MULTILINGUALismist LÕIMUMISALASEL KONVERENTSIL

14. ja 15. novembril 2019 toimus Tallinnas esinduslik rahvusvaheline lõimumisalane konverents “Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse” / “Shared Language: Integration Through Multilingualism”.

 

Konverentsil esinesid rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid USA-st, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt, Eestist ja mujalt, kes käsitlesid identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid kaks- ja mitmekeelsuse valguses.

 

Olles ära kuulanud mõlema päeva ettekanded, diskussioonid ja viimaks ka Eesti erinevate erakondade esindajate debati antud teemal, peab kahjuks nentima, et muu maailma kogemused, uuringud ja suunad meie otsustajateni väga ei jõua. Kuulajana oli saalis vaid üks debateerijatest.

 

Kõikidest ettekannetest kokkuvõtete tegemine oleks liialt lugejavaenulik ja seepärast siin lühidalt mõned huvitavamad mõtted, järeldused ja uurimissuunad.

 

  • Kas inglise keele üha kasvav domineerimine on pandeemia või imerohi üksteisemõistmiseks? Kas selle võiks läheneda inimõiguse nurga alt ja tegemist on lingvitsismiga, mis võrreldav rassismi, seksismi ja klassidiskrimineerimisega? (Robert Phillipson/briti päritolu Taani professor)
  • Multilingualism või monolingualism? Mitmekeelsuse kasu (Antonella Sorace/Edinburghi ülikool)
  1. naturaalne arusaamine kuidas keeled töötavad
  2. paremad oskused uue keele õppimiseks
  3. parem arusaamine teiste inimeste seisukohast
  4. parem kontroll tähelepanu üle ja oskus tulla toime välishäirijatega
  5. bilingualism puhul keeled samaaegselt aktiivsed
  6. aitab mõista kultuurilisi seoseid
  • Keeleõpe on reaalsusest maas, võrreldes klassiruumist väljaspool toimuvaga. Isegi 3-4 aastat vanad materjalid on sageli juba vanamoodsad ja ajavad noori itsitama. (Sanita Ladzina/Läti professor)
  • Keel õpetaja perspektiivist : lingvistiline, kultuuriline, etniline ja identiteedi tööriist.

Keel õpilase perspektiivist: oluline kasutamise kasulikkus (FB, mängud, Google, YT jne.).

  • Keelel ei ole piire – eriti interneti ajastul. Samas mõjutab ühe rahvuse, kultuuri ja keele paradigm endiselt 21. sajandi ülimitmekeelse ühiskonna suhtumisi. Vanemate rände tõttu ja interneti mõjul üha kasvavat laste mitmekeelsust nähakse (ka Eestis) endiselt HEV-na. Tegelikult on vajalik kujundada mitmekeelset mõtteviisi, et luua piiriülene emotsionaalne ja kultuuriline identiteet. Keel on jõud, kinnitas Nayr Correia Ibrahim Norra ülikoolist.
  • Temalt ka üks vahva visualiseerimise idee: kujutage enda identiteeti läbi aja ja keeleoskuse (mis situatsioonis, milline keel domineerib ja määrab suhtlemist).
  • Ametlikult kakskeelses Soomes kasutab 91% elanikkest soome keelt ja hoolimata riiklikust kakskeelsusest on näiteks lõimumispoliitika sisserändajatele ükskeelne (Sari Pöyhönen).
  • Sari väidab ka, et sõna KOOL keelõppes ei ole enam motiveeriv!?
  • Eesti keelesituatsiooniga kõige sarnasemat teemat käsitles Islandi päritolu Elin Thordardottir, kes on uurinud Kanada Quebecki ja Islandi noorte kakskeelsuse kasutamist, identiteeti, hoiakuid ja keelepoliitikat. Tema uuringutest mitu huvitavat mõtet:
  1. keel tuleks identiteedist lahti ühendada
  2. noorte hoiakud keeleõppe osas on muutunud, eriti positiivne on hoiak inglise keele suhtes
  3. A2 inglise keele tase tuleb noortele juba ilma õppimata
  4. keel rikastab, mitte ei võta mingit osa meist ära
  5. keelt ei tohi karta
  • Multilingualism on normaalne ja eksisteerib juba aastatuhandeid kinnitas Kreeka professor Theo Marinis. Mitmekeelsus ei ole veel mitmikkirjaoskus. Toetades vähemuskeelt mõjutab see positiivselt ka põhikeelt. Mitmekeelne haridus ei ole oht vaid võimalus.
  • Kas keeleideoloogia erineb keeletavadest (Kerttu Rozenvalde/Eestija Läti )? Ülikoolides kasutatakse mitut keelt korraga, kuid nii üliõpilased kui ka keelepoliitika kujundajad vaatlevad keeli kui iseseisvat ja piiritletud üksust.
  • Peale uute pädevuste arendamise peab haridusprotsessis võtma kasutusele ka uusi meetodeid arvab Tsehhi aseminister Vaclav Velcovsky. Tsehhi murekoht on, et 75% keeleõpetajatest ei oma keeleõpetaja kvalifikatsiooni.
  • Erika Hoffi vähemuskeelsete kodude laste kahe keele uuringud USA-s rõhutavad, et alushariduspoliitika peaks arvestama tõendusmaterjali tegurite kohta, mis mõjutavad vähemuskeelsetest kodudest pärit laste keeleoskuse varajast arengut ja eri mustreid. Oluline on, et vähemuskeelne laps saaks 5 aastaselt kooli minnes vajadusel (läbitakse test) keeletuge.
  • Keele- ja komberuumi teema ja võimalus, et võõrkeelses keskkonnas elades laguneb hoopis emakeel ja võtab omaks asukohariigi konteksti mõjutab samuti paljusid inimesi ja on väga huvitav uurimisteema (Monika S. Schmid/Essexi ülikool).
  • Vajadust edendada vähemus- ja riigikeeltes varajast kirjaoskust on üks peamisi mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse toetamise tegureid (Claudia Maria Riehl/Saksamaa)
  1. mida rohkem keeli tead, seda kasulikum
  2. L1 oskus mõjutab L2 oskust ja sealt edasi L3 oskust….
  3. L1 ja L2 õpetajad koolis peaks töötama käsikäes
  4. mitmekeelne haridus ei tohiks konsentreeruda vaid vähemustele
  5. igaüks meist on mingis mõttes/situatsioonis vähemuse esindaja

 

Lõpetuseks sobiks Nelson Mandela mõte – Kui sa räägid inimesega keeles, mida ta mõistab, puudutad sa tema pead. Kui sa räägid temaga tema emakeeles, puudutad sa tema südant.

(If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his language, that goes to his heart.)