Sõja eest põgenenud Harkivi ülikooli abiprofessor õpetab Riigikogus ukraina keelt
Kaks nädalat pärast sõja puhkemist Ukrainas oli sunnitud Ida-Euroopa ühe vanima, Harkivi riikliku ülikooli pedagoogika abiprofessor Tetiana Uvarova lahkuma oma ilusast kodulinnast koos ema ja kahe väikese lapsega. Algul mõtles Tetiana, et kuu aja pärast saab ta koju tagasi, siis mõtles, et kevade lõpus, aga sügis tuleb ja ta on ikka veel siin…
Tetianal on magistrikraad nii vene kui ukraina keeles ja kirjanduses ning doktorikraad pedagoogikas ja hiljuti sai temast ka abiprofessor. Viimased kümme aastat õpetas ta Harkivi riikliku auto- ja maanteeülikooli keeleõppe osakonnas välisüliõpilastele ukraina keelt.
Eesti ei ole Tetianale võõras, see on tema mehe vanavanemate kodumaa. Mehe tädid ja õed elavad siin siiani. „Nad kutsusid meid Eestisse, sest minu kodulinnas viibimine muutus ohtlikuks – esimesest sõjapäevast saadik on Harkiv olnud pommitamise all ja on siiani,“ nendib Tetiana.
Tema abikaasa tädi oli just see, kes ütles talle, et Tallinna kuulsamaid keeltekoole Multilingua Keelekeskus otsib ukraina keele õpetajat.
Ukraina keele õpe Riigikogus
„Juba esimesest suhtluspäevast peale avaldasid keelekeskuse juhataja ja koolitusjuht mulle inimestena muljet, kellega oleks meeldiv koostööd teha, ning Multilingua Keelekeskus kui tõsiseltvõetav organisatsioon, kus tahaks pikka aega töötada. Nii asusin juunis ukraina keele õpetajaks,“ märgib Tetiana.
Tetiana sai õpetada Riigikogus tõlkidele ukraina keelt seniks, kuni algas suvevaheaeg. Nüüd, kus septembris asub Tetiana Järveküla kooli vene keele õpetajaks, jätkub õpe tõlkidega veebi teel.
“Õppisime küll ainult ühe kuu, kuid õppijatel õnnestus tutvuda ukraina keele põhireeglite ja põhimõtetega. Uue keele tundma õppimine oli lihtsam ja kiirem, sest minu õppijad räägivad ka vene keelt ning slaavi keeltel on palju ühist,” ütleb Tetiana.
Õppetöös kasutab ta kommunikatiiv-kognitiivset meetodit, kombineerides neid kaasaegsete interaktiivsete tehnikatega. Näiteks valib ta või loob õppetekste, dialooge, heli- ja videomaterjale reaalsest elust, mille kaudu õpitakse leksikaalseid üksusi või grammatilisi struktuure.
“Mu põhireegel on: minu õpilased on kõige ilusamad ja targemad. See loob alati hea eelduse headeks suheteks ja edukaks õppimiseks. Ka Riigikogus olid minu õppijad väga usinad ja uudishimulikud. Pealegi olid nad üsna huvitatud uue keele – ukraina keele– õppimisest ja see andis mulle minu töös palju inspiratsiooni,” märgib õpetaja.
Minu õppijad on kõige ilusamad ja targemad
Tetiana ütleb, et ta ta ei tahtnud kunagi Ukrainast lahkuda. Tema jaoks on tema linn ja riik olnud alati kõige paremad. Kui ta räägib Eestist, ütleb, et talle eriti meeldib, et siin peetakse kinni reeglitest ja seadustest, meeldib, et eestlased vastutavad töö ja tervise eest, on väga distsiplineeritud.
“Muidugi on eestlastel ja ukrainlastel temperamendivahe, nii et vahel on meil raske kohalike suhtlustavasid mitte rikkuda. Kuid pärast seda, kui kogu riik on hädas ukrainlasi külalislahkelt vastu võtnud, vastuvõtmist ja abistamist jätkab, võib julgelt väita, et eestlastel on suur, soe ja lahke Süda,” kirjeldab Tetiana.
Lõpetuseks ütleb ta, et tema mees on oma esiisade loomuga, oma käitumiselt tõeline eestlane. Ta on inimene, kes ei räägi palju, aga teeb palju, näitab end tegudes ja see on palju olulisem. “See on see, kuidas ma näen kõiki teie kauni põhjamaa inimesi. Pole muud öelda, kui tänusõnad kõigile Eesti inimestele,” on Tetiana suuremeelne.
Vajadus ukraina keele oskajate järele tulevikus kasvab
Tetiana õppija, Riigikogu tõlkija-toimetaja Anna Leinsalu kommentaar
Seoses sellega, et Ukraina teemat järjest enam parlamendi aruteludes tõstetakse, on kasvanud Ukraina külaliste arv ja visiitide sagedus. Sellest tekkis vajadus ukraina keele oskuseks ja tulevikus oleks kindlasti vaja ka ukraina töökeelega tõlke. Õppimist alustasime nullist. Tunnid on kaks korda nädalas. Õpetaja jagab materjale, mis koosnevad nii lugemisest kui kõnelemisest, samuti on grammatika harjutused, muinasjutud ja laulud. Ehk väga mitmekülgne õppeprogramm.
Tänaseks oleme ukraina keelt õppinud ühe kuu. (Jätkub sügisel – Multilingua Keelekeskus) Olen hakanud aru saama lihtsamatest tekstidest, suutnud eristada loogikat ukraina ning vene keele foneetika vahel. Suudan pidada argipäeva dialoogi, aga seda algtasemel. Õpetaja on professionaalne, loomult ääretult intelligentne ning alati valmis õppeprotsessis meid igati toetama. Koostöö on olnud konstruktiivne ning kõikidele küsimustele oleme alati saanud vastused.
Ukraina keel on vene keelega sarnane, ehk üsna kompleksne ning nõuab kindlasti väga struktureeritud lähenemist. Nii õpetaja kui ka õpilase poolt. Meie õpetaja on väga tugev selles ning pakub selge raamistiku keele õppeks. Vaja on vaid aega, et süvendatult õppida ning vajalikud tasemed omandada.