Johannes Vergi keeleõppest: selles ei asenda inimest kui protsessi juhtijat, toetajat ja edasiviijat miski

Johannes Vergi on kokku õpetanud inglise keelt 13 aastat, käinud isegi Etioopias lapsi õpetemas. Multilingua Keelekeskuses läheb viies aasta. Kõik algas sellest, kui Johannes kooli läks, sai talle päris kiiresti selgeks, et temast saab õpetaja.

“Mind köitis selle ameti juures tema salapärane võlu, ja nii see läks. Õppides gümnaasiumis inglise keele süvaõppega klassis, tegin algust inglise keele õpetamisega, sest üks sõber vajas tuge ja mina ulatasin oma abikäe. Sellest ajast alates olen pidevalt vähemal ja rohkemal määral õpetaja olnud,” ütleb Johannes.

Tänasel päeval veetleb Johannest selle töö paindlikkus, loomingulisus ja mitmekülgsus. Täiskasvanutele inglise keelt õpetades kohtub ta pidevalt uute ja huvitavate inimestega, kuuleb, milline on kellegi mõttemaailm, saab rääkida inglise keeles, mida ta palavalt armastab. “Pole vist palju ameteid, kus saadakse palka selle eest, et suhtled inimestega, mida naudid,” tõdeb Johannes. “Lisaks on minu jaoks arendav ja väljakutset esitav näha, kuidas inimestes toimub areng,” ütleb ta.

Johannes Vergi on töötanud õpetajana nii üldharidus-, kutse- kui keeltekoolis

Johannes Vergi

Õppijad on erinevad. Johannesel on olnud võimalus töötada paljude erinevate gruppidega ja see on tema maailma kindlasti rikastanud. Tänase päevani on olnud kõige suurem väljakutse töötada kutseõppeasutuses.

“Juhtusin kohtuma noortega, kellest paljudel ei olnud motivatsiooni õppida inglise keelt, tõtt-öelda polnud neil üldse motivatsiooni õppida. Selles olukorras positiivseks jääda, kokkuleppeid teha ja hinnata keelelist arengut, on paras katsumus,” nendib Johannes. “Usun, et selles pean veel kasvama,” lisab ta.

Kõige erinevamad üksteisest on ilmselt siiski üldhariduskooli ja täiskasvanute koolitusel õppijad. Võib öelda, et täiskasvanutel on enamasti motivatsioon ja siht teada, miks nad õpivad, koolinoored õpivad, sest see on kohustuslik osa nende haridusest. Mitte et noortele ei meeldiks inglise keelt õppida, aga koolis on see protsess siiski teistmoodi kui keeltekoolis.

“Vahel mõtlen, et võõrkeeleõpe koolis võikski olla korraldatud keeltekooli kaudu, et hoida õpe ja keskkond värske, motiveeriva ja tõhusana,” pakub Johannes välja.
Inglise keelt on meie ümber väga palju, kuid paraku ei saa öelda, et kõik eestlased seda oskaksid. Selleks on ikkagi vaja kas süstemaatilist õpet või keelekeskkonnas elamise kogemust. Johannes leiab, et kõikides üldhariduskoolides võiks õpe alata 1. klassist, ja et kolm ainetundi nädalas ei ole piisav tänaste vajaduste juures.

Inglise keele õppimine aitab meil sisemiselt kasvada

Kui põhikooli lõpetav noor oleks õppinud inglise keelt üheksa aasta jooksul viis ainetundi nädalas, võiks ta tase olla tugev B1, tugevamatel B2 ja andekatel juba tugev B2 või isegi C1. Kõik on võimalik. Inglise keele õpe ei ole vajalik ainult selleks, et suhelda maailmaga. See on vajalik Johannese arvates selleks, et tuleksime eestlastena välja oma orjamentaliteedist ja õpiksime olema sallivad ning lugupidavad.

“Inglise keele õppimine aitab meil sisemiselt kasvada, sest keeleõppega käib kaasas kultuuriliste väärtuste analüüs ja refleksioon. Mõtestatakse maailma, ennast maailmas ja maailma eneses,” usub Johannes.

Mis puutub üleüldiselt võõrkeelte õppimisse, siis leiab ta, et Eestis võikski olla inglise keel esimene võõrkeel, ja teine, näiteks, hispaania keel. Need kaks võõrkeelt annavad noortele võimaluse suhelda väga palju enamate inimestega maailmas, kui see, et õpime inglise ja vene keelt rahuldaval tasemel mitmeid aastaid, aga ikka ei oska. Johannes julgeb öelda, et meie võõrkeeleõppe strateegia on ajale jalgu jäänud.

Eesti on väike ühiskond väikese keelekasutajate hulgaga, ja seepärast peame oma keelt kaitsma. See ei tähenda, et välismaailma ja tema keelt tuleb karta, vastupidi. Tuleb väga selgelt mõtestada oma kultuuriline ja keeleline identiteet, mille pinnalt on uhkuse asi olla tasemel emakeeles ja suhelda maailmaga temale sobivas, hetkel inglise keeles. Johannes ei usu, et seetõttu inglise keele osatähtsus meie elus väheneks.

Pigem peame jälgima, et ise loeksime eestikeelset kirjandust, õpetaksime oma lapsi ja noori lugema ning kirjanikud kirjutaksid head eestikeelset teksti. Ainult nii saame jõuda selleni, et inglise keel ei söö ära meie oma keelt. Siiski on keele areng vältimatu ja paljud ingliskeelsed tsitaatsõnad on ja jäävad igapäevasesse kasutusse.

Kõige tähtsam õpetamises on kuulata oma õppijat ja järgida tema vajadusi

Kui Johannes õpetajatööd alustas, matkis ta oma õpetajaid. Alles hiljem, juba ülikoolis, kujunes oma stiil. Ta ei saa öelda, et kasutab kindlaid õpetamises meetodeid, teeb, mis grupi vajaduste järgi tundub õige.

“Mõne grupiga on õige istuda ja rääkida, ja nii pidevalt. Teise grupiga on vaja läheneda mänguliselt ja peita lõbu õppimise sisse. Osa inimestest naudib ülesannete tegemist ja ei neid morjenda, kui õpetaja ei kasuta väga kaasaegseid või kaasavaid meetodeid. Kõige tähtsam meetod, mida kasutada, on kuulata oma õppijat ja järgida tema vajadusi,” arvab Johannes.

Ta toob näite. Aastaid tagasi tuli tema juurde õppija, kes ütles, et tahab tunnis kõigepealt rääkida ja ainult rääkida ning alles hiljem grammatikat õppida. See oli Johannese jaoks tol hetkel väga harjumatu lähenemine – ei tahagi teha keeleharjutusi, kuidas nii!? Aga see oli selle inimese vajadus, mille ma rahuldasin ega sundinud oma lähenemist peale. “Selle tulemusena sain koolitada tollast ühe telekommunikatsiooniettevõtte klienditeeninduse juhti ja omandasin kogemusi, mida ma ei oleks saanud, kui poleks tema vajadustele järgnenud,” märgib Johannes.

Kui rääkida netikeeleõppest, siis see saab olla kasulik vaid siis, kui hakkad keelt kohe kasutama. Selleks aga peaks elama keelekeskkonnas. Ja teiseks, keeleõppe vajadus peab olema piisavalt suur, et säiliks motivatsioon. Ehk et netiplatvormil õppimine on suurepärane võimalus, aga sellega peab kaasas käima suur motivatsioonivajadus.

Johannes toob taas näite. Koolis, kus ta töötas, tegi üks õpilane oma põhikooli uurimistöö võõrkeele õppimise kohta. Mitmele õpetajale ja õpilasele anti erinevad internetirakendused ja igaüks valis keele, mida õppida. Ka Johannes osales eksperimendis.

Ta valis õppimiseks kreeka keele, sest see tundus eksootiline ja hea väljakutse. Tegelikkuses õppis Johannes mõne rakenduses veedetud päevaga lugema ja selgeks elementaarsed sõnad. Aga pärast kolmepäevast õppimist motivatsioon kadus. Ta õppis keelt küll veel paaril päeval mõne nädala jooksul, aga siis jättis õppe pooleli. Miks? “Mul puudus vajadus äpi kaudu õpitud keelt rakendada, mind ei sundinud mitte miski pingutama ja õppima,” põhjendas Johannes.

Õpetajaga õppimine on hea võimalus kohe keelt kasutada, küsida erinevate aspektide kohta turvalises keskkonnas ja lubada protsessil võtta erinevaid pöördeid. Rakenduse kasutamise puhul on ühetaoline lähenemine ja mugavustsoonist väljumist pole vaja.

Mis suunas liigub keeleõpe keeltekoolides?

Seda on raske öelda. Teha ennustusi tänases maailmas, on üsna tarbetu, sest me ei tea, mis on meie olukord tervise valdkonnas, mis mõjutab kogu meie elu. Ühest küljest võib öelda, et võimalusel jätkub õpe kursusel koos õpetaja ja kaaslastega. Vajadusel kolib see protsess end online-koosolekute platvormidele ja jätkub samamoodi, nagu sel kevadel kogeda saime.

Ükski automatiseeritud tõlke- või õppeplatvorm ei saa eksisteerida iseeneses. Ta vajab inimese töödeldud infot, mis talle sisestatakse. “Seetõttu mina ei usu, et õppetöö, nagu see on seni olnud, oma olemuses kaob. Iseseisva õppimise võimalused on olnud saadaval alates plaatidele salvestatud kordamisharjutustest, kassettidest, CD-plaatidest, lõpetades praeguste populaarsete äpidega ja uue tehnoloogilise võimekusega, aga elu näitab, et õppimises ei asenda inimest kui protsessi juhtijat, toetajat ja edasiviijat miski,” on Johannes kindel.

Aires Padar, Johannese õpilane

Aires Padar; EBS Executive Education koostööpartner&koolitaja

Johannesega kohtusime, kui otsisin inglise keele õpetajat, kes on loov ja valmis kohandama õppeprogrammi vastavalt minu töös olulistele teemadele.

Sain suurepärase kogemuse inglise keele õppimiseks viisil, mis mulle meeldis. See õpikogemus oli nagu rätsepa ülikond. Johannes valmistas ette nii grammatika osad kui ka alati oli valmis vestlema minu päevakorras olevatel teemadel, et areneks suhtlemisoskus. Samas oli Johannes õpetajale kohaselt ka nõudlik, et kodused harjutused oleksid tehtud ja vajalikud grammatikapunktid õpitud.

Õppimine oli huvitav, vajalik ja lõbus, tunnid said alati liiga kiiresti läbi.
Soovitan igati Johannest inglise keele õpetajaks, kui keegi tahab head ja
loovat õpetajat.

Evelyn Soidla, Multilingua Keelekeskuse inglise keele õpetaja ja coach

Evelyn Soidla; inglise keele õpetaja ja coach

Johannes on inimesena väga avatud ja hea suhtleja, see on ka põhjus, mis teeb temast väga hea õpetaja. Tema oskuste nimekiri on pikk ja tal on erakordne võime neid integreerida oma ellu ja töösse. Tema avatud meel ja initsiatiivikus on nakkav, seega kõik, kes sellest osa saavad, võidavad.

Mulle tundub, et õpetajana on Johannes kindlasti positiivselt nõudlik ja oskab teha nii, et kõik õppijad saaksid õppimisest väga isikliku kogemuse. Tasakaalukas nõudlikkus ja huvitavate teemade valik inglise keele õpetamisel on tema trumbiks.
Kolleegina tajun temas head huumorisoont ja soojust. Tema poole võib alati pöörduda ning kindel olla, et saad head tuge. Huumor aitab tihti lõhkuda barjäärid ja luua hea tuju.