Hiina keele õppija Alar Laats: “Õppimine on minu elamise vorm”

Hiina tulihobuse aastal alustas Multilingua uus hiina keele kursus. Õpinguid juhendab õpetaja Sandra Sainio ning kursusel osaleb inspireeriv õppija Alar Laats, kelle elukäik on ehe näide elukestvast õppest. 

Vestlesime temaga, et uurida, mis toob ühe kogenud ja mitmekülgse taustaga inimese hiina keelt õppima. 

Palun tutvustage ennast – millega olete elu jooksul tegelenud?

Praegu olen pensionär, kuid olen osalise ajaga ametis Tartus asuvas Vabade Kunstide Akadeemias. Olen ka selle akadeemia nõukogu liige. Mu keskkooli lõpetamise ja praeguse hetke vahele mahub tublisti üle poole sajandi. Tartu Ülikooli lõpetasin füüsikateoreetikuna. 80ndatel õppisin EELK Usuteaduse Instituudis, magistritöö tegin Inglismaal Birminghamis. Siis tekkis võimalus teha doktoritöö Cambridge’i Ülikoolis. Pärast Eestisse naasmist olen suurema osa ajast õpetanud teoloogiat ja religiooniteadusi. 

Teoloogi hariduse hulka kuuluvad kolm vana klassikalist keelt – ladina, kreeka ja heebrea keeled.

Keeled on võti inimeste, kultuuride, usundite ja lõpuks iseendagi mõistmiseks. Võõrkeelte oskuseta jääb inimene erakordselt piiratuks, lausa provintslikuks.

Te õppisite hiina keelt juba 1970ndatel – kuidas see võimalus Teieni jõudis?

Ühel ülikooliõpingute suvevaheajal võtsin ette Hiina klassikalise teose „Kolmevalitsus,“ mis oli ilmunud kahes köites eesti keeles. Selle käigus tekkiski vastupandamatu soov mõista Hiinat ja hiinlasi palju sügavamalt. Ja oh imet, kui sügisel jälle Tartusse läksin, hakkas silma teade, et orientalistika kabinetis õpetatakse igasuguseid keeli, nende hulgas ka hiina keelt. Registreerusin kohe sellele kursusele. 

Kabinetis töötas tol ajal õpetlane-orientalist Pent Nurmekund. Ta oli 30-ndatel aastatel hiina ja teisi keeli Pariisis õppinud. 

Ta oli minu õpingute ajal üks Tartu akadeemilisi vaatamisväärsusi. Tema ümber oli justkui teistsugune õhkkond või aura, mis erines enamuse tollaste õppejõudude omast. Ta aitas näha ja mõista asju, mida muidu poleks teada saanud. Õppejõuna töötades olen püüdnud teda seada endale eeskujuks.  

Sain ka teatud alused hiinakeele mõistmiseks. Teisel aastal kahjuks ei leidnud me õpetajale ja õpilasele sobivaid aegu, et hiina keelega jätkata.  

Milline oli hiina keele õppimine tol ajal võrreldes tänapäevaga?

Poole sajandiga on keele õppimise võimalused hüppeliselt kasvanud. Nurmekund oli õpetlane, kes õpetas nö klassikalisel viisil, tahvli ees kriit käes. Õpilased konspekteerisid ja tegid kodus harjutusi. Ometi vahetevahel deklameeris ta meile Tangi ajastu luulet. Muuseas, neidsamu luuletusi on nüüd meile tutvustanud ka Sandra.  

Tänapäevastest IT võimalustest ei saanud tol ajal unistadagi. Hiinlased on nüüdseks internetti üles pannud suure hulga igasuguseid vahendeid keeleõppe oluliseks kergendamiseks. 

Mis Teid tol hetkel selle keele juures kõige rohkem paelus?

Ilmselt oli neid asju väga palju. Kindlasti paelus õpetaja isiksus. Paelus ja paelub tänaseni see, et see keel oli ja on ühe vana ja sügava tsivilisatsiooni kandja.  

Kui teisi keeli saaks võrrelda tasapinnaga, siis hiina keel võiks olla võrreldav 3-mõõtmelise ruumiga. Teiste keelte puhul on kirjapilt ja hääldus enam-vähem korrelatiivselt seotud. Hiina keele puhul on märkide maailm otseselt seostamatu suulise keelega. See visuaalne märkide maailm annab keelele uue dimensiooni, mis ulatub kohati kuni kolme aastatuhande taha. 

Hiina keelt õppides on kohe tunda, kuidas mälu on oluliselt paranenud. 

Kas ja kuidas olete hiina keelt oma elus ka reaalselt kasutanud?

Kuala Lumpuris toimunud kongressil viidi meid tutvuma sealse hiinakeelse kogudusega. Seal siis õnnestus mul veidi keskriigi, st hiina keeles suhelda. Kohalikud tegid vähemalt näo, et said minust aru. 

Kui õppisin Suurbritannias, siis oli mul mitmeid hiinlastest kaasõpilasi ja sõpru. Nendega suhtlesin siiski inglise keeles. 

Mis pani Teid pärast pikka pausi uuesti hiina keelt õppima?

Täiskohaga õppejõutöö kõrvalt ei jätkunud ei aega ega energiat keeleõppeks. Nüüd on aega veidi rohkem. Teine põhjus on vast see, et kuna praegu püüan parandada oma teadmisi Hiina budismi kohta, siis on hiina keele tundmine vältimatu.  

Te õpite koos osaga perest – kuidas see mõte sündis?

Jah, meie rühmas on ka mu noorim poeg Joosep ja mu kasutütar Mirjam. Igaühel meist on omad motiivid ja eesmärgid. Leidsin kursuse kohta teabe internetist ja jagasin seda teistega. Koos lähedastega õppimine innustab. 

Kui suudaksin kunagi hiina keeles mõelda, siis ilmselt märkaksin palju uusi nüansse maailmas. 

Mida tähendab Teie jaoks elukestev õppimine?

Elukestev õpe on minu jaoks iseenesestmõistetav. Õppimine on minu jaoks ilmselt minu elamise vorm. Õppimine pole pelgalt faktide teadasaamine. See on pigem üha sügavam inimeste, maailma ja Jumala mõistmine.  

Kas õppimine on Teie jaoks pigem eesmärk omaette või vahend millegi muu jaoks?

Kooliajal tundus õppimine esilagu tüütu kohustusena, hiljem sain aru, et see on vahend muude eesmärkide saavutamiseks. Ülikooli ajal mõistsin, et õppimine pakub ka ilma igasuguste pragmaatiliste eesmärkideta rõõmu. See on modus vivendi [eluviis]. 

Mida ütleksite inimestele, kes arvavad, et “teatud vanuses” ei ole enam mõtet uusi asju õppida?

Koolipoiss ja pensionär õpivad erineval viisil, erinevate rõhuasetustega. Koolipoisil on mitmeid eeliseid – parem mälu, rohkem energiat ja jõudu jne. Aga ka “teatud vanusel“ on omad eelised. Selles elu faasis aitab oluliselt kaasa suur elukogemus. Varem õpitud keeled aitavad kaasa uue keele omandamisele. Õppimine aitab säilitada, kohati lausa taastada vaimseid võimeid. Hiina keelt õppides on kohe tunda, kuidas mälu on oluliselt paranenud. 

DAO, 道 – tee, kulg ning REN, 仁 – inimlikkus, humaansus. 

Mis Teid hiina keele ja kultuuri juures kõige rohkem köidab?

Hiina tsivilisatsioon on suur ja vana. Neil on olnud võimalusi ja aega oluliste asjade üle sügavalt järele mõelda. Olen tähele pannud, et erinevates keeltes mõeldes kulgeb mõtlemine erinevalt. Kui suudaksin kunagi hiina keeles mõelda, siis ilmselt märkaksin palju uusi nüansse maailmas. 

Mis on olnud kõige suurem väljakutse selle keele õppimisel?

Kõikide keelte õppimisel on foneetika raskusi tekitanud. See on ka kõige suurem väljakutse hiina keele õppimisel. 

Kas Teil on ka mõni lemmikväljend või -mõte hiina keeles?

Hiina keeles on palju huvitavaid mõisteid teoloogile ja religiooniloolasele. Hetkel meenuvad kaks väga olulist mõistet:  DAO, 道 – tee, kulg ning REN, 仁 – inimlikkus, humaansus. 

Miks valisite õppimiseks Multilingua keeltekooli?

Multilingua renomee paneb usaldama. Otsuse tegemisele aitas kaasa ka Multilingua Hiina kultuuriõhtu veidi enne kursuse algust. Multilingua „koolimaja“ asub mu kodule väga lähedal ja siinne õhkkond on väga inimlik (hiina keeles 仁 ). Meetodid ja tehnilised vahendid on kaasaegsed, õppeprotsess on paindlik ja arvestab õppijate võimaluste ning soovidega.

Õpetaja Sandra on avatud, heatahtlik ja inimlik. Siia võiks lisada veel terve rea häid positiivseid omadusi. Aga ma tahaks tema käe all edasi õppida ja seepärast jätan need nimetamata.