A2-taseme kogumaht on 200 akadeemilist tundi, millest 120 tundi on kontaktõpet ja 80 tundi iseseisvat tööd. Õpe koosneb 2 moodulist: moodul 1 (A2.1), moodul 2 (A2.2). Mõlema mooduli maht on 60 auditoorset ja 40 iseseisva töö tundi.
A2-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 ja 2.
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 1 (A2.1)
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetused:
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 1 (A2.1). - Õppekavarühm
”Keeleõpe”. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
A2-taseme moodul 1(A2.1) kogumaht on 100 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 40 tundi iseseisvat tööd. - Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Marju Ilves “Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes vastavad vähemalt ühele järgnevale tingimusele:
- on lõpetanud A1 taseme keelekursuse mahus 100 tundi või rohkem,
- on lõpetanud A1.2 taseme keelekursuse mahus 50 tundi või rohkem,
- on sooritanud riikliku A2 taseme eksami tulemusele vahemikus 30-50%,
- on sooritanud Multilingua kodulehel oleva testi tasemele A1.2 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks A2 taseme moodul 1 (A2.1).
- Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase A2.1, mis võimaldab toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel ja võimaldab jätkata õpet A2.2 jätkukursusel. - Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
- saab õpitud teemade raames aru fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö).
- saab õpitud teemade raames aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, leiab infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid), kui need sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.
- saab õpitud teemade raames hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, räägib kaasa, kirjeldab lihtlausetega oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd.
- teeb õpitud teemade raames märkmeid ja koostab väga lihtsa isikliku kirja kasutades eelkõige lihtlauseid.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Mall Pesti õpiku “E nagu Eesti” teemadel 1-10.
- Isikuandmed ja pere. Dokumendid
Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon. Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad. - Kodumaa, rahvused, keeled
Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja kodumaa võrdlemine. Rahvused ja keeled. Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine. - Haridus, elukutse, töö
Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV. - Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse. - Söök ja jook
Põhisõnavara, põhikäänded. Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. - Info meie ümber
Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. - Ilm ja loodus
Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed. - Reisimine, transport, puhkus
Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. - Minu päev ja aeg
Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena käsitleda ka teisi A2-taseme teemasid.
Grammatika:
- Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.
- Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.
- Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.
- Isikuline asesõna. Põhivormid.
- Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.
- Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.
- Küsisõnad
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas, nt Keeleklikk. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on “E nagu Eesti” teemad 1-10.
Simmul, I. Mangus „Tere!“
M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“
M. Kitsnik „Kirjuta mulle“
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid lugemisoskuse…”
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid kõnelemisoskuse…”
Palts, M. Urb “Meie elu”
Kreinin “Margus, kass ja õunamoos”
Lisamaterjal:
http://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid/
http://web.meis.ee/vaegkuuljad/
http://web.meis.ee/vaegnagijad/
https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
http://www.digitaldialects.com/Estonian.htm
https://www.keeleweb2.ut.ee/kursused/tere-tulemast-welcome
http://els.leveranse.com/index.php
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene A2.1 taseme lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust. Lõputestis hindamiseks kuulatakse dialoogi ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Lõputesti suulises osas kirjeldab pilti.
- Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid. Lõputestis koostab teksti visiitkaardi andmete põhjal.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 2 (A2.2)
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetused:
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 2 (A2.2) - Õppekavarühm
”Keeleõpe”. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
A2-taseme moodul 2 (A2.2) kogumaht on 100 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 40 tundi iseseisvat tööd. - Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Marju Ilves “Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes vastavad vähemalt ühele järgnevale tingimusele:
- on lõpetanud A2.1 taseme keelekursuse mahus 60 tundi või rohkem,
- on sooritanud riikliku A2 taseme eksami tulemusele vähemalt 50%,
- on sooritanud Multilingua kodulehel oleva testi tasemele A2.1 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks A2 taseme moodul 2 (A2.2).
- Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase A2.2, mis võimaldab toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. - Õpiväljundid:
Koolituse lõpuks õppija:
- saab aru fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö), mõistab selget ja aeglast seotud kõnet,
- saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, leiab infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid), kui teksti keelekasutus on sarnane tema igapäevaelu ja töö teemadega,
- saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, räägib kaasa, kirjeldab oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd, jutt on üldsõnaline, aga oma huvivaldkonna raames üsna ladus,
- teeb märkmeid ja koostab väga lihtsa isikliku seostatud kirja.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Mall Pesti õpiku “E nagu Eesti” teemadel 11-20.
- Haridus, elukutse, töö
Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV. - Teenindus ja kaubandus
Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. - Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse. - Söök ja jook
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. - Info meie ümber
Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. - Reisimine, transport, puhkus
Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus. - Kodu ja olme
Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Remont ja probleemid. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas. - Keha, tervis ja tervishoid. Riided
Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed. - Minu päev ja aeg
Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena käsitleda ka teisi A2-taseme teemasid:
Grammatika:
- Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.
- Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.
- Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.
- Isikuline asesõna. Põhivormid.
- Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.
- Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.
- Küsisõnad
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas, nt Keeleklikk. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on “E nagu Eesti” teemad 11-20.
Simmul, I. Mangus „Tere!“
M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“
M. Kitsnik „Kirjuta mulle“
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid lugemisoskuse…”
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid kõnelemisoskuse…”
Palts, M. Urb “Meie elu”
Kreinin “Margus, kass ja õunamoos”
Lisamaterjal:
http://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid/
http://web.meis.ee/vaegkuuljad/
http://web.meis.ee/vaegnagijad/
https://www.keeleklikk.ee/et/welcome
http://www.digitaldialects.com/Estonian.htm
https://www.keeleweb2.ut.ee/kursused/tere-tulemast-welcome
http://els.leveranse.com/index.php
http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
Simmul, I. Mangus „Tere!“
M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“
M. Kitsnik „Kirjuta mulle“
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid lugemisoskuse…”
Kingisepp, M. Ilves “Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid kõnelemisoskuse…”
Palts, M. Urb “Meie elu”
Kreinin “Margus, kass ja õunamoos”
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene A2.2 taseme lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhisisust. Lõputestis hindamiseks kuulab dialoogi ja vastab kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Lõputesti suulises osas teeb dialoogi rollikaardi andmete põhjal.
- Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid. Lõputestis koostab 30-sõnalise isikliku kirja.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tunnistus kogu A2-taseme kursuse läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud igas moodulis vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputestid. Tunnistusel on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse kõigi moodulite ja õppekava nimetus, kursuse kõigi moodulite maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tunnistuse juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Nii tõendeid kui tunnistusi võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
| õpetaja | haridus | Eesti keele õpetamise kogemus | Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus | |
| 1. | Ly Leedu | Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tartu Ülikooli 1996.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1996 | Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Õpetanud eesti keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Skype Eesti, Transferwise, Swedbank, Fujitsu, Helmes, USA Saatkond jpt. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides . |
| 2. | Ruta Bergman | Kõrgem, eriala: saksa keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2002 Varssavi Ülikool, Ida-Euroopa Õpingute Keskuses oli eesti keele lektor aastatel 2003-2010 |
