Kas uudne keeleõppemeetod paneb tõesti lihtsamini keelt omandama?

30. oktoober 2019

Keeli on kõige lihtsam õppida isikliku motivatsiooni kaudu, kinnitab üle 20 aasta inglise keele õppejõuna töötanud koolitaja, coach ja superviisor Evelyn Soidla.

Ühena esimestest Eestis alustas ta keeleõpet, kus inglise keel on kombineeritud coaching’u elementidega ning kinnitab, et õpilaste tulemused on oodatust isegi paremad. Inglise filoloogi haridusega Evelyn Soidlal on õpetajaametis muljetavaldavalt pikk kogemus – üle 20 aasta on ta õpetanud täiskasvanutele inglise keelt nii era- kui ka avalikus sektoris. Mõni aasta tagasi otsustas ta aga end täiendada International Supervision and Coaching Institute’is (ISCI) ning on omandamas coach’i ja superviisori sertifikaati. „Õppejõu ametis sai mentorlus, nõustamine ja õppejõudude koolitamine läbi tehtud ning mõtlesin, et võiks oma õpinguid veel kuidagi formuleerida. Coaching võtab praegu väga tuult tiibadesse ning nii avastasingi, et kombineerides inglise keele õpetamise metoodika ja coaching’u elemendid, on tulemuseks eriti vinge viis õppida ja õpetada. See on põnev ja muidugi ka efektiivne,” kirjeldab Soidla. „Meil on palju inglise keele õpetajaid ja meil on palju coach’e, aga neid, kes õpetavad keelt läbi coaching’u, ma väga palju Eestis ei teagi.” Õppimiseks peab olema motivatsiooni. Enamasti kõnetab coaching inimesi, kes on sellega mingil viisil kokku puutunud, näiteks juhtivatel positsioonidel olevad inimesed, kes on harjunud endale eesmärke seadma. Nende keeleõppes on eesmärgid harilikult sellist laadi, et soovitakse rahvusvahelisele konverentsile minnes viia läbi laitmatu tooteesitlus või firmas toimuvatel ingliskeelsetel koosolekutel julgemalt ja soravamalt teistega suhelda. Ka näiteks kirjalik inglise keel võib olla takistuseks, milles tahetakse paremaks saada. English coach aitab neid arengukohti lihvida ja tegeleb õpilastega päevakorras olevate situatsioonidega, mis loomulikult võivad ajapikku või vahepeal muutuda. „Õpetajana tajun, kus on vaja rohkem grammatikale pühenduda või kus on puudu mõni sotsiaalne oskus. Ma pole viimastel aastatel enam õpikute järgi õpetanud, sest usun, et õppematerjali teeb atraktiivseks see, kui oluline või vajalik see hetkel õppijale on,” möönab Soidla, kelle sõnul oli see tõenäoliselt üheks ajendiks siduda coaching oma tööga.
„Pärast 20 aastat tundub mulle, et õpiku kasutamine tunnis on ainult üks viis, kuidas keelt õpetada. Mina eelistan kasutada kliendis olevat ressurssi, et luua koos kliendiga temale sobilik programm temale huvitavate teemadega. Kujutage täiskasvanuna ise ette, et tulete tundi, avate koos õpetajaga raamatu eelmisel korral pooleli jäänud kohast ja hakkate kõvahäälselt lugema. Ei ole ju motiveeriv? Aga mõelge, kui tulete tundi ja saate õpetajaga rääkida sellest, mis teid huvitab või tegeleda just nende nüanssidega, mis teil isiklikult inglise keeles veidi järeleaitamist vajavad!” Ta naerab, et keegi ei taha rääkida reisimisest, suhetest või jõulude tähistamisest, kui tegelikult on vaja saada oma meeskond paremini toimima. „Sageli jõuavad juhid minu juurde ja nad on hetkel tegelikult inglise keele õppimisest väga kaugel, sest nad on päev otsa jooksnud ühelt koosolekult teise ja mõtted on laiali. Selleks et toimuks õppimine, peavad segavad asjaolud olema eemaldatud. Seega kasutan tihti mindfulness’i ehk peame vaikuseminuteid, mis on coaching’u oluline osa, sest kõigepealt on vaja inimene n-ö ruumi tuua, et ta ei oleks minu juures ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Pärast seda hakkab töö tema keeleoskuse arendamisega.”

English coaching on kui partnerlussuhe

„Ma õpin oma õpilastelt sama palju kui nemad minult,” kinnitab Evelyn Soidla. „Kui äritaustaga inimene tuleb ja räägib oma teenusest, tootest, konkurentidest ja ärist, õpin ka mina. See muudab tunnid minu jaoks põnevaks. Teiseks valib materjalid klient ja tavaliselt on ta oma erialast väga teadlik: ta teab, mida ta tahab saavutada, mis teema teda konkreetselt huvitab ja ta toob need valdkonnad lauda. Näiteks olen õpetanud personalijuhte ja rääkinud personalivaldkonda puudutavatest teemadest alates meeskondade toimimisest ja värbamisest kuni innovaatilise organisatsiooni arendamiseni. Nii suureneb ka minu teadlikkus erinevatest erialadest,” lisab ta. Soidla õpilased on nii grupid kui ka eraõppijad. Keeleõpe ei ole nädalaga omandatav kiirprotsess, mistõttu on tema õpilased pigem pikemaajalised õppijad. „See on protsess, millel põnevust jagub. Näiteks ühe grupi puhul sidusime inglise keele õppe tiimi-coaching’uga, mis mõjus positiivselt nii nende keele õppele, oskuste omandamisele kui ka organisatsioonikultuuri parandamisele. Samas ei ole English coaching kindlasti mõeldud ainult edasijõudnutele, seda võib teha ka päris algajatega,” räägib ta. Nagu igasugune eesmärgi seadmine nõuab endaga tegelemist, nõuab ka inglise keele õpe edukuse saavutamiseks pingutamist. Õppija peab millegi kohta lugema või kuulama, näiteks podcast’e. Teemade valik võib tulla nii õpetajalt kui ka õpilaselt. Samas tunnistab Soidla, et sõnu tema õpilased pähe tuupima ei pea.

Kommentaar: Keeleõppe tulevik

Evelyn Soidla keeleõpetaja, coach ja superviisor

Minu oma kogemuse põhjal võiks öelda, et coaching keeleõppes on meie kõigi tulevik. Muidugi peab sel juhul olema õpetajal mitu kvalifikatsiooni – õpetaja ja coach’i oma – et ta suudaks kliendi vajadusi välja selgitada ja keelealaseid eesmärke koos kliendiga püstitada, teemasid kombineerida, õpitulemusi kiirelt parandada ning olla paindlik. English coaching nõuab õpetajalt õpilaste erialadega kursis olemist. Loen iga päev ja õpin uusi sõnu-väljendeid, aga kindel on see, et mitte ükski inglise keele õpetaja ei tea kõiki ärimaailma termineid peast. Need tulevad koos õpilastega. Tulevikus võiks coaching olla õpetaja kvalifikatsiooni osa, aidates olla õpilasega personaalsem ja õpetada efektiivsemalt. Inimesed võiksid seda julgemalt proovida.

Pane tähele Evelyn Soidla räägib samal teemal ka 13. novembril toimuval Koolituskonverentsil 2020!

https://pood.aripaev.ee/koolituskonverents-2020