Johannes Vergi

Mina kogesin Maltat õpetaja vaatenurgast. Suur pluss, et Maltale inglise keelt õppima minna on see, et seal on soe! Õpetajale on oluline, et ta saab aeg-ajalt (või nii tihti kui võimalik) keelekeskkonnas viibida: saab suhelda kohalikega, kasutada keelt aktiivselt ja nautida native speaker-itega suhtlust, sest see avardab silmaringi, annab võimaluse kohtuda uute inimestega ja hankida uusi kogemusi. Olen rõõmus, et mu õppijad said Maltal õppida, sest ei olnud vaja luua kunstlikke olukordi, vaid suhtlusolukorrad tulid ise «koju kätte». Kuna tundides ei olnud õppijatel ühist suhtluskeelt, pidid nad väljuma mugavustsoonist ja see arendas neid palju! Sama juhtub õpetajaga keelereisil: ka mina pean oma mugavusest väljuma ja võtma vastu olukorrad suhtlemiseks, mida kodumaal ei saa teha. Kodumaal on mugavam emakeeles rääkida, kuid Maltal on inglise keele rääkimine meeldivalt sunnitud, sest ainult siis saab asjad aetud, kohvi tellitud ja kohalike elust-olust parema pildi.
Mina käisin keelereisil 7. klasside õpilastega. Arvan, et see on hea vanus, millest alustada, sest selleks ajaks on piisavalt iseseisvust, keeleoskust ja isiklikku drive-i, et olukordades toime tulla. Ülempiiri ma arvan, et ei ole. Lõppude lõpuks tuleb otsa vaadata oma õppijatele ja otsustada üheskoos, kas keelereis oleks parim variant. Kui aga minna, siis võidavad sellest kindlasti kõik.