DOKUMENTIDE KINNITATUD TÕLKED
Kui ühe riigi ametiasutuste poolt väljastatud dokumenti on vaja kasutada mõnes teises riigis, tuleb dokumendist teha tõlge, mille peab kinnitama vandetõlk või notar.
Kas vandetõlge või notariaalselt kinnitatud tõlge?
Kuni aastani 2015 oli dokumenditõlkeid võimalik kinnitada vaid notaribüroos. Alates 1.01.2015 võivad suunal eesti keel – võõrkeel tõlgete õigsust kinnitada vaid vandetõlgid. Vandetõlk on tõlkija, kellele Eesti riik on läbi vandetõlgi eksami sooritamise andnud õiguse teha ametlikke kinnitatud tõlkeid. Lähemalt on võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt. Notaritel on kuni 2020. aastani õigus kinnitada tõlkija allkirja õigsust eesti keelde tõlgitud tõlgetel. 2020. aastal läheb ka see õigus üle vandetõlkidele.
Kas digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal vandetõlge?
Vandetõlkida saab nii paberkandjal olevaid kui digitaalselt allkirjastatud dokumente (näiteks digikinnitusega riigieksamitunnistused). Vastavalt kliendi soovile saavad vandetõlgid oma tõlke esitada nii paberkandjal kui ka digitaalselt allkirjastatuna. Võõrkeelde tehtavate vandetõlgete puhul tuleb aga eelnevalt kindlasti veenduda, et sihtriigis on laiendiga .bdoc failide avamine võimalik. Vandetõlkidel on õigus teha tõlkimisele kuuluvatest originaaldokumentidest kinnitatud ärakirju. Sellisel juhul jääb originaaldokument kliendile alles.
Millised on vandetõlke tähtajad?
Väikedokumentide (perekonnaseisuameti registri tõendid, koolitunnistused, diplomid) vandetõlkimiseks palume varuda 2-3 tööpäeva. Pikemate dokumentide puhul teeme teile eraldi pakkumise. Täpse tähtaja kokku leppimiseks võtke meiega ühendust või telefonil 640 8544.
Mis on apostill ja mida tähendab legaliseerimine?
Kui ühe riigi asutuse poolt väljastatud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Legaliseerimisega tegelevad mõlema riigi vastavad ametiasutused (Eestis välisministeerium).
Kiirendamaks dokumentide tunnustamist, sõlmiti Haagis 1961. aastal välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon (apostillikonventsioon). Selle kohaselt võeti kasutusele lihtsam protseduur – dokumendi apostilliga kinnitamine. Konventsioonis nähakse ette kindlate andmetega blankett (apostill), millega kinnitatakse dokumendi ehtsust. Kui dokument on apostilliga kinnitatud, siis tunnustatakse selle ehtsust kõigis teistes konventsiooniosalistes riikides ilma muude lisaformaalsusteta. Eestis kinnitavad alates 2010. aasta 1. jaanuarist avalikke dokumente apostilliga kõik notarid.
Dokumentide apostillimine ei ole vajalik järgmiste väljaandjariikide puhul, kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping. Nendeks on Läti, Leedu, Ukraina, Poola ja Venemaa.
Apostillimise kohta lähemalt Notarite koja kodulehelt.
