Pöördepunkt elukestvas õppes: hetkeseis, eesmärk ja tulevik

mai 20, 2014

Foto: Shutterstock.“Õnnestunud digipööre toob koolidesse tõelise õpiõhina, kuid selleni jõud­miseks on vaja uut metoodilist lähenemist,” kirjutas Hariduse Info­tehnoloogia Siht­asutuse (HITSA) inno­vatsiooni­keskuse juhataja Ene Koitla 8. aprillil Postimehes. Et Eesti e-riigi edu saaks laieneda ka haridusse, on tehtud juba esimesi samme.

Valitsus kinnitas aasta alguses Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020. Strateegias on esile tõstetud viis tähtsat hariduse pidepunkti – muutunud õpikäsitlus; pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid; elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus; digipööre elukestvas õppes, võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

Digipööre hariduses vajab strateegilist lähenemist

„Selleks et saaksime need viis võrdväärselt tähtsat punkti rakendada, tuleb teha üks pööre. /…/ Selle kannapöörde tegemiseks on vaja jõudu järgmiste ressursside näol: uudsed metoodikad, digitaalsed õppematerjalid, vajadustele vastav taristu ning professionaalsed õpetajad ja haridusasutuste juhid. /…/Digipööre hariduses tähendab eelkõige süsteemset arengut ja strateegilist lähenemist IKT juurutamisele haridusasutustes.“(Koitla)

Digipööre on paljuski muutus mõtlemises ja hoiakutes

HITSA on tegutsenud pea aasta, keskendudes just digipöörde ellukutsumisele elukestvas õppes. Aprillis korraldas HITSA Innovatsioonikeskus ka 3-päevase konverentsi „Pöördepunkt hariduses“, mis tõi kokku oma ala parimad eksperdid nii Eestist kui välismaalt.

Mitmed esinejad tõdesid, et digipööre on paljuski  muutus mõtlemises ja hoiakutes. Ka Koitla kirjutas:Tehnoloogiliste vahendite olemasolu üksi ei taga hüpet õpetamises.“ Õpetajad peavad tajuma uute seadmete olulisust ja neid on vaja nende kasutamisse kaasata. Digipööre nõuab uute metoodikate kasutamist, mis eeldab ka vastavaid täiendkoolitusi ning muutustega kohanemist. Lisaks on oluline osa ka inspireerivatel ja innustavatel haridusjuhtidel. (Koitla)

Konverentsil esinenud Toshiba Information Systems UK Ltd haridusnõunik Bob Harrison on veendunud, et hea valem edukaks õppetööks on:

Hea õpetamine + hea tehnoloogia =  head õppetöö tulemused

Miks  on infokommunikatsioonitehnoloogia kasutamine hariduses kasulik?

  1. Õppimine on lihtsam ja huvitavam.
  2. Kaasaegseid digivahendeid on mugav kasutada ja  õppimine on tõhusam.
  3. Õppida saab 24/7.
  4. Õppetöö käigus saab reaalseid elusituatsioone lahendada.

 

Keeleõppes on õppetöö keskmes õppija

Analüüsides kaasaegset keeleõpet ja Multilingua tegevust uue elukestva õppe strateegia valguses, saame öelda, et oleme õppijakesksest õpikäsitlusest püüdnud lähtuda alati. Õpetajal on õppijat toetav ja suunav roll. Kuna ka meie õppegrupid on väikesed, võimaldab see õppetöös olla paindlik ja üldjuhul arvestada õppijate individuaalseid huvisid ja keeleõppevajadusi.

Ideaalne õpetamise meetod oleneb õppijast ja õppegrupist

Kas on ka olemas ideaalne võõrkeele õpetamise meetod? Eelnevast saab järeldada, et see oleneb konkreetsest õppijast ja õppegrupist. Nii õppijal kui ka õpetajal peab olema huvitav ja nad peavad olema motiveeritud. Kuigi täiskasvanud, kellele keelekoolitusi pakume, pole üles kasvanud nn digiajastul ja nende aja harjumuspärased õppemeetodid on olnud teistsugused, on tehnoloogia areng siiski osa meie kõigi elust. Ka täiskasvanute koolitus peaks olema nn õhinakeskne ja erinevad tehnoloogilised abivahendid õppetöös aitavad sellele kaasa.

Tehnoloogilised lahendused aitavad saavutada õppetöös paremaid tulemusi. Õpetajat need isegi tulevikus asendama ei hakka

Kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt õppetöös annab paremaid tulemusi õppijate teadmistes ja oskustes ning aitab muuta õppimist eluviisiks.  Head õpetajat tehnoloogia isegi tulevikus kindlasti asendama ei hakka.

Keeleõppes on loodud erinevaid veebipõhiseid õppematerjale ja õppekeskkondi tohutul hulgal. Multilinguas on muuhulgas osadel kursustel kasutusel näiteks maailmas laialt levinud  Tell Me More keeleõppekeskkond. Õpetajate tase, kogemused ja harjumused erinevate tehnoloogiliste abivahendite osas on aga väga erinevad. On edumeelsemaid õpetajaid, kes on loonud ka ise digitaalseid õppematerjale, kuid nagu nentis ka Ene Koitla oma artiklis, on neid õpetajaid vähe.  Samuti ei saa ka loota, et kõik õpetajad hakkaksid ja peaksid tulevikus hakkama digitaalseid õppematerjale ise looma.

Nõustume Koitlaga, et esimese sammuna võiks ära kasutada olemasolevat ressurssi, et digiajastule omaseid  metoodikaid ja ressursse õppetöös katsetada.  Ja siin on ka meil oma väljakutse, et õpetajaid inspireerida, koolitada, sobivate õppematerjalide leidmise osas abistada, et digipööre saaks laiemas ulatuses toimuda ka meil.

Kaasaegse tehnoloogilise maailmaga kohanemine on hariduses oluline, et õpe oleks tulemuslik, aitaks kujundada elukestvat õppimist elustiiliks ning muuta õppeprotsessi paindlikumaks ja personaalseid eesmärke arvestavamaks. On positiivne, et muutuste edukaks elluviimiseks on probleemidele lähenetud strateegiliselt.  Tuge on muutuste elluviimiseks haridusasutustele vaja.

 

Kasutatud allikad:

Ene Koitla. Pöördepunkt hariduses. Postimees 8.04.2014.

Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020.

Konverentsil  „Pöördepunkt hariduses“ osales Multilingua Keelekeskus juhataja Malle Nei.

___

Malle Nei

Saskia Undusk


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga