Saksa keele õppekava A1

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
   Multilingua Keelekeskus OÜ
2. Õppekava nimetus:
   A1-taseme (läbimurre) saksa keele täienduskoolitus, moodulid A1.1 ja A1.2.
3. Õppekavarühm „Keeleõpe“
   „Saksa keel“.
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
   200 akadeemilist tundi, millest 120 tundi on kontaktõpet ja 80 tundi iseseisvat tööd. See jaguneb mooduliteks A1.1, kogumaht 100 tundi, millest on 60 tundi kontaktõpet ja 40 tundi iseseisvat tööd ning A1.2, kogumaht 100 tundi, millest on 60 tundi kontaktõpet ja 40 tundi iseseisvat tööd.
5. Õppekava koostamise alus:
   Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023

Marju Ilves “Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus”

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
   Moodul A1.1-Täiskasvanud, kellel ei ole eelteadmisi ja kes soovivad alustada saksa keele õpingutega või on sooritanud Multilingua koduleheküljel oleva testi tasemele vähem kui A1.1.

Moodul A1.2- Täiskasvanud, kes on läbinud saksa keele kursused tasemel A1.1 (60 tundi) või on sooritanud kodulehel testi tulemusele A1.1(tase olemas), soovitus jätkata kursusel A1.2.

7. Õppe eesmärk:
   A1.1 kursusel on alustada saksa keele õppimist ning omandada keeleoskuse tase A1.1, mis võimaldab osaliselt toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja väga lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. A1.1 taseme omandamine on eelduseks, et alustada õppimist tasemel A1.2.

A1.2 kursusel on omandada  keeleoskuse tase A1.2, mis võimaldab toime tulla igapäevastes korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel.

8. Õpiväljundid:
   Koolituse lõpuks õppija:

• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö), kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;
• saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, mõistab lihtsas sõnastuses faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid), lisaks omab foneetilisi teadmisi ning on suuteline saksa keelt lugema ja välja hääldama;
• saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab esitada küsimusi teiste kohta, vastata enda kohta esitatud küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, sh oskab alustada, jätkata ja lõpetada lihtsakoelist vestlust, oskab väga lihtsalt kirjeldada oma lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid, perekonda ja teisi inimesi, elamistingimusi, haridust ja tööd, hobisid ja vaba aja tegevusi;
• oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada iseendast ja kujuteldavatest inimestest, näiteks kus nad elavad ja mida teevad, oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku teadet/kirja, täita formulare.

Lisaks

• kasutab aktiivselt õpitud grammatilisi konstruktsioone ja lausemalle erinevates kontekstides, igapäevases infovahetuses, kuid esineb ka vigu (kontrollitakse jooksvalt)
• tabab suhtlussituatsioonide kultuurilist konteksti (hinnatakse jooksvalt)

Need õpiväljundid omandatakse vastavalt A1.1 ja A1.2 teemade lõikes.

9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

A1.1

1. Tutvumine. Isikuandmed ja pere. Dokumendid

Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon. Tähestik, saksa keele hääldus, Saksa nimed, ankeediandmed, küsisõnad.

Grammatika: isikulised asesõnad. Tegusõnad olevikus, modaalsed tegusõnad.

2. Elukutse, töö, perekond

Töökohtade kirjeldus. Bürootarbed. Bürooruumi kirjeldused. Erialad ja ametid. Numbrid ja kalenderpäevik. Töökohas suhtlemine, tööpäeva kirjeldamine. Perekonnaelu sobitamine töölkäimisega.

Grammatika: sõnade kindel ja umbmäärane artikkel, omastavad asesõnad. Reeglipäraste ja mittereeglipäraste tegusõnade pööramine olevikus,

3. Linnas.

Peamised hooned, kohad, nt raudteejaam, buss, metroo, raekoda, muuseum. Ühistranspordi vahendid. Orienteerumine linnas ja tee küsimine. Vaatamisväärsused ja päring turismiinfos. Kohvikukülastus. Ööbimisvõimalus hotellis. Infotekstid suurimate Saksa linnade kohta.

Grammatika: nimisõnade käänamine osastavas käändes. Kohta näitavad eessõnad. Küsisõnad, mis on  vajalikud  tee küsimiseks.

4. Hommikust õhtuni.

Nädalapäevad, päevaplaan ning igapäevane rutiin,  kellaajad, ühistegevuste aja ja kokkusaamise planeerimine, vaba aeg, harrastused ja meelelahutus. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine.

Grammatika: lahutuva eesliitega tegusõnade pööramine. Lauseehitus. Ajamäärused, ajaväljendite eessõnad.

5. Söök ja jook

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Toiduvalmistamine ja vahendid köögis. Euroopa riikide toitumiskultuuride põhiaspektid. Saksakeelsete maade toitumistavade võrdlemine Eesti tavadega.

Grammatika: nimisõna käänamine osastavas käändes, nimisõna eitamine, nimisõna mitmus. Omadussõna sidumine nimisõnaga (0-artikli puhul), omadussõna võrdlemine.

6. Eile ja täna – mineviku- ja olevikusündmuste kajastamine. 

Ajamõisted. Lapsepõlv. Lühivestlused: vaba aja tegevused tahavaatavalt, st minevikus. Õpingud koolis, elukutse valik. Kõrgkooli kui institutsiooni kirjeldus. Õppesuunad. Tudengielu. Isiklikud kogemused kooli, kõrgkooli päevilt. Kirjeldus: Seigad üliõpilaspõlvest kirjalikult.

Grammatika: lihtminevik, täisminevik, abitegusõnad täismineviku moodustamisel, -nud, -tud kesksõna.

A1.2

7. Reisimine, transport, puhkus. Ilm ja loodus

Liiklusvahendid, ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine, toimetulek rongijaamas, lennujaamas, turistiinfos. Tegevused puhkusel. Ilmateate mõistmine ja ilmaolude kirjeldamine. Aastaajad. Saksamaa geograafia, suuremad linnad, saared. Reisipakkumiste võrdlus saksakeelsetes  riikides. Postkaardi kirjutamine.

Grammatika: nimisõna käänamine alaleütlevas (daativi)  käändes, eessõnad daativi käändega. Aega ja kohta väljendavad määrsõnad. Omadussõnast nimisõnade moodustamine.

8. Igapäevased asjad meie ümber.

Esemed, asjad erinevate tegevuste juures,  kasutusala põhjuse nimetamine. Riietus, mood. Poed ja kaubanduskeskused. Online-shopping. Ostu sooritamine, ostukorv. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Mood, punasel vaibal. Minu garderoobi lemmikrõivad. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. Sakslaste ostuharjumuste statistika võrdlus eesti tarbijate ostuharjumustega.

Grammatika: määratud artikli (der, die, das) ja määramata artikli (ein, eine, ein) kasutamine. Omadussõna ühildumine nimisõna artiklitega. Küsimuste moodustamine. Omadussõnade võrdlus.

9. Töö, probleemid ja kohtumised.

Töö tähtsus ühiskonnas. Ametid, töökohad ja tegevusvaldkonnad. Ettevõtte lühitutvustus ning visiitkaartide tõlgendamine. Probleemsed situatsioonid büroos jm, suhtlus klienditeenindusega. E-mailide kirjutamine, vormistamine. Töökultuur – täpsus ja tähtaegadest kinnipidamine. Hea tööandja kriteeriumid. Saksa ja Eesti töökultuuride võrdlus statistika tabelite toel.

Grammatika: liitnimisõnade moodustamine, lahutamatute eesliidetega  tegusõnade pööramine erinevates ajavormides, tegusõna põhivormid, isikuliste asesõnade käänamine, ajaväljendusega seotud eessõnad ja määrsõnad.

10. Vaba aeg ja tervis

Keha, tervis ja tervishoid. Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Apteegis. Tervislikud eluviisid – hoiakute väljendamine, teiste nõustamine. Tervislikud vaba aja veetmise trendid, täiendavate infoallikate kasutamine. Smalltalk.

Grammatika: käskiv kõneviis, modaalverbid, tegusõnade käändekaaslus (rektsioon).

11. Eluase, kodu ja olme

Kodukirjeldus. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Külaliste kutsumine. Eri tüüpi eluruumide võrdlus – korteri, maja eelised ja puudused. Elukorraldus ühiselamus või üliõpilaskorteris. Kiri üürileandjale. Eluaseme olukorra ja elamistingimuste võrdlus ning arutelu saksakeelsetes riikides ning Eestis.

Grammatika: Omadussõna ülivõrdluse ühildumine nimisõna käänamisel, keeldude väljendamine (tohtima jt modaaltegusõnad), sõnade järjekord lauses, eessõnad akkusatiivi ja datiiviga.

12. Nädalavahetus Berliinis

Faktid  ja vaatamisväärsused Berliinis. Muuseumide ja teartrite lühitutvustuste mõistmine. Pidustuste ja kultuurisündmuste kalenderplaan. Rahvusvaheliselt tuntumad kultuurisündmused saksakeelsetes maades, paralleelid Eestiga. Esitlus – Mida tutvustan väliskülalisele Tallinnas? Kultuurisündmuste kirjeldused. Isikliku elu sündmused, õnnitlused erinevate tähtpäevade puhul.

Grammatika: tuleviku ajavorm, modaaltegusõnad lihtminevikus. passiivilaused (olekupassiv).

10. Õppemeetodid:
    Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Tõõ autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis-  ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi.
11. Iseseisev töö:
    Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas.
12. Õppekeskkonna kirjeldus:
    Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
    Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.

Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.

13. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal on:

• Spektrum A1+ Integriertes Kurs- und Arbeitsbuch / Schubert-Verlag koos veebikeskkonnaga.

A1.1 kursusel õpiku  teemad 1-6 ja A1.2 kursusel teemad 7-12.

• Kirjastuse link täiendavate harjutustega ja enesekontrolli testidega https://www.schubert-verlag.de/aufgaben/uebungen a1/sa1 uebungen index.htm
• App WORT+SATZ

Lisaks

• A-Grammatik (Schubert Verlag)
• Themen 1 neu aktuell Kurs -und Arbeitsbuch Hueber
• Deutsche Welle
• Eurolingua Deutsch 1
• Einfach Grammatik Langenscheidt

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
    Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 50% kontakttundides.
    Kursuse lõpus tuleb sooritada vastavalt läbitud kursusele koolitusfirmasisene A1.1 või A1.2 taseme lõputest/eksam, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis kordama.
• Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, menüüd, tööpakkumised, sõiduplaanid), arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil, suudab saksa keelt lugeda ja arusaadavalt välja hääldada.
• Rääkimine – vastab enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsate lausetega endast, oma perest, elukohast, toidust, perest, vabast ajast.
• Kirjutamine – teeb märkmeid, koostab lühikese isikliku kirja või täidab formulari.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
    Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või keelekeskuse esindaja poolt. Tunnistuse juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Tunnistusi ja tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
    Saksa keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele saksa keele õpetamise pikaajalist kogemust.

õpetaja	haridus	saksa keele õpetamise kogemus	Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus
Jaanika Sarv	2004 Hageni Kaugõppeülikool-Bochumi Ülikool / Saksamaa LV Deutschlandstudien: Saksa keel ja selle õpetamine / Deutsche Sprache und ihre Vermittlung MA 1981 Tartu Riiklik Ülikool, filoloog, õpetaja, tõlk romaani-germaani keelte ja kirjanduse (saksa keel) erialal	Töötab saksa keele õpetajana alates aastast 1981.	Aastast 2018 avatud kursused, firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Õpetanud saksa keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Konecranes OÜ, Keskkonnaministeerium.
Katrin Vaikmaa	Tartu Ülikool, germanistika, saksa filoloog ja õpetaja	Töötab saksa keele õpetajana alates aastast 1986. Individuaalõppijate ettevalmistamine Goethe Zertfikat eksamiteks, Telc Zertifikat ettevalmistus.	Aastast 2000. Individuaalõpe, firmasisesed koolitused tasemest A1 kuni tasemeni C1.
Kaire Oja	Tartu Ülikool, saksa keel ja kirjandus BA,  õpetajakoolitus MA. Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja BA. Tallinna Ülikool, teadusmagister kasvatusteadustes.	Töötab saksa keele õpetajana alates aastast 2003.	Aastast 2018. Individuaalõpe, tasemest A1 kuni tasemeni C1.

18. Õppekava kinnitamise aeg: 20. sept 2023