Aastast 2013 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine ( Skype, Transferwise, Tallinna Euroopa Kool). |
| 3. | Annika Bauer |
Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja Lisaeriala-prantsuse keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. |
Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine (näiteks Skype Eesti). Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 4. | Alla Zarubina | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja, lisaeriala – inglise keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. |
Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 5. | Anne Taimre | Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1992. |
Aastast 2018 avatud kursused tasemel B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 6. | Elo Rohult |
Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri filoloogia teadusmagister. Lõpetas Tartu Ülikooli 2000.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1997. |
Aastast 2018 Individuaalõppijad, firmasisesed ja avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 7. | Jelena Kriis |
Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2003. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. |
Aastast 2009 kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 8. | Kaja Kuuseok | Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1988.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2012. |
Aastast 2018 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 9. | Mare Lilleorg | Kõrgem, eriala: vene koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1997. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1993. |
Aastast 2016 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 10. | Natalia Vaiss | Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kulturiloo õpetaja ning eesti keele filoloog. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2004. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004. |
Aastast 2017. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 11. | Tiina Kihulane |
Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse ja eesti keele teise keelena õpetaja. Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. |
Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 12. | Tuuli Rehemaa | Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1999.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2018. |
Aastast 2019. Individuaalõpe. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 13. | Agne Narusk |
Kõrgem, eriala: eesti filoloog. Lõpetas Tartu Ülikooli 1994.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1995. |
Aastast 2017. Firmasisesed kursused. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 14. | Kersti Kesvatera | Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1982.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. | Aastast 2016. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe. |
| 15. | Anastassia Doronina | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja gümnaasiumiastmes. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2005. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2003. | Aastast 2019. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe. |
| 16. | Elviira Rozenblat |
Kõrgem, eriala: eesti keele õpetaja mitte-eesti koolis. Lõpetas Tartu Ülikooli 2009.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2010. | Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe. |
| 17. | Helgi Saar |
Kõrgem, eriala: vene keele ja algõpetuse metoodika. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1963.a. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. |
Aastast 2008. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 18. | Jaana Sirel |
Kõrgem, eriala: gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja, lisaeriala: eesti keel kui võõrkeel ja eesti kultuur. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2001. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001. |
Aastast 2018. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 19. | Kristi Kiilman |
Kõrgem, eriala: pedagoogikamagister (MSc), klassiõpetaja (ja inglise keele õpetaja) eriala. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013. | Aastast 2015. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. |
| 20. | Monika Sooalu |
Kõrgem, eriala: eesti keele kui teise keele õpetaja, haridusteaduse magister. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2016.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. |
Aastast 2005. Avatud suhtluskeele kursused, kursused noortele ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 21. | Olga Glemba |
Kõrgem, eriala: vene põhikooli eesti keele õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 1998.aastal.
|
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004. |
