Kogemuslugu. Swedbanki tippspetsialist jõudis algajana kolme aastaga rootsi keele kõrgtasemele

Kõik on võimalik, nagu öeldakse, aga vahel juhtub see ka päriselt, kui väga tahta!

Oma loo räägib Swedbanki riskikindlustuse tugiosakonna juhataja Katrin Ild, kuidas ta jõudis täiesti nullist kolme aastaga rootsi keele kõrgtasemele. Kui 2017. aasta märtsis Katrin 34-aastasena rootsi keele õppimist alustas, teadis ta sel hetkel kunagise ETV rootsi keele õppe telesaate põhjal täpselt 3 sõna: ühe r-iga „bar“ on baar, kahe r-iga „barr“ on okas ja „bra“ on hästi, hea.

„Motivatsioon oli tugev ja nii ma lihtsalt õppisingi igal vabal hetkel – uued sõnad hommikusöögi ajal, kui lapsed veel magasid, töövihikuülesanded ja esseed lennukis ning kontrolltöödeks ettevalmistused hilisõhtutel, kui lapsed magama olid läinud,“ ütleb Katrin.

“Olen tänaseks saavutatuga väga rahul. Jõudsin tasemele B2.2., mis oli algusest peale minu eesmärgiks ja tegin seda poole aasta võrra kiiremini kui algselt planeeritud. Ma suudan vabalt lugeda kõiki tööalaseid tekste, pidada rootsikeelseid koosolekuid ja suhelda mõnusalt lõunalaua seltskonnas,” lisab ta.

„Kallid sõbrad, kes te soovite keelt õppima hakata, pidage meeles, et kõige raskem on algus. Korrake endale nagu mantrat, et varsti läheb lihtsamaks. See on tõsi. Ühel hetkel käib mingi plõks, teil tekib keeletunnetus, hakkate aru saama laiemast kontekstist ja avastate ühtäkki, et naudite protsessi,“ märgib Katrin intervjuus.

Loe palun lähemalt inspireerivat intervjuud.

Mis oli põhjus, miks asusite rootsi keelt päris algajana õppima? Millal see oli?

2017. aasta jaanuaris asusin tööle Swedbanki Rootsi varakindlustuse tootejuhi ametikohale. Olin varasemalt töötanud vastavas valdkonnas Baltikumis ning kuna Rootsis vajati vastavaid teadmisi, siis pakuti mulle põnevat võimalust ka meie Rootsi poole peal töötada. Rootsi keele oskuse puudumist ning töö peamist asukohta Tallinnas ei pidanud keegi takistuseks, kuna Swedbank grupi ametlik töökeel on inglise keel ning kuna meie koduturg asub erinevates riikides, toimuvad paljud koosolekud niikuinii igapäevaselt digikanalites.

Esimese kuuga sai mulle aga selgeks, et vajan oma töös kasvõi algtasemel rootsi keele oskust. Kogu tootematerjal, kogu info kodulehel ja ettevõtte siseveebis oli rootsikeelne. Ma ei saanud näiteks mitte midagi aru, mida me oma Rootsi kodulehel minu toodete kohta kirjutame või mis on kirjas toote üldtingimustes.

Kõik minu kolleegid olid rootslased ning kuigi Swedbanki siseselt räägivad kõik väga heal tasemel inglise keelt, siis minu igapäevase koostööpartneri juures väljaspool panka oli töökeel rootsi keel ning inimesed takerdusid koosolekutel tihti oma mõtetega, kuna nad ei suutnud end inglise keeles piisavalt väljendada.

Kuidas leidsite Multilingua Keelekeskuse, kuidas leidsite õpetaja Eva-Tiina Põlluste?

Teadsin, et Swedbank korraldab oma töötajatele erinevaid keelekursusi ning pöördusin oma tööandja poolele palvega saada luba rootsi keele õppega alustamiseks. Swedbanki koolituskeskus kontakteerus meie koostööpartneri Multilingua Keelekeskusega, kes pakkus õpetajaks Eva-Tiina Põllustet.

See kõik viis loogilise sammuna selleni, et 2017. aasta märtsis alustasin ma 34-aastasena rootsi keele õppimist 0-tasemelt. Sel hetkel teadsin kunagise ETV rootsi keele õppe telesaate põhjal täpselt 3 sõna: ühe r-iga „bar“ on baar, kahe r-iga „barr“ on okas ja „bra“ on hästi, hea.

Millisel kujul toimus õpe – mitu korda nädalas, kui mitu tundi korraga, kas eraviisiliselt või grupis, kas klassis või distantsilt?

Keeleõpet alustasime kolmeliikmelises grupis ning tunnid toimusid kaks korda nädalas kummalgi korral 1,5 tundi. Kuna grupp koosnes Swedbanki töötajatest, siis tuli õpetaja panka kohale, mis tegi keeleõppe töö seisukohalt väga mugavaks, kuna tundi ja tagasi sõitmisele ei pidanud kulutama täiendavat tööaega.

Kaks aastat hiljem 2019. aasta jaanuaris läks aga grupp erinevatel põhjustel laiali ning ainsa suure huvilisena jäin alles vaid mina. Kuna individuaalset keeleõpet tööandja tavapäraselt ei korralda, nutsin suuri krokodillipisaraid. Olin enda jaoks pannud paika selge eesmärgi ning näinud selle saavutamise nimel tohutut vaeva. Kaotada võimalus edasi õppida poolel teel pärast sellist pingutust tundus maailma lõpp.

Õnneks saavutasin tööandjaga kokkuleppe ning tööandja nõustus individuaalõppe finantseerimisega, kuna nii minu ülemusele kui kõigile rootsi kolleegidele oli saanud selgeks, millist rolli rootsi keel minu töös mängib. Lisaks olin teinud algsega võrreldes suuri edusamme, kuna selleks hetkeks suutsin juba lugeda rootsikeelseid tootematerjale ning kirja teel nii aru saada kui ise kirjutada rootsi keeles.

Kuigi lõviosas oli minu keeleõpe auditoorne, siis  lõpuperiood viimased 3 kuud langes Covid19-st tingitud eriolukorra perioodile ning õppevorm distantsilt üle Skype toimis ka suurepäraselt. Tegelikult olime Skype-õpet kasutanud mõnel korral ka varem, kui viibisin tunni ajal Rootsis ja ei saanud seega Tallinna tundi füüsiliselt kohale ilmuda.

Palun kirjeldage, kuidas oli tund üles ehitatud, mida tunnis tegite, kuidas see sujus, ja millised olid kodutööd?

Tund nägi enamasti välja, nagu keeleõppe tund ikka. Õppisime õpiku ja töövihiku järgi, õpetaja seletas juurde hääldus- ja grammatikareegleid. Kodus õppisin uusi sõnu, lahendasin töövihiku harjutusi ning hiljem hakkasin kodutööna aeg-ajalt kirjutama ka lühemaid tekste stiilis „minu nädalavahetus“, „minu vabaaja tegevused erinevatel aastaaegadel“ jne.

Töö grupina sujus mõnevõrra aeglasemalt kui hiljem individuaalõppena. Täiskasvanuna õppimise suureks väljakutseks on see, et hinnanguid kodutöödele ei anta ja õpetaja ei vaata pahase näoga, kui kodutöö on jäänud tegemata. Seega on keeleõppe aluseks tugev enesedistsipliin ning see omakorda saab minu arvates tekkida ainult tugevast motivatsioonist ja selgelt seatud eesmärgist.

Kuna grupis olid nii motivatsioon kui eesmärgid erinevad, siis tingis see ka erineva ettevalmistuse tundideks, mis tähendas, et tubli kodutööde tegijana pidin ma vahel teisi liikmeid tunnis järele ootama ning see aeglustas minu isiklikku edasiliikumise tempot. Teemana seda teiste liikmetega üles võtta on samal ajal väga keerukas, sest täiskasvanud õppijatel on lisaks keeleõppele veel ka oma tööülesanded, kodused kohustused ja väiksed lapsed, mis tihti keeleõppe tahaplaanile jätavad.

Ka minul oli kõik see, kuid nagu öeldud, motivatsioon oli tugev ja nii ma lihtsalt õppisingi igal vabal hetkel – uued sõnad hommikusöögi ajal, kui lapsed veel magasid, töövihikuülesanded ja esseed lennukis ning kontrolltöödeks ettevalmistused hilisõhtutel, kui lapsed magama olid läinud. Individuaalõppele üle minnes minu edasimineku kiirus pea kahekordistus.

Mis oli kõige meeldivam rootsi keele õppe puhul?

Keeleõppe tegi minu jaoks meeldivaks toetav keskkond, milles ma seda teostasin. Mul oli õnn õppida õpetajaga, kes tegi õppe põnevaks ja kes oli alati minu jaoks olemas. Mul oli toetav tööandja, kes mulle keeleõpet võimaldas ning kolleegid, kes minu arengut tunnustasid. Mul oli võimalik igapäevaselt töötada keelekeskkonnas, mis andis võimaluse jälgida, kuidas keelt kasutavad need, kellele see on emakeel.

Oli suur rõõm kuulda kõnekeeles värskelt selgeks õpitud sõnu, väljendeid ja grammatikareegleid. Iga päevaga maailm aina avardus, kuna hakkasin keeles teadlikult tähele panema üha uusi asju. Seda avastamisrõõmu mõistab ainult see, kes sama teekonna läbi on teinud.

Mis oli kõige ebameeldivam rootsi keele õppe puhul?

Kõige raskemaks kogu teekonna juures oli keeleõppega alustamine. See hetk, kui ei oska veel üldse sõnu hääldada, ei saa aru lihtsamatestki lausetest ning paljud asjad tuleb lihtsalt tuimalt pähe õppida ja meelde jätta. Mäletan, kuidas ma õppisin pähe lauset „Palun vabandust, et ma hilinesin!“, mis koosnes nii mitmetest ebavajalikena tunduvatest lühikestest sõnadest. Selle pähe õppimisega nägin ikka palju vaeva ja ei julgenud seda enne kasutada, kui olin kuulnud mõnda rootslast sellist veidrat lauset välja ütlemas.

Hiljem läheb keeleõpe oluliselt lihtsamaks, kuna tekib juba teatav keeletunnetus – tead üldisi hääldusreeglid ja suudad ka tundmatu sõna välja hääldada, tekivad tuttavad sõnatüved, mis aitavad uusi sõnu meelde jätta ning hakkad mõistma üldist teksti konteksti, mistõttu oskad aimata tundmatute sõnade tähendust.

Täna tundub lause „Ber om ursäkt för att jag kommer för sent!“ täiesti normaalse lausena, mida möödaminnes välja öelda.

Millise õpetajana kirjeldate Eva-Tiina Põllustet?

Õpetaja Eva-Tiina Põllustest võiks kirjutada terve eraldi artikli. Tema käe all õppimine andis minu jaoks keeleõppele täiesti uue dimensiooni. Ma sain targemaks kogu Skandinaavia ajaloo osas, õppisin tohutult rootsi keele ja kultuuri kohta ning sain hindamatuid teadmisi nii rootslaste traditsioonidest kui vaikivast käitumiskoodeksist.

Kas teadsite näiteks, et rootslastel on kombeks järgmisel päeval peale külaskäiku alati kirjutada tänuavaldus või lihtsalt helistada ja tänada? Eva-Tiina tõi mulle nädalavahetuseks vaadata häid rootsi filme või vaatasime midagi toredat tunnis. Vahel kuulasime ja tõlkisime laule või Eva-Tiina esitas mõne loo juurde ise mõne teemasse puutuva laulu.

Lauluhääl on muide mitmekülgsel Eva-Tiinal samuti suurepärane. Vahel mängisime tundides rootsikeelseid mälumänge või mõtlesime „story telling cubs’idega“ välja naljakaid lugusid. Eva-Tiina seljakott on kohati rikkalikum kui Mary Poppinsil ja tegelikult ei tea kunagi, milline tegevus sealt välja hüppab.

Tunnis tehtud lahedate tegevuste nimekiri on lõputu – koos vaatasime ülinaljakat laste jõulusarja „Julkalendern“, lugesime ja analüüsisime sügavamõttelisi luuletusi ning püüdsime lugeda isegi taani- ja norrakeelseid tekste, sest skandinaavia keeled on teatavasti ju sarnased. Issand, ma ei jõua ära oodata Julkalendern’i 2020. aasta hooaega!

Lisaks huvitavale ja toetavale keeleõppe teekonnale seob meid tänaseks Eva-Tiinaga ka sõprus. Eva-Tiina on nii õpetaja kui inimesena väga meeldiv, mõistev ja mitmekülgne. Aitäh, Sulle, ja sügav kummardus!

Mida ütleksite teistele võõrkeele õppijatele, kel puudub igasugune kokkupuude keelega või see on algstaadiumis?

Kallid sõbrad, kes te soovite keelt õppima hakata, pidage meeles, et kõige raskem on algus. Korrake endale nagu mantrat, et varsti läheb lihtsamaks. See on tõsi. Ühel hetkel käib mingi plõks, teil tekib keeletunnetus, hakkate aru saama laiemast kontekstist ja avastate ühtäkki, et naudite protsessi.

Eespool oli juba juttu motivatsioonist – veenduge enne keeleõppega alustamist, et teil on see olemas ja sõnastage endale eesmärk. Konkreetne eesmärk annab teile rasketel hetkedel tuge, mida vajate ja aitab aru saada, et teete hetkepingutust millegi kaugema nimel. Mina koostasin oma ülemusele igakordselt enne uue õppeaasta algust joonise, kus ma hetkel asun ning kuhu suundun. Märkamatult sai sellest kaljukindel eesmärk ja pilt minu enda peas, mis mind edasi aitas, kui endas kahtlesin ja kui tundsin, et üldse ei jaksa ja ei viitsi.

Leidsin ka ühe vana joonise ülemusele augustist 2019:

 

Ja lõpuks – julgege kõnelda! See hetk, kui hakkate uues keeles rääkima, on see punkt, kus teete märkamatult tohutu sammu edasi. Minu jaoks sai see murdepunktiks, ja luban, et kui proovite, siis ka teie jaoks. Mul on üks eestlasest kolleeg, kes elab Lätis, on abielus lätlannaga ning kõneleb läti keelt tänaseks kui teist emakeelt.

2019. aasta veebruaris, kui keeleõppest kuidagi juttu tuli, ütles ta mulle, et tema jaoks toimus suur muutus siis, kui ta ühel päeval lihtsalt otsustas, et suhtleb ainult läti keeles, et teeb kasvõi käte-jalgadega selgeks, kui sõna ei tea, aga põhimõtteliselt ei kasuta enam sõnagi inglise või vene keelt.

Ta ütles, et just sellest hetkest alates hakkas tõeline areng. Järgmisel päeval läksin koosolekule ja hakkasin kõigi üllatuseks inglise keele asemel lihtsalt rootsi keeles rääkima. Kuigi mõned sõnad hüppasid hädapärast vahele ikka inglise keeles, sai sellest hetkest ka minu jaoks alguse tohutu edasiminek.

Edu!

Kas olete rahul oma saavutatud tulemusega? Kuivõrd kasutate täna rootsi keelt?

Olen tänaseks saavutatuga väga rahul. Jõudsin tasemele B2.2., mis oli algusest peale minu eesmärgiks ja tegin seda poole aasta võrra kiiremini kui algselt planeeritud. Ma suudan vabalt lugeda kõiki tööalaseid tekste, pidada rootsikeelseid koosolekuid ja suhelda mõnusalt lõunalaua seltskonnas.

Heal tasemel keeleoskus on tekitanud minu ja mu mitmete rootsi kolleegide vahel sõpruse, mida ma tean, et ilma kohaliku keeleta poleks iial sellisel tasemel saavutanud. Kolleegid-sõbrad on mu edusamme palju tunnustanud ning naljakas ja samal ajal südantsoojendav on teada saada, et vahel kõnnib minu lugu minust ees ja kolleegid üle kogu Rootsi, kellega alles olen tuttavaks saanud, teavad minu keeleõppe teekonnast detaile juba enne minuga esmakohtumist.

Tänaseks on minu tööülesanded Swedbankis saanud uuesti Baltikumi-keskse sihi ning ma ei vaja igapäevases töös enam rootsi keelt, kuid tean, kui oluline on keeleoskuse säilitamisel keele jätkuv kasutamine. Seetõttu loen hommikuti rootsikeelset romaani ja olen loonud mitmete rootsi kolleegidega regulaarsed Skype-kohtumised, et tööalaseid asju regulaarselt ka rootsi keeles arutada ja keelt praktiseerida.

Peale kahekuist Baltikumis töötamist, tunnen iga kord sooja kodust tunnet, kui mõni kolleeg Rootsist juhtub mõne küsimusega helistama ja saan võimaluse mulle armsaks saanud keelt kõnelda.

Kas plaanite mingil hetkel ennast täiendada rootsi keeles?

Saavutatud keeletase on minu jaoks piisav ning kõrgemale ma ei rühi. Hetkel on eesmärk keele säilitamine, sest minu sees on olemas kindel teadmine, et tee Swedbankis viib mind Rootsi poolele kunagi jälle tagasi, Swedbank on lihtsalt selline huvitavalt dünaamiline.

Eva-Tiina Põlluste, Katrini rootsi keele õpetaja

Katrin õppis minu juures rootsi keelt 3 aastat ja 3 kuud. Mul pole veel nii tublit ja pühendunud õpilast olnud. Ta on lihtsalt suurepärane. Nüüd, kus olen ka ise jälle õpilase rollis ja pean leidma aega ja motivatsiooni õppimiseks ning kodusteks ülesanneteks, mõtlen Katrinile. Kui suutis tema, suudan ka mina. Seaksin teda eeskujuks kõigile õppijatele.