keele õppimise vastu pole kadunud. Pelg valesti rääkimise ees

aprill 2, 2014

 

Eesti Lotos õpib grupp töötajaid alates novembrist vene keelt õpetaja Irina Kolodinskaja käe all. Foto: Andras Kralla / Äripäev.

Multilinguas on vene keele kursused populaarsuselt teisel kohal peale inglise keelt, mille õppijaid on konkurentsitult läbi aastate alati kõige rohkem. Eestis on suur protsent elanikkonnast vene keelt kõnelev ja seetõttu tuleb ikka aeg-ajalt ette situatsioone, kus ladus vene keele oskus kasuks tuleb. Eks samal põhjusel on vene keele oskus eelis ka tööturul.

Vene keelt õppima tulevad inimesed toovad põhjustena välja, et praktikat tükk aega olnud, palju on ära unustatud ning ei julgeta rääkida. Keelekursustel soovitakse vene keeles ladus suhtlusoskus saavutada. Tõuke kursusele tulla annab tihtipeale töö, kus keelt aeg-ajalt vaja läheb ja hea keeleoskus konkurentsieelise annab.

Firmasisesed kursused korraldatakse enamasti madalama kesktaseme õppureile.

Vene keelt õpitakse Multilinguas kõige sagedamini algtasemetel. Avatud grupiõppe kursused on enamasti tasemetel A1.2 (elementaartasemel) ja A2 (madalamal kesktasemel). Firmasisese koolitusena on viimase aasta jooksul olnud kõige rohkem A2 ja B1 (kesktaseme) gruppe. Kuna paljud inimesed on koolis vene keelt suuremal või vähemal määral õppinud, siis päris algajaid meil väga palju ei leidu. Kõige vähem toimub kõrgematel tasemetel kursuseid.

Vene keele õppimine on populaarne üle 25-aastaste seas.

Kui vaadata meie õppurite vanust, siis võib öelda, et vene keele õppija on kõige tõenäolisemalt vanuses 26–35, kaldudes pigem 26–30 poole. Multilinguas õppijate statistikast tuleb välja ka see, et A1.2 ja A2 tasemel õppijad on üldiselt kuni 35-aastased. Kesktasemel õppijad on üle 30- ja üle 36-aastased õpivad vene keelt mõnes kõrgema taseme grupis. Vene keele kursusele tullakse oma keeleoskust “värskendama”, sest praktiseerimisvõimalust pole neil tükk aega olnud ja keeleoskus on muutunud passiivseks.

Inglise keele õppija keskmine vanus on kõrgem.

Päris algajaid on meil ka näiteks inglise keeles vähe. Vene keele õppijaid ongi kõige parem võrrelda inglise keele õppijatega, kuna nende vahel tulevad vanuselised ja keeletasemete erinevused kõige selgemalt välja.

Inglise keeles on algtasemel õppija vanus sel juhul pigem üle 40, samal ajal kui vene keele algtaseme  (see on meil A1.1) õppija on tunduvalt noorem, alla 26-aastane. Inglise keelt õpitakse kõrgematel tasemetel ning õppijad on mõnevõrra vanemad, kõige rohkem leidub neid Multilinguas vanusegrupis 36–45.

Uued trendid keeleõppes: hiina keel  tekitab huvi.

Kui vaadata huvi keeleõppe vastu laiemalt, siis on Multilinguas lisaks inglise ja vene keelele viimastel aastatel märgatavalt kasvanud eesti ja rootsi, aga ka saksa keele õppimine.

Kes ja miks keeli õpivad? Eesti keelt õpivad põhiliselt välismaalased, kes Eestisse elama on tulnud. Rootsi keelt õpitakse rohkem töö pärast. Siin avaldab mõju see, et mitmete pankade ja teiste asutuste emafirma asub Rootsis. Soome, norra ja saksa keelt õpitakse algtasemetel, et minna Soome, Norrasse ja Saksamaale elama.

Nagu eelnevalt nimetatud, siis teiste kõrvalt tõuseb populaarsuselt rohkem esile ka norra keel. Usun, et seda õpitaks isegi rohkem, aga (häid) norra keele õpetajaid on Tallinnas üsna vähe.

Keelte populaarsuse ja õppijate arvu keeltekoolides määravad küll esmalt piisav keele praktiseerimisvõimalus ja motiveeriv põhjus, miks keelt õppida, teisalt aga ka head õpetajad, kes süstivad õppijatesse indu keeleõppega tegeleda, keelt kasutada, kelle pärast on põhjust järgmisele kursusele tulla ning keda oma tuttavatele soovitada.

Soovitusi vene keele õppijale

Enne keelekursusele tulekut tasub välja selgitada oma tase.

Tihti arvavad vene keelt õppima asuvad inimesed ekslikult, et kuigi koolis on aastaid tagasi vähemalt kolm aastat keelt õpitud, siis tuleks kesise praktiseerimisvõimaluse ja vähese rääkimisjulguse tõttu õppimist päris algtasemelt alustada. Tegelikult on neil tõenäoliselt siiski passiivselt palju sõna­vara säilinud ja nad pole päris algajad. Algtase on mõeldud õppimiseks neile, kellel puudub igasugune kokkupuude keelega. Kui kokkupuudet on siiski olnud, siis ollakse vähemalt elementaartasemel kui mitte madalamal kesktasemel. Õigel tasemel õppima asumine on oluline, sest siis saavutab kiiremini tulemusi.

Õpetajate sõnul on inimesed oma vene keele oskuse pärast eriti kursuse esimestes tundides tihtipeale väga ebakindlad. Passiivselt osatakse küll, aga lihtsalt ei julgeta rääkida. Esmane soovitus vene keele oskuse parandamiseks ongi see, et tuleb julgeda seda keelt võimaluse tekkimisel kasutada. Küll siis tuleb ka suurem huvi ja oskus õigesti rääkida.

 

Allikas: Äripäev 22.01.2014.

Autor: Saskia Undusk / Multilingua Keelekeskus

__

Kui tunned huvi vene keele kursuste vastu, siis vaata algavaid kursuseid.

 


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga