AI või HI – kas selles on küsimus?

KÜSIMUS LUGEJALE: kas tunned ära AI ja HI loodud teksti?

Keeleõpetajate Katrin Kamerovi ja Maria Ratassepa Erasmus+ õpiränne Küprosele viis nad kahepäevasele ICC The International Language Association  aastakonverentsile ning töövarjutamisele kohalikes inglise keele koolides. Osalemine pakkus nii professionaalset inspiratsiooni kui ka isiklikke üllatusi. Konverentsi keskmes oli teema, mis kõnetab kõiki nüüdisaegseid õpetajaid: kas juhtival kohal on tehisintellekt (AI) või inimese intellekt (HI)? Ettekanded puudutasid keeleõppe eetikat, õpetaja rolli ja AI mõju õppimisprotsessile. Praktikapäevad keeltekoolides lisasid kogemusele vahetu, inimliku mõõtme.

Larnacasse kolmepäevasele konverentsile jõudes olid Katrin ja Maria põnevil, kuidas seal tehisintellekti kasutamist käsitletakse. AI on tunginud meie kõigi ellu ja näib möödapääsmatu igas eluvaldkonnas, sealhulgas ka keeleõppes. Programmis olid ettekanded nii teoreetikutelt erinevatest ülikoolidest kui ka praktikutelt-keeleõpetajatelt, mis tasakaalustasid kogu konverentsi väga hästi. Konverents oli sisuliselt mitmekesine ja käsitles AI teemat konstruktiivselt, hõlmates keeleõppe filosoofilisi, teoreetilisi, metoodilisi ja lihtsalt elulisi aspekte. 

Marial oli ka hea võimalus osaleda konverentsile eelneval veebiseminaril, kus Russell Stannard tutvustas kolme praktilist keeleõppe e-tööriista: luvvoice, Padlet ja turbocribe. Seminari käigus said osalejad üle kogu maailma kätt proovida pildi loomisel (padlet.com), teksti helindamisel paljudesse keeltesse, sh erineva aktsendiga inglise keelde (luvvoice.com) ja helifaili muundamisel kirjalikuks tekstiks (turboscribe.ai). Selline e-õpiränne (blended mobility) oli sisukaks sissejuhatuseks konverentsile ja pakkus kasulikke vahendeid tänapäevasesse keeleõppesse. 

Õppija-rääkija omakeel

Peaesineja Kurt Kohn püstitas küsimuse: kumb on juhtival kohal – kas pedagoogika või tehnoloogia? Ta jõuab tõdemuseni, et siiski pedagoogika, sest tehnoloogial ei ole kommunikatsioonivõimekust ja see teeb vaid oletusi, mis võivad õppija sisuliselt rappa vedada. Keeleõppes keskendus Kohn eelkõige inglise keele õppele, rõhutades õppija autonoomsust ja oma õppimise eest vastutuse võtmist keeleõppes, mis ühtasi juhib ka eemale AI sihipäratut ja läbimõtlematut kasutamist. Iseseisvus, vabad valikud ja vastutus viib Kohni sõnul keele õppija-rääkija (ja mitte keele kasutaja!) sellise keeleni, mida ta nimetab MY ENGLISH – omakeel, mis ei ole tingimata British või American English, vaid just sellele õppijale omane keel, oma aktsendi ja eripäraga. Mõistagi tekitas selline sotsio-psühholingivistilisest mudelist lähtuv avalöök suminat ja vastulauseid saalist, jäädes siiski nii järgnevates ettekannet kui ka pauside ajal kandvaks fraasiks koverentsi lõpuni. 

AI on loll

AI ei tea midagi, aga teeb näo, et teab kõike. Ta on nagu koolilaps, kes midagi millestki teab, kopeerib seda, aga ei mõista sügavamat sisu ning kui küsimused lähevad täpsemaks, hakkab asju välja mõtlema ja seosetut juttu ajama. Seda oleme me kõik kogenud ja ka konverentsi ettekannetes toodi seda korduvalt esile. Michael Carrier soovitas selle kinnituseks paluda AI-l koostada sinu enda biograafia – see on avastamist väärt kogemus.

Carrier käsitles peateemana eetilisi printsiipe AI kasutamisel ning illustreeris mitme näitega, kuidas erinevad õppeasutused on asunud looma AI kasutamiseks eetikakoodekseid ja -eeskirju, et kaitsta asutust, aga ka õppijat võimalike ohtude eest. Ross Billie kujundas aga seoses ümber AI pealetungiga ümber ülikoolis töötades oma õppeaine hindamissüsteemi: ta suurendas 100% tulemuse saavutamiseks nende hindamiskomponentide osakaalu, mille puhul üliõpilane peab demonstreerima oma pingutust ja loomingulisust ning vähendas AI poolt lihtsasti tehtava osa määra. Ian MacMaster tõi sisse mõiste co-intelligence, mille kohaselt teevad inimesed koostööd AI-ga ning seetõttu on inimmeeskonna täisväärtuslikuks liikmeks saamas/saanud ka AI. Kõik eelnimetatud ettekandjad tõid välja, et õpetaja, koolitaja, õppejõu teadlikkus ja oskused AI kasutamisel, sest praegu omab õpetaja, koolitaja ehk HI (human intelligence) siiski teatavat edumaad AI ees, olgugi, et viimane on tulnud, et jääda ja kõikide asi on sellega kohaneda ning sellest õppimisel ja õpetamisel kasu lõigata.

Üllatused töövarjuna

Kuna Katrin ja Maria on täiskasvanute keeleõpetajad, võtsid nad sihiks Multilingua partner-keeltekoolides Bayswater Cyprus ja English Sunny School täiskasvanutele keeleõpet vaadelda. Katrin vaatles pea kõikide tasemete inglise keele tunde, Maria eelistas C1 taseme klasse. Ühiselt nendime, et meie kogemuse kohaselt on Eestis asjad teistmoodi – süsteemsed, pikaajalised kursused, koolitajate ettevalmistus, teatav stabiilsus. Vaadeldud keeltekoolides on põgusa varjutamise kogemus täielikult vastupidine: õpetajad peavad pidevalt kohanema lühiajaliste klassikoosseisudega (ehkki on ka pikaajalisi kursusi ja osalejaid) ning õppijad tulevad sageli ka business&pleasure eesmärgiga – hommikul kolm tundi inglise keelt, pealelõunal ranna- ja kultuuripuhkus. Huvitav oli aga jälgida, kuidas õpetaja oli vaatamata sellele loonud või loomas suhet õppijaga – tegemist ei olnud targutava õpikukeskse lähenemisega, vaid kaasava energilise tunniga, mille materjaliks oli õpiku ja valge tahvli kõrval ka õpetaja ise. Bayswateri keeltekooli rutiini kohasalt oli esmaspäev testide päev, mil harjutati tasemeeksami ülesandeid, mis ei olnud tingimata seotud kasutatava õpikuga. Õpikus oli õpetaja jõudnud peatükini 10 ning kui läbi saab, alustatakse sama õpikuga uuesti, aga siis juba teiste inimestega. Sunny koolis aga oli teistmoodi – igal nädalapäeval oli oma teema, õpetaja kasutas enda kogutud ja loodud materjale, mida jagatakse ka õpetajate grupis. Peab kahjuks ütlema, et kuigi koolid kuvavad kodulehel AI kasutamist, tundides seda kahjuks märgata ei olnud. 

Seega – kas AI peaks jääma abivahendiks või võtma juhtrolli. Esinejad rõhutasid õpetaja teadlikkuse ja eetiliste põhimõtete olulisust AI kasutamisel. Töövarjutamise kogemus näitas, kui erinev võib olla keeleõpe eri riikides, ning kui tähtis on õpetaja isiklik panus. Lõppjäreldusena jätaksime kõlama mõtte: kuigi AI on tulnud, et jääda, vajab haridus ja keeleõpe endiselt inimese mõistust, kohalolu ja vastutust.

Autorid: Katrin Kamerov ja Maria Ratassepp, Multilingua inglise ja eesti keele õpetajad.