B2-taseme kogumaht on 500 akadeemilist tundi, millest 240 tundi on kontaktõpet ja 260 tundi iseseisvat tööd. Õpe koosneb 4 moodulist. Iga mooduli maht on 60 auditoorset ja 65 iseseisva töö tundi.
B2-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 kuni 4.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 1
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetus:
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 1. - Õppekavarühm
”Keeleõpe”. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
B2-taseme moodul 1 kogumaht on 125 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 65 tundi iseseisvat tööd. - Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1 taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B1 taseme eksami tulemusele vähemalt 60% või Multilingua kodulehel oleva testi tasemele B1.2 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks B2 taseme moodul 1. - Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase B2.1 (moodul 1 teemade ulatuses). - Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
- saab aru vestluse põhisisust, kõneleja seisukohtadest ja kavatsustest ning vestluse formaalsusastmest, õpitud teemade raames saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust, töö teema puhul mõistab ka olulisemaid nüansse,
- saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, autori seisukohtadest, saab aru ilukirjanduslikest tekstidest õpitud teemade raames, suudab haarata ka pikemate tekstide sisu ja haarata asjakohaseid detaile,
- suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid oma huvivaldkonna teemadel, oskab vestelda ladusalt ja spontaanselt, aktiivselt osaleda aruteludes, väljendada ja põhjendada oma seisukohti, esitada poolt- ja vastuargumente õpitud teemade raames,
- kirjutab õpitud teemade raames selgeid ja detailseid tekste endale huvi pakkuvatel teemadel, samuti täidab ankeeti, kirjutab motivatsioonikirja, vastuskirja, aruannet jt (ameti)kirju.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Mall Pesti õpiku “K nagu Kihnu” teemadel 1-5.
- Mina ja teised. Saatused ja elulood. Iseloom ja suhted.
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine. - Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Suhtlusoskus. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri. - Töö ja töösuhted
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. - Eluase ja kinnisvara
Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Kodutööd. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Dokumentatsioon. Probleemide kirjeldamine. Kaebus. - Tervis ja tervishoid
Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme teemasid.
Grammatika
- Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus.
- Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
- Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
- Tegusõna. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad.
- Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
- Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
- Küsisõnad.
Lisaks võidakse kursuse jooksul valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme grammatikateemasid.
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on “K nagu Kihnu” teemad 1-5.
Lisamaterjal:
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Leelo Kingisepp, Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks!”
Film: “Lotte”
Valitud peatükke Piret Raua, Tõnu Õnnepalu või Andrus Kivirähki raamatutest
Veebikeskkonnad:
https://kirjatark.ee/tere-taas/
https://www.keeletee.ee/coursemap
https://www.stat.ee/et/uudised
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
www.keeleveeb.ee
www.glosbe.com
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene B2 moodul 1 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. - Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne. Lõputestis hindamiseks kuulatakse intervjuud, teleuudist või lõiku publitsistikasaatest ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti. Lõputesti suulises osas esineb lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega (monoloog, põhjendamine või selgitamine) ja arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
- Kirjutamine – koostada pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat. Lõputestis koostab poolametliku kirja, ettekande, kokkuvõtte või graafiku analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 2
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetus:
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 2. - Õppekavarühm
”Keeleõpe”. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
B2-taseme moodul 2 kogumaht on 125 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 65 tundi iseseisvat tööd. - Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud Multilingua keelekeskuse B2 taseme kursuse 1. mooduli või B2.1 taseme kursuse mahuga vähemalt 60 kontakttundi mõnes teises keeltekoolis. Moodul 2 toimub moodul 1 jätkukursusena. - Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase B2.1 (moodul 2 teemade ulatuses). - Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
- saab aru üldhuvitavate, regulaarselt korduvate žanrite üksikasjadest (intervjuu, film, tuttavama ainega loengud), õpitud teemade raames saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust, töö teema puhul mõistab ka nüansse,
- saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, autori seisukohtadest, saab aru ilukirjanduslikest tekstidest õpitud teemade raames, suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi,
- toob välja olulisemad seisukohad ja väiteid kinnitavad üksikasjad, vestleb ladusalt ja spontaanselt, osaleb aktiivselt aruteludes, väljendab ja põhjendab oma seisukohti, esitab poolt- ja vastuargumente õpitud teemade raames,
- kirjutab õpitud teemade raames selgeid ja detailseid tekste endale huvi pakkuvatel teemadel, lisaks oskab kirjutada järelepärimist, arvustust, kaebust, blogiteksti.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Mall Pesti õpiku “K nagu Kihnu” teemadel 6-10.
- Vaba aeg ja ajaviide
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus. - Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Toitumisharjumused, tervislik toitumine. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne. - Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused
Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused. Tehisintellekt. Seisukohtade kaitsmine. Kokkuvõte. Blogi. - Reisimine ja transport
Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused, ökoloogiline jalajälg.. Pretensioon ja sellele vastamine. - Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima
Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Jäätmemajandus. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme teemasid.
Grammatika
- Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
- Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Lõpetatud ja lõpetamata tegevus. Kõneviisid. Tegevusnimed. Ühendtegusõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood.
- Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
- Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
- Sõnamoodustus.
Lisaks võidakse kursuse jooksul valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme grammatikateemasid.
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on “K nagu Kihnu” teemad 6-10.
Lisamaterjal:
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Leelo Kingisepp, Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks!”
Film: “Seenelkäik”
Valitud peatükke Piret Raua, Tõnu Õnnepalu või Andrus Kivirähki raamatutest.
Veebikeskkonnad:
https://kirjatark.ee/tere-taas/
https://www.keeletee.ee/coursemap
https://www.stat.ee/et/uudised
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
www.keeleveeb.ee
www.glosbe.com
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 70% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene B2 moodul 2 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. - Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne. Lõputestis hindamiseks kuulatakse intervjuud, teleuudist või lõiku publitsistikasaatest ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti. Lõputesti suulises osas esineb lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega (monoloog, põhjendamine või selgitamine) ja arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
- Kirjutamine – koostab pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat. Lõputestis koostab poolametliku kirja, ettekande, kokkuvõtte või graafiku analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 3
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetus:
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 3. - Õppekavarühm
”Keeleõpe. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
B2-taseme moodul 3 kogumaht on 125 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 65 tundi iseseisvat tööd.
5. Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2 taseme kursuse 2. mooduli või on sooritanud riikliku B1 taseme eksami maksimumilähedasele tulemusele (90% või rohkem) või Multilingua kodulehel oleva testi tasemele B2.1 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks B2 taseme moodul 3.
- Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase B2.2 (moodul 3 teemade ulatuses). - Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
- mõistab nii suhteliselt pika ja keeruka kui elava või salvestatud selgelt liigendatud jutu põhisisu, saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust, töö teema puhul mõistab ka keerukamaid nüansse,
- saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, autori seisukohtadest, saab aru ilukirjanduslikest tekstidest õpitud teemade raames, mõistab probleemartikleid, kus autorid esitavad erinevaid seisukohti ja hoiakuid,
- vestleb ladusalt ja spontaanselt, osaleb aktiivselt aruteludes, kommenteerib ja laiendab asjakohaste näidetega mõttekäiku, väljendab ja põhjendab oma seisukohti, võrdleb erinevaid seisukohti, esitab poolt- ja vastuargumente kõigil B2-taseme teemadel,
- kirjutab selgeid ja detailseid tekste nii huvi pakkuvatel kui tuttavatel abstaraktsetel teemadel, näiteks pretensioon, järelepärimiskiri, seletuskiri, essee, aruanne jt (ameti)kirjad.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Mall Pesti õpiku “K nagu Kihnu” teemadel 11-15.
- Internet, e-teenused, tehisintellekt
Nutiseadmed, e-teenused, e-riik, digitaalne jalajälg. Eestikeelne tehisintellekt. - Teenindus ja kaubandus
Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, kindlustus, iluteenused jne. E-teenused. Jätkusuutlik tarbimine. Taaskasutus. Kõneetikett teenindusasutustes. Info oma tegevuse, töömeetodite, teenuse liikide ja vahendite kohta. Võrdlemine. Juhendite ja reklaamide mõistmine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Pretensioon. Järelepärimine. - Reisimine ja transport
Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri. - Majandus ja õigussuhted
Eesti majandussüsteem ja õiguskord. Kodaniku õigused ja kohustused. Turvalisus ja kuritegevus. Rahaasjad. Säästev areng. Ringmajandus. - Ühiskond. Poliitilised vaated ja seisukohad. Avalikud asutused
Era- ja töösuhted. Ühiskondlike ja poliitiliste vaadete põhjendamine ja kaitsmine. Organisatsioonid ja rühmitused. Osalemine ühiskonnaelus. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Tehisintellekt. Keelestiili valik. Kõneetikett. Viisakusvestlused. Erinevad tekstitüübid. Pretensioon. Järelepärimine. - Haridus ja kultuur
Eesti ja eestlased. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme teemasid.
Grammatika
- Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Mitmuse käänded. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
- .Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
- Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
- Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
- Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
- Küsisõnad.
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on “K nagu Kihnu” teemad 11-15.
Lisamaterjal:
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Leelo Kingisepp, Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks!”
Film: “Mandariinid”
Valitud peatükke Piret Raua, Tõnu Õnnepalu või Andrus Kivirähki raamatutest
Veebikeskkonnad:
https://kirjatark.ee/tere-taas/
https://www.keeletee.ee/coursemap
https://www.stat.ee/et/uudised
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
www.keeleveeb.ee
www.glosbe.com
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 70% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene B2 moodul 3 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. - Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne. Lõputestis hindamiseks kuulatakse intervjuud, teleuudist või lõiku publitsistikasaatest ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti. Lõputesti suulises osas esineb lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega (monoloog, põhjendamine või selgitamine) ja arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
- Kirjutamine – koostab pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat. Lõputestis koostab poolametliku kirja, ettekande, kokkuvõtte või graafiku analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 4
- Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ - Õppekava nimetused:
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 4. - Õppekavarühm
”Keeleõpe”. - Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
B2-taseme moodul 4 kogumaht on 125 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpet ja 65 tundi iseseisvat tööd. - Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus”
- Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud Multilingua keelekeskuse B2 taseme kursuse 3. mooduli või B2.2 taseme kursuse mahuga vähemalt 60 kontakttundi mõnes teises keeltekoolis. Moodul 4 sihtgrupp on ka täiskasvanud, kes vajavad teadmiste ja oskuste värskendamist enne eksamit või kes on sooritanud B2 tasemeeksami tulemusele 55-59%. Moodul 4 toimub moodul 3 jätkukursusena. - Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskuse tase B2 – iseseisev keelekasutaja- kõikide B2-taseme teemade ulatuses. - Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
- oskab kriitiliselt kuulata, teha järeldusi ja tabada otsesõnul esitamata sotsiokultuurilisi vihjeid, saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust, töö teema puhul mõistab ka keerukamaid nüansse,
- saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, autori seisukohtadest, saab aru ilukirjanduslikest tekstidest kõigi B2-taseme teemade raames,
- vestleb ladusalt ja spontaanselt, osaleb aktiivselt aruteludes, annab tagasisidet, haarab teisi vestlusesse, väljendab ja põhjendab oma seisukohti, esitab poolt- ja vastuargumente kõigil B2-taseme teemadel,
- kirjutab selgeid ja detailseid tekste nii huvi pakkuvatel kui tuttavatel abstraktsetel teemadel, kirjutab selgeid ja detailseid tekste nii huvi pakkuvatel kui tuttavatel abstraktsetel teemadel, nt ülevaade, analüüs, arvamus, järelepärimiskiri, essee, aruanne jt (ameti)kirjad.
- Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kursus põhineb Elina Peiali õppematerjalil “Eesti keele lisamaterjal tasemele B2”
- Keeleõpe, õppekeskkond
Keeleõppe kogemus ja meetodid. Veebikeskkonnad keeleõppimiseks, infootsinguks ja eksami ettevalmistuseks. Eestikeelsed meediakanalid. Väitlus. Sõnavõtt/lühikõne. Graafiku analüüs. - Ametid ja töökohad
Tööga seotud sõnavara ja situatsioonid. Töökohustused. Kaugtöö. Vormiriided. Ettevõtte tutvustus. Internetisuhtlus. Väitlus. Kokkuvõte. Arvamuskiri. - Tervis
Terviseandmed. Müüdid ja faktid tervise kohta. Intervjuu, faktikontroll. Vaimne tervis. Tulpdiagrammi analüüs. Lühikõne. Teavituskiri kolleegidele. Järelepärimiskiri. Kokkuvõte uuringu tulemuste kohta. Suuline esitlus. Arvustus. Seletuskiri. - Müügi kunst. Kaubandus. Tarbimine
E-kaubandus. E-teenused. Kampaaniad. Reklaam. Jätkusuutlik tarbimine. Taaskasutus. Kõneetikett teenindusasutustes. Info oma tegevuse, töömeetodite, teenuse liikide ja vahendite kohta. Võrdlemine. Juhendite ja reklaamide mõistmine. Väitlus. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. - Kunst
Muuseumid. Kunsti roll ühiskonnas.Keele roll kunsti tarbimisel. Kultuurisaated. Näitusekülastus/filmi vaatamine. Arutlus, rollimängud. Arvustus.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi B2-taseme teemasid.
Grammatika
- Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
- Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
- Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
- Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
- Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
- Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
- Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
- Küsisõnad.
- Õppemeetodid:
Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi. - Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. - Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.
Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.
- Õppematerjalide loend:
Põhiõpik on Elina Peial “Eesti keele lisamaterjal tasemele B2”
Lisamaterjal:
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Leelo Kingisepp, Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks!”
Film: “1944”
Valitud peatükke Piret Raua, Tõnu Õnnepalu või Andrus Kivirähki raamatutest
Veebikeskkonnad:
https://kirjatark.ee/tere-taas/
https://www.keeletee.ee/coursemap
https://www.stat.ee/et/uudised
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
www.keeleveeb.ee
www.glosbe.com
- Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 70% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene B2 moodul 4 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. - Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:
- Kuulamine – saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne. Lõputestis hindamiseks kuulatakse intervjuud, teleuudist või lõiku publitsistikasaatest ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
- Lugemine – saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
- Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti. Lõputesti suulises osas esineb lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega (monoloog, põhjendamine või selgitamine) ja arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
- Kirjutamine – koostab pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat. Lõputestis koostab poolametliku kirja, ettekande, kokkuvõtte või graafiku analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.
- Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tunnistus kogu B2-taseme kursuse läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud igas moodulis vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputestid. Tunnistusel on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse kõigi moodulite ja õppekava nimetus, kursuse kõigi moodulite maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tunnistuse juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.
Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.
Nii tõendeid kui tunnistusi võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.
- Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.
| õpetaja | haridus | Eesti keele õpetamise kogemus | Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus | |
| 1. | Ly Leedu | Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tartu Ülikooli 1996.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1996 | Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Õpetanud eesti keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Skype Eesti, Transferwise, Swedbank, Fujitsu, Helmes, USA Saatkond jpt. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides . |
| 2. | Ruta Bergman | Kõrgem, eriala: saksa keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2002 Varssavi Ülikool, Ida-Euroopa Õpingute Keskuses oli eesti keele lektor aastatel 2003-2010 |
Aastast 2013 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine ( Skype, Transferwise, Tallinna Euroopa Kool). |
| 3. | Annika Bauer |
Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja Lisaeriala-prantsuse keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. |
Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine (näiteks Skype Eesti). Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 4. | Alla Zarubina | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja, lisaeriala – inglise keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. |
Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 5. | Anne Taimre | Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1992. |
Aastast 2018 avatud kursused tasemel B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 6. | Elo Rohult |
Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri filoloogia teadusmagister. Lõpetas Tartu Ülikooli 2000.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast1997. |
Aastast 2018 Individuaalõppijad, firmasisesed ja avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 7. | Jelena Kriis |
Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2003. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. |
Aastast 2009 kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 8. | Kaja Kuuseok | Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1988.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2012. |
Aastast 2018 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 9. | Mare Lilleorg | Kõrgem, eriala: vene koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1997. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 1993. |
Aastast 2016 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 10. | Natalia Vaiss | Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kulturiloo õpetaja ning eesti keele filoloog. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2004. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004. |
Aastast 2017. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 11. | Tiina Kihulane |
Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse ja eesti keele teise keelena õpetaja. Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. |
Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 12. | Tuuli Rehemaa | Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1999.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2018. |
Aastast 2019. Individuaalõpe. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 13. | Agne Narusk |
Kõrgem, eriala: eesti filoloog. Lõpetas Tartu Ülikooli 1994.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1995. |
Aastast 2017. Firmasisesed kursused. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. |
| 14. | Kersti Kesvatera | Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1982.aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. | Aastast 2016. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe. |
| 15. | Anastassia Doronina | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja gümnaasiumiastmes. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2005. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2003. | Aastast 2019. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe. |
| 16. | Elviira Rozenblat |
Kõrgem, eriala: eesti keele õpetaja mitte-eesti koolis. Lõpetas Tartu Ülikooli 2009.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2010. | Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe. |
| 17. | Helgi Saar |
Kõrgem, eriala: vene keele ja algõpetuse metoodika. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1963.a. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. |
Aastast 2008. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 18. | Jaana Sirel |
Kõrgem, eriala: gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja, lisaeriala: eesti keel kui võõrkeel ja eesti kultuur. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2001. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001. |
Aastast 2018. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 19. | Kristi Kiilman |
Kõrgem, eriala: pedagoogikamagister (MSc), klassiõpetaja (ja inglise keele õpetaja) eriala. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013. | Aastast 2015. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. |
| 20. | Monika Sooalu |
Kõrgem, eriala: eesti keele kui teise keele õpetaja, haridusteaduse magister. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2016.aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005. |
Aastast 2005. Avatud suhtluskeele kursused, kursused noortele ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 21. | Olga Glemba |
Kõrgem, eriala: vene põhikooli eesti keele õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 1998.aastal.
|
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004. |
Aastast 2016. Avatud kursused, firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemel A1 kuni B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 22. | Svetlana Starikovitš |
Kõrgem, eriala: andragoogika, magister. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2018.aastal. Õppinud 1995-2001 eesti keele kui võõrkeele ja eesti kultuuri erialal |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1998. |
Aastast 1998. Avatud kursused, firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemel A1 kuni B2. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 23. | Ele Arder |
Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister (filosoofia). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2012. aastal. Tallinna Ülikool (pooleli), omandamisel on eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja kutse ja magistrikraad |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019. | Aastast 2020. Avatud kursused, Swedbank. |
| 24. | Kersti Parkja |
Kõrgem, eriala: vene keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1984. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011. | Aastast 2019. Grupiõpe, individuaalõpe ja firmasisesed kursused (erialakeel). |
| 25. | Kirsti Sinivee |
Kõrgem, eriala: saksa ja inglise keele õpetaja (magistritasemega võrdsustatud diplom). Lõpetas Tartu Ülikooli 2003. aastal. Saksa keel ja kirjandus 2004. aastal õpetajakutse. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016. | Aastast 2017. Avatud kursused, individuaalõpe, firmasisene grupiõpe. |
| 26. | Liis Avarmaa |
Kõrgem, eriala: logopeed-eripedagoog, inglise keele õpetaja Lõpetas Tartu Ülikooil 1998. aastal logopeed-eripedagoogina ja Tartu Ülikooli 2001. aastal inglise keele õpetajana. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2010. | Aastast 2018. Individuaalõpe, firmasisene grupiõpe (erialakeel meditsiinivaldkonna töötajatele). |
| 27. | Katrin Boode |
Kõrgem, eriala:eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja BA (võrdsustatud magistrikraadiga). Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016. | Aastast 2019. INSA ja Töötukassa koolitused. |
| 28. | Ulvi Pärn |
Kõrgem, eriala: vene keel ja kirjandus. Lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1991. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 1999. | Aastast 2019. Firmasisene keeleõpe ja INSA grupid, keeleõpe lastele. |
| 29. | Zinaida Troitski | Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2014. | Aastast 2019. INSA grupid. |
| 30. | Riina Roasto | Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister. Lõpetas Tartu Ülikooli 2013. aastal, Praegu soome-ugri keeleteaduse doktorant Viini Ülikoolis. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013. | Aastast 2019. Individuaalõpe. |
| 31. | Olga Boikova | Kõrgem, eriala: eesti keel muukeelsetele MA. Lõpetas Tartu Ülikooli 2011. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011. | Aastast 2020. Avatud kursused. |
| 32. | Mirjam Kuuse | Kõrgem, eriala: eesti filoloogia. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000. | Aastast 2020. Individuaalõpe, keeleõpe lastele. |
| 33. | Jekaterina Rožkova |
Kõrgem, eriala: eesti keel teise keelena õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2002. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019. | Aastast 2019. Avatud kursused. |
| 34. | Ene Väljataga | Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1978. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001. | Aastast 2020. Firmasisene keeleõpe. |
| 35. | Kristina Johannes |
Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana täiskasvanutele aastast 2000. Samast aastast on tegev ka eesti keele tasemeeksamite (A2-C1 taseme) eksaminaatori ja konsultandina. |
Aastast 2000-2008, alates 2022. Grupid, individuaalõpe, firmasisesed kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides. |
| 36. | Anna Ditman | Kõrgem, eriala eesti keel teise keelena õpetaja, lisaeriala sotsiaalpedagoog. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2006. aastal. |
Töötab eesti keele õpetajana aastast 2020. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ osaleja. |
Aastast 2022 keeleõpe lastele. |
| 37. | Kadri Kosk | Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2014.a. Pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetaja erialal, lõpetab 2024. a kevadel. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a kevadest. |
Aastast 2023. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023.Individuaalõppijad A1 ja A2 tasemel, vestluskursus C1 tasemel. |
| 38. | Tiina Halling |
Kõrgem: eriala soome-ugri keeled, filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja lõpetanud Tartu Ülikooli 1983. A. Filosoofiamagister läänemeresoome keelte alal, lõpetanud Tartu Ülikooli 1993. a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 1983. |
Alates 2022. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” Grupiõpe (B2, A1), asutusesisene keeleõpe (Orkla,, Lääne-Tallinna keskhaigla,, Maxima,. Tallinna Vangla. |
| 39. | Eva Õim |
Kõrgem, eriala: filoloog, vene keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1985.a. Eriala: eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodika. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1999.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 1988.a. nii Eestis kui välismaal. |
Aastatel 2012-2014. Alates jaanuarist 2023. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2022 – 2023. Individuaalõpe tasemetel A1-C1. |
| 40. | Maria Ratassepp |
Kõrgem, eesti ja soome-ugri filoloogia, eriala: eesti keel (võõrkeelena) (BA, võrdsustatud MA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2003.a. Eriala: andragoogika (MA). Lõpetas Tallinna Ülikooli, 2014.a. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2000. a. |
Alates 2000. a eesti keel võõrkeelena täiskasvanutele tasemel A1-B2 PHARE, avatud kursused, firmasisesed koolitused, individuaalõpe. Koostöö Multilinguaga periooditi alates 2010, uuesti alates 2023. |
| 41. | Janne Lamus |
Kõrgem, eriala eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2020.a. Omandamisel magistrikraad, Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena õpetaja. |
Töötab eesti keele õpetajana alates 2021.a. | Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023. Õpetanud eesti keelt individuaalõppes ja avatud kursustel tasemetel A1-B2. |
| 42. | Erika Jalakas | Kõrgem haridus, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja venekeelses koolis, lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1995. a. | Töötab eesti keele õpetajana alates aastast 1998. | Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest. |
| 43. | Zeidy Metsa | Kõrgem: Tartu Ülikool. Soome-ugri keeleteadus: bakalaureus (4-aastane bakalaureus) peaeriala: ungari keel ja kirjandus, lõpetas 2005. a. 2023 – Tallinna Ülikool, magister, võõrkeeleõpetaja – inglise ja eesti keel võõrkeelena õpetaja. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a sügisest. | Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest. |
| 44. | Marita Paut | Kõrgem, eriala: vene kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. LõpetasTallinna Pedagoogikaülikooli 1996. aastal. | Töötab eesti keele õpetajana alates alates 1988. a | Alates 2022 individuaalõppijad. |
| 45. | Merike Lees | Kõrgem (MA), eriala: eesti kultuurilugu. Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi 1999.a. | Töötab eesti keele õpetajana alates 2020. |
2020. aastast eratunnid välismaalastele Integratsiooni Sihtasutuse keelementori programmis. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” alates 2022. |
18. Õppekava kinnitamise aeg:
Multilingua Keelekeskusele on 3.06.2016 kantsleri käskkirjaga väljastatud tegevusluba nr 1.1-3/16/101 keeleoskustasemetel A2, B1, B2 ja C1 tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.
Õppekava muudatused kinnitatud Keeleameti poolt 18.12.2023 nr 3-12/23/1603-2.