Aastast 2016. Avatud kursused, firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemel A1 kuni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 22. | Svetlana Starikovitš |
Kõrgem, eriala: andragoogika, magister. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2018.aastal. Õppinud 1995-2001 eesti keele kui võõrkeele ja eesti kultuuri erialal |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1998. |
Aastast 1998. Avatud kursused, firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemel A1 kuni B2. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 23. | Siiri Pokkinen |
Kõrgem, eriala: MA saksa keel ja mitmekeelsus. Lõpetas Hageni Ülikooli 2005. aastal. Kõrgem, eriala: Ajakirjandus. Lõpetas Lomonossovi nim Moskva Riikliku Ülikooli 1993. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2008. |
Aastast 2009. Avatud kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 24. | Liina Norit | Kõrgem, eriala: vene ja slaavi filoloogia. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1994. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2003. |
Aastast 2011. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. On õpetanud eesti keelt õpetajatele, erinevates firmades, nt Eesti Post. |
| 25. | Ele Arder |
Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister (filosoofia). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2012. aastal. Tallinna Ülikool (pooleli), omandamisel on eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja kutse ja magistrikraad |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019. | Aastast 2020. Avatud kursused, Swedbank. |
| 26. | Kersti Parkja |
Kõrgem, eriala: vene keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1984. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011. | Aastast 2019. Grupiõpe, individuaalõpe ja firmasisesed kursused (erialakeel). |
| 27. | Kirsti Sinivee |
Kõrgem, eriala: saksa ja inglise keele õpetaja (magistritasemega võrdsustatud diplom). Lõpetas Tartu Ülikooli 2003. aastal. Saksa keel ja kirjandu,s 2004. aastal õpetajakutse. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016. | Aastast 2017. Avatud kursused, individuaalõpe, firmasisene grupiõpe. |
| 28. | Liis Avarmaa |
Kõrgem, eriala: logopeed-eripedagoog, inglise keele õpetaja Lõpetas Tartu Ülikooil 1998. aastal logopeed-eripedagoogina ja Tartu Ülikooli 2001. aastal inglise keele õpetajana. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2010. | Aastast 2018. Individuaalõpe, firmasisene grupiõpe (erialakeel meditsiinivaldkonna töötajatele). |
| 29. | Katrin Boode |
Kõrgem, eriala:eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja BA (võrdsustatud magistrikraadiga). Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016. | Aastast 2019. INSA ja Töötukassa koolitused. |
| 30. | Ulvi Pärn |
Kõrgem, eriala: vene keel ja kirjandus. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1991. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. | Aastast 2019. Firmasisene keeleõpe ja INSA grupid, keeleõpe lastele. |
| 31. | Zinaida Troitski | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2014. | Aastast 2019. INSA grupid. |
| 32. | Riina Roasto | Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister.Lõpetas Tartu Ülikooli 2013. aastal, Praegu soome-ugri keeleteaduse doktorant Viini Ülikoolis. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013. | Aastast 2019. Individuaalõpe. |
| 33. | Olga Boikova | Kõrgem, eriala: eesti keel muukeelsetele MA. Lõpetas Tartu Ülikooil 2011. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011. | Aastast 2020. Avatud kursused. |
| 34. | Mirjam Kuuse | Kõrgem, eriala: eesti filoloogia. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. | Aastast 2020. Individuaalõpe, keeleõpe lastele. |
| 35. | Jekaterina Rožkova |
Kõrgem, eriala:eesti keel teise keelena õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2002. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019. | Aastast 2019. Avatud kursused. |
| 36. | Ene Väljataga | Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1978. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001. | Aastast 2020. Firmasisene keeleõpe. |
| 37. | Kristina Johannes |
Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana täiskasvanutele aastast 2000. Samast aastast on tegev ka eesti keele tasemeeksamite (A2-C1 taseme) eksaminaatori ja konsultandina. |
Aastast 2000-2008, alates 2022. Grupid, individuaalõpe, firmasisesed kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 38. | Ljudmilla Bermaks |
Kõrgem, eriala: inglise keel ja kirjandus Lõpetas Tartu Ülikooli 2004. aastal. |
Töötab inglise keele õpetajana alates 2009, eesti keele õpetajana alates 2022. |
Aastast 2011 (inglise keel), aastast 2022 (eesti keel). Grupid, individuaalõpe, firmasisesed kursused. |
| 39. | Anna Ditman | Kõrgem, eriala eesti keel teise keelena õpetaja, lisaeriala sotsiaalpedagoog. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2006. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2020. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ osaleja. |
Aastast 2022 keeleõpe lastele. |
| 40. | Andra Jelle |
Kõrgem, eriala humanitaarteaduse bakalaureus (romanistika), 2017. Aastal, lõpetamisel võõrkeeleõpetaja magister Tartu ülikoolis. |
Töötab eesti keele õpetajana hispaania ja inglise keele õpetajana aastast 2018, eesti keele õpetajana alates 2020. |
Aastast 2022. Individuaalõpe, firmasisesed kursused. |
| 41. | Anna Bogdanova | Kõrgem, eriala humanitaarteaduste magister suulise tõlke alal. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2019. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana hispaania keele õpetajana aastast 2005, eesti keele õpetajana alates 2020. | Inglise keel aastast 2006, eesti keel aastast 2022. Individuaalõpe, firmasisesed kursused |
| 42. | Kadri Kosk | Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2014.a. Pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetaja erialal, lõpetab 2024. a kevadel. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a kevadest. |
Aastast 2023. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023.Individuaalõppijad A1 ja A2 tasemel, vestluskursus C1 tasemel. |
| 43. | Tiina Halling |
Kõrgem: eriala soome-ugri keeled, filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja lõpetanud Tartu Ülikooli 1983. A. Filosoofiamagister läänemeresoome keelte alal, lõpetanud Tartu Ülikooli 1993. a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 1983. |
Alates 2022. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” Grupiõpe (B2, A1), asutusesisene keeleõpe (Orkla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Maxima, Tallinna Vangla. |
| 44. | Eva Õim |
Kõrgem, eriala: filoloog, vene keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1985.a. Eriala: eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodika. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1999.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 1988.a. nii Eestis kui välismaal. |
Aastatel 2012-2014. Alates jaanuarist 2023. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2022 – 2023. Individuaalõpe tasemetel A1-C1. |
| 45. | Maria Ratassepp |
Kõrgem, eesti ja soome-ugri filoloogia, eriala: eesti keel (võõrkeelena) (BA, võrdsustatud MA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2003.a. Eriala: andragoogika (MA). Lõpetas Tallinna Ülikooli, 2014.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2000. a. |
Alates 2000. a eesti keel võõrkeelena täiskasvanutele tasemel A1-B2 PHARE, avatud kursused, firmasisesed koolitused, individuaalõpe. Koostöö Multilinguaga periooditi alates 2010, uuesti alates 2023. |
| 46. | Janne Lamus |
Kõrgem, eriala eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2020.a. Omandamisel magistrikraad, Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena õpetaja. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2021.a. | Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023. Õpetanud eesti keelt individuaalõppes ja avatud kursustel tasemetel A1-B2. |
| 47. | Erika Jalakas | Kõrgem haridus, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja venekeelses koolis, lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1995. a. | Töötab eesti keele õpetajana alates aastast 1998. | Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest. |
| 48. | Zeidy Metsa | Kõrgem: Tartu Ülikool. Soome-ugri keeleteadus: bakalaureus (4-aastane bakalaureus) peaeriala: ungari keel ja kirjandus, lõpetas 2005. a. 2023 – Tallinna Ülikool, magister, võõrkeeleõpetaja – inglise ja eesti keel võõrkeelena õpetaja. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a sügisest. | Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest. |
| 49. | Marita Paut | Kõrgem, eriala: vene kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. LõpetasTallinna Pedagoogikaülikooli 1996. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana alates alates 1988. a | Alates 2022 individuaalõppijad. |
| 50. | Kristel Kääramees | Kõrgem, eriala: rootsi keel ja kirjandus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2006. a. Eriala: konverentsitõlge (rootsi/inglise-eesti) (MA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2009. a. Pooleli mikrokraadi programm Tartu Ülikoolis, eriala täiskasvanute koolitaja: eesti keel teise keelena (lõpetab jaanuaris 2024). | On töötanud eesti keele õpetajana alates sept 2023. |
Alates 2007. a on töötanud rootsi keele õpetajana nii eesti kui inglise keele baasil tasemetel A1-C1. Alates 2023 sept asutusesisene eesti keele õpetamine tasemel A1 ja A2. |
| 51. | Merike Lees | Kõrgem (MA), eriala: eesti kultuurilugu. Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi 1999.a. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2020. |
2020. aastast eratunnid välismaalastele Integratsiooni Sihtasutuse keelementori programmis. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 52. | Maiga Tamm | Kõrgem, eriala: humanitaarteadus (BA). Lõpetanud 2005. A Tallinna Ülikooli 2005.a. , Eriala: haridusteadus (MA), lõpetanud Tallinna Ülikooli 2009.a. | Töötab algklasside õpetajana (sh eesti keel) alates 1989.a. | Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 53. | Epp Leibur | Kõrgem, eriala: filoloog, inglise keele õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1976.a. | Töötab eesti keele õpetajana alates augustist 2022.a. |
Inglise keele õpetaja aastast 1992. Erialane inglise keel politseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, vanglaametnikele(B1, Sisekaitseakadeemia) ; lennundusalane inglise keel. Lisaks avatud kursused, töötukassa tööalase inglise keele kursused, avatud kursused, firmasisesed kursused Päästeametile, individuaalõpe. Töötab eesti keele õpetajana alates augustist 2022.a. |
| 54. | Lea Nilson |
Kõrgem, eriala: haridusteaduse magister (MA), kutseõpetaja 7.tase. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2020. a. Eriala: kinnisvaraarendus (rakenduskõrgharidus= BA). Lõpetas Mainori kõrgkooli 2005.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2020. | Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 55. | Tiina Truuts | Kõrgem: magister, klassiõpetaja, lõpetanud T Ped Instituudi 1981. a. | Töötab eesti keele õpetajana alates 1991. | Avatud kursused alates sept 2023. |
| 56. | Maria Soikonen |
Kõrgem, vene ja slaavi filoloogia ja inglise keel ja kirjandus (Tartu Ülikool 1999) |
Töötab inglise, vene ja itaalia keele õpetaja alates 2003, eesti keele õpetaja alates 2010. |
Firmasiseste inglise ja vene keele kursuste läbiviimine (2006 -2016) Inglise, vene ja itaalia keele õpetamine rühmades ja individuaalselt (2003-2022) Eesti keele individuaalõpe alates 2010. |
| 57. | Ülle Mugu |
Kõrgem, eriala: rakenduspsühholoogia (rakenduskõrgharidus), Mainori Kõrgkool. Eriala: haridusteadused (MA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2011.a. Eriala: andragoogika (MA). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2017.a. Täiskasvanute koolitaja 7. kutsetase. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2022.a. | .Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 58. | Hello Upan |
Kõrgem, eriala: anglistika (BA). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2008.a. Eriala: hollandi keel. Lõpetas ROC Overgelder Ijsselland (NL) 1997. a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2022.a. |
Alates 2000.a. Multilinguas hollandi keel A1, A2 tasemel; individuaal- ja grupiõpe. Aastal 2001 Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakoolis inglise keel A1, A2 tasemel Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 59. | Eva Ronk | 2006, kunstiõpetaja BA (vastab magistri kvalifikatsioonile), diplomi number BC 005822; 2017, andragoogika MA, diplomi number MC006881; omandatud on õpetajakutse tase 7, kutsetunnistuse number 164725 |
Töötab eesti keele õpetajana alates Alates 2018 on töötanud kahesuunalise keelekümbluse koolis eesti keele ja eestikeelse aineõpetuse õpetajana. |
Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. Alates september 2022 keelekümbluse ja LAK-õppe meetodite koolitaja. |
| 60. | Edith-Helen Ulm |
Bac Theol (2002) Thessalonike Aristotelese Riiklik Ülikool Kreekas, lisaeriala: uuskreeka keel; Kirjaliku tõlke magister (2011) Tallinna Ülikool |
Töötab eesti keele õpetajana alates alates august 2022 |
Alates 2015: kreeka keele kursused A1-B1 tasemele; kreeka keele individuaalõpe erinevatele tasemetele. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
| 61. | Aino Arro |
Kõrgem, eriala: kultuurharidus. Lõpetas Tartu Ülikooli 1980. a. Eriala: hispaania keel ja Ladina-Ameerika õpingud (MA). Lõpetas Norra Bergeni Ülikooli 1996.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates alates august 2023. |
Alates aastast 1999 hispaania keele õpetaja Multilinguas, erinevad grupid ja tasemed. Töötab eesti keele õpetajana alates alates august 2023. |
| 62. | Maarja Mänd |
Kõrgem, eriala klassiõpetaja, lisaerialad rootsi keel, kunstiõpetus ja muusika (BA, võrdsustatud MA). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2000.a. Eriala: riigiteadused (MA), lisaeriala: organisatsioonipsühholoogia. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2013.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2022. | Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
18. Õppekava kinnitamise aeg:
Multilingua Keelekeskusele on 3.06.2016 kantsleri käskkirjaga väljastatud tegevusluba nr 1.1-3/16/101 keeleoskustasemetel A2, B1, B2 ja C1 tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.
Õppekava muudatused kinnitatud Keeleameti poolt 18.12.2023 nr 3-12/23/1603-2.
