Postimees: Eksootilised keeled koguvad õppijate seas populaarsust

august 19, 2008

Jaanika Meier
Postimees: Koolituse Extra 19.08.2008

Inglise, saksa ja vene keele õpetamisega tegelevad peaaegu kõik Eesti keeltekoolid. Kui aga huvi on, saab siinsamas hea otsimise korral kas või tai, jaapani või hiina keele õpinguid alustada.

Keeltekoolide selgitusel valivad nad õpetatavaid keeli nõudluse järgi. «Kui mingi keele vastu huvi tuntakse ja meil seda veel ei õpetata, siis püüame ikka kliendile vastu tulla ja sobiva õpetaja leida,» selgitas Multilingua Keelekeskuse kommunikatsioonijuht Saskia Undusk.

Samas on mõnda eksootilisemat keelt tema kinnitusel üsna raske õpetama hakata ka sellepärast, et häid ja kvalifitseeritud õpetajaid pole Eestis kerge leida.

Sümpaatne õpetaja

Ka Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas nentis, et nende programmi võeti mõni aasta tagasi hiina keel, kuna huvilised andsid endast märku ja kooliuksest astus sisse sümpaatne hiina filoloog.

Eelmisel aastal hakkas Tallinna Keeltekool õpetama ka tai keelt. Seda oli valmis õpetama nende prantslasest õpetaja, kel taskus pedagoogidiplom, seljataga tai keele õpingud Prantsusmaal ja mitu praktika-aastat Taimaal, portfellis põnev algkursuse komplekt ja suus mitukümmend keelt, kaasa arvatud eesti keel.

Eelmisel aastal jagus tai keele õppijaid vaid individuaalõppesse, sellel aastal loodetakse avada algajate minirühm vähemalt nelja õpilasega.

Kolmas aasta jaapani keelt

Jaapani keelt õpetab kool juba aastaid ja õppijaid on mitukümmend.

Tomingase kinnitusel on kõige rohkem algajaid, kuid üha rohkem jätkub huvilisi ka teiseks õppeaastaks ja viis kanget lubas kevadel kolmandatki aastat jaapani keelt õppima tulla.

Kõige rohkem keeletasemeid ja õpperühmi on koolides aga ikkagi inglise keele õppes. «Olen ise pealt kuulnud sedagi, kuidas Eestimaa eestlane ja venelane saavad jutu peale pigem inglise kui emma-kumma vestluspartneri emakeeles,» tõdes Tomingas.

Studio Lingua keeltekooli juhataja Martina Põldvere nentis, et inglise keele õppijateks on ka väga paljud keskealised inimesed, kes pole seda õppinud või on kooliajal õpitu unustanud.

Selline vajadus võib tema hinnangul olla nii tööalane kui ka tingitud soovist osata end teha arusaadavaks reisidel.

«Sest Goethe kuldne lause peab õnneks või kahjuks paika: kes ei tunne võõraid keeli, ei mõista midagi ka enda keelest!» lisas ta.

Multilingua Keelekeskuses tehtud uuringu tulemustest selgus Unduski sõnul, et keeli hakataksegi õppima mingi kindla vajaduse pärast, näiteks soovist lähedase inimese emakeelest aru saada või minnakse hoopiski kuhugi reisile või teise riiki tööle. Niisama hobiõppijaid keeltekoolide kinnitusel leidub, aga neid palju ei ole.

Õpitud keele puhul on aga Tomingase sõnul oluline pärast kahe- kuni kolmeaastast õppimist klassiruumiteadmised laia maailma viia, muidu ununeb õpitu kiiresti.

Põldvere tõdes, et inimeste huvi eksootilisemate keelte vastu on kasvanud.

Näiteks hispaania ja itaalia keele vastu tekkis suurem huvi seoses otselendudega nendesse riikidesse.

Liider ikka inglise keel

Tema sõnul on neilt küsitud õppimiseks väga erinevaid keeli, mida neil ega mujal Eestiski ei õpetata, ent hetkel koolil keeltevalikut laiendada kavas siiski ei ole. Seevastu plaanib Studio Lingua vastupidiselt teistele keeltekoolidele suurendada saksa keele õpetamise osakaalu.

Ka hiina keele õppimine on Unduski hinnangul tõusev trend. Nii saab Multilinguas sügisest hakata hieroglüüfe maalima ning hiina keelt õppima.

Tomingas aga esialgu inglise keelele rivaali ei näe, sest vaevalt, et USA oma juhtpositsiooni maailmas kaotab või endiste Briti asumaade rahvaarv väheneb.

Kuid kindlasti on tema hinnangul üha rohkem vaja ka hispaania ja hiina keelt, kuna neid emakeelena rääkijate osakaal maailma rahvastikus aina suureneb.

Samas ei tohiks tema sõnul ära unustada ka prantsuse ja saksa keelt, mis siiani toimivad Euroopas ühiskeeltena inglise keele kõrval. «Ka suurest naabrist on alati kasulik aru saada, nii et õpime hoolega vene keelt,» lisas Tomingas.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga