Tamperes töövarjuks ehk kuidas ma soome keeles kümblesin
Multilingua eesti ja rootsi keele õpetaja Kristel Kääramees käis Soomes, Tamperes Erasmus+ õpirände raames töövarjuks.
Aprilli keskel õnnestus mul tänu Multilingua keeltekoolile ja Erasmus+ programmile olla keeleõpetajate töövarjuks Tamperes, Tredu ametikoolis. Jälgisin soome keele tunde sisserändajatele väga erinevatel tasemetel. Võin öelda, et töövarjutus Soomes oli kindlasti üks parimaid õpikogemusi, mis mul on olnud. Võimalus kolleegidelt praktiliselt õppida on teistmoodi ja tõhus võimalus õppida.
Õppetund üks – julgelt sihtkeeles
Soome viis mind kui hiljuti alustanud eesti keele õpetajat soov näha, kuidas õpetatakse mujal soome-ugri keelt. Eestis oleme harjunud õpetama eesti keelt ja ka teisi võõrkeeli vahenduskeele baasil (eesti keele õpetamisel reeglina vene või inglise keele vahendusel). Soomes sain teada, et soome keelt õpetatakse üldiselt ilma vahenduskeeleta, kasvõi juba seepärast et tulijate taust on olnud niivõrd erinev, et ühist vahenduskeelt polegi. Kui kolleegidelt olen kuulnud, et näiteks hispaania keele õpetamisel lausa „uputatakse“ õpilane hispaania keelde, siis mina nägin metoodikat, kus liiguti samm-sammult. Kõigepealt lihtsam-hädapärasem sõnavara ja suhtlus, alles seejärel grammatika. Materjalid ja metoodika olid kohandatud vastavalt grupile. Mul õnnestus näha väga erinevaid noorte ja täiskasvanute gruppe: nii neid, kellel puudus kirjaoskus emakeeles ja kelle jaoks soome keel oli esimene kirjakeel, kui ka neid, kus inimesed juba valdasid mitmeid keeli ja kasutasid neid tööelus. Tore oli näha, et mõlemal juhul said õpetajad õigeid vahendeid valides klassiga ainult soome keeles suheldud.
Õppetund 2 – keelekümblus toimib
Üks nüanss, mis tegi minu Soome reisi eriti õpetlikuks, oli see, et sain ka ise keeleõppija rollis olla. Soome keelt õppisin ja rääkisin viimati 15 aastat tagasi, kuid Tredu õpetajate abiga õnnestus mul see taas üles äratada. Kuidas siis? Õpetajad lihtsalt rääkisid minuga soome keeles, mitte ei läinud inglise keele peale üle, ja andsid mulle võimaluse proovida ja meelde tuletada. Õppisin, kui tähtis on õpilase jaoks enesekindluse omandamine – tunne, et ma saan hakkama – ja missugune vägi on keelekümblusel ja keelekeskkonnal. Iga päevaga tunned, kuidas räägid paremini ja oskad rohkem! Väga positiivne oli see, et ka linnas ei läinud ükski müüja minuga inglise keele peale üle. Sellest peaksime Eestis välismaalastega suheldes eeskuju võtma.
Õppetund 3 – Missugused oskused kaasa võtsin?
Loomulikult ei sünni ükski asi iseenesest. Mina sain soome keelt harjutada tänu sellele, et Tredus olid fantastilised õpetajad, kes mind kui töövarju sujuvalt õppeprotsessi kaasasid. Nägin oma ala professionaale, kelle rahulik olek ja oskused andsid õpilastele nii tahtmise kui ka julguse keelt rääkida. Tooksin eeskätt välja õpetajate oskuse kuulata – anda õpilastele aega sõnu seada. Teiseks rõhutaksin õpetajate oskust rääkida ja anda juhiseid selges lihtsas keeles (soome k – selkopuhe). Metoodika poole pealt võtsingi kaasa teadmise, kuidas anda juhiseid väga lihtsas keeles koos näidetega ja kuivõrd aitavad kordused ja tunni rutiin algajat õppijat orienteeruda. Ikka samm-sammult. Samuti õppisin, kui edukalt on võimalik kehakeeles ja lihtsat keelt kasutades ka tõeliselt keeruliste sõnade tähendust selgitada (omamoodi Alias). Ja loomulikult sain kaasa julguse kasutada sihtkeelt pea 100 protsenti! Kuulamise ja matkimise kaudu õpitakse palju, isegi kui igast sõnast aru ei saa. Meie eesti keele tundides on see hädavajalik, kuna paljud uussisserändajad kuulevadki eesti keelt peaasjalikult keeletundides.
Töövarjutus võib õpetada väga palju, kui selleks on õiged tingimused. Olen väga tänulik, et mulle oli koostatud nii mitmekülgne programm ja et õpetajad tõesti kaasasid mind. Õppisin palju keeleõpetajana, kuid veelgi toredam on, et õnnestus samaaegselt olla ka keeleõppija rollis ja enda peal keelekümblus järgi proovida!
