Maltalingualt Multilinguale ehk ühe õpikogemuse lugu

Õppimine teeb õpetaja õnnelikuks! Multilingua keelekeskuse õpetaja Erika Jalakas jagab oma kogemust õppijana Maltal ning taipamisi, mida ta nüüd ise rakendab. Mis teeb Sind õpetajana õnnelikuks? Kui ma mõtlen oma töötatud aastatele ühes Tallinna koolis, siis meenuvad eeskätt kolleegide rõõm õpilaste saavutuste ja edusammude ning töökaaslastega koostöö üle.

Foto: erakogu

Õppimine rõõmuks, mitte kohustuseks

Kõigest mõni kuu tagasi tegin enda jaoks hämmastava avastuse: mind teeb õnnelikuks õppimine! Kõlab nii hästi: õppiv õpetaja on õnnelik õpetaja! Õppimine on liikumine ja see tähendab, ühelt poolt, valmidust mugavustsoonist välja astuda ja, teiselt poolt, garantiid, et sammal selga ei kasva. Meie elukestva õppe ajastul tundub see juba väga loomulikuna, et õpetajad ei saa „valmis“ koolipingis, vaid harivad ja täiendavad ennast kogu elu. Aga tunda siirast rõõmu õppimisest, teha seda mitte kohustusest, mitte kutsestandardi taseme tõstmiseks, vaid sisemisest vajadusest, sest see on osa sinu õnnelikuks olemisest – see on kogemist väärt!

Õpetaja rollist õppija rolli astudes

Õpetamises ja õppimises on võimalik olla vähemalt kahes rollis, s.o õpetaja ja õpilase rollis. Kui kombineerida neid kahte, saab terviklikuma pildi õppeprotsessist. Erasmus+ on suurepärane võimalus õpetajale töövarjutamiseks ja (keele)õppeks. Mina osalesin selles programmis esmakordselt. See polnud muidugi esmakordne õpilase kingadesse astumine, aga see oli nii ehe ja täisväärtuslik, kuna toimus kodust eemal, võõras keelekeskkonnas, täiesti uudses miljöös, uute inimeste keskel.

Mu esmaseks rolliks Maltal kujuneski õppija roll. Inglise keele kool Maltalingua asub St Julians nimelises linnas vanas ja põnevas hoones paljude ruumide, treppide, kööginurga, terrassi ja basseiniga katusel. Õppeklassid on varustatud interaktiivsete tahvlitega, kliimaseadmetega, õpetajad kasutavad arvuteid. Kuna mu inglise keele tase ei võimaldanud täiesti vaba suhtlemist õpetajate ja muu kooli personaliga, rääkisin rohkem samasuguste õpilastega nagu mina, kes olid minuga samal ajal koolis inglise keelt õppimas. Ma sain teada, näiteks, et ka tervise valdkonna inimestel on nüüd võimalik Erasmus+ programmiga liituda. Minu grupis õppis üks joogaõpetaja Saksamaalt.

Foto: erakogu

Keeleõpe klassiruumis ja tänaval

Peale klassitundide õppisin igal pool mujal: poodides, kohvikutes, bussides ja tavakodanikega tänaval. Sain väärtusliku kogemuse oma toimetulekust inglise keeles, küll veel tagasihoidlikul tasemel, aga siiski.

Õppetöös osalesin viis päeva alates esmaspäevast kuni reedeni. Külastasin nii üldkursuse kui ka intensiivkursuse tunde. Need olid kaks erinevat õppegruppi u 10 inimest kummaski. Nädala keskel võtsin lisaks ühe pärastlõunase hääldus- ja ühe grammatikatunni, kuhu võisid tulla kõik õppijad olenemata tasemest. See oli n-ö vabast ajast. Grammatikatunnis pärast teema käsitlust pakkus õpetaja valida lihtsama ja keerulisema ülesande vahel. Muidu tunniplaan oli koostatud nii, et hommikused üldkursuse tunnid vaheldusid ülepäeviti pärastlõunastega, nn „Double Banking“. Hommikul 9st või päeval 15.15st neli akadeemilist tundi väikeste pausidega.

Küsisin oma üldkursuse õpetajalt õppekava kohta. Selgus, et tal on õppeaasta kava ees ja seda ta jälgib. Vaatamata sellele, et igal esmaspäeval võivad tema gruppidega liituda uued õpilased või tuleb uusi gruppe, ta jätkab teemadega nii, nagu õppekavas ette nähtud. Näiteks mulle sai grammatikas osaks „Conditionals“ (B1 tasemel).

Intensiivkursus, mis tähendab sisuliselt rääkimispraktikat, toimus iga päev pärast lõunapausi kl 13.30 kuni 15.00.

Õppija väsimus kui õpetaja äratuskell

Kas selline õppetöö korraldus oli õppija seisukohast mugav? Lühiajaliselt sobis küll, veetsin Maltal vaid nädala. Kuid kuna minu päevad seal algasid varakult (et võtta maksimumi mulle osaks saanud võimalusest), siis õhtul ei olnud enam tundides keskendumine kerge. See oli kasulik meeldetuletus mulle kui õpetajale, et õhtused keelekursuslased vajavad rohkem vahelduvat tegevust ja mitmekesisemaid ülesandeid, sest niigi päevatööst väsinud inimesed väsivad drillimisest veel rohkem ära.

Maltalingua kool pakub oma õppijatele ka tunniväliseid tegevusi ja võimalust kohalike vaatamisväärsustega ja kultuuriga tutvumiseks. Kasutatakse n-ö õppijate keelekeskkonnas viibimist 100% või vähemalt antakse neile see võimalus. Kahjuks just tol nädalal kujunes nädalakava selliseks, et oma tunniplaani juures polnud mul võimalik kahest soovitud koolipoolsest ekskursioonist osa võtta. Need toimusid minu õppetundidega samal ajal, seega tuli ohjad enda kätte võtta.

Samaaegselt keelt õppides seiklesime koos reisikaaslase Maigaga nii mõneski kohas, mida meeleldi teilegi soovitan: Marsaxlokk, Mdina, Rabat, Sliema, Valleta ja nädalaga armsaks saanud St Julians. Kasutasime selleks kohalikke bussiliine ja korra isegi praami ning need ei vedanud meid alt. Malta bussijuhtidele minu suurim tänu, au ja kiitus nende hoolivuse, korrektsuse ja sõbralikkuse eest! Kooliga käisime saare loodeosas Melliehas Red Tower´it vaatamas.

Mis teeb õpetaja õnnelikuks?

Mis mulje mulle õpetajad jätsid? Koolis on praegu 10–12 õpetajat, paljud neist nooremapoolsed. Minu õpetajateks olid Carlos, Camille ja Patrick. Kõik kolm kasutasid nii traditsioonilisi kui interaktiivseid ja, tundub mulle, oma personaalseid meelistegevusi tunnitöös. Kõik kolm on väga erinevad inimesed, aga neid kindlasti ühendab armastus oma töö vastu. Kui ma praegu kohe tagasi saaksin, siis küsiksin igaühe käest: mis Sind õpetajana õnnelikuks teeb?

Mis teeb Maltalingua õpetajaid õnnelikuks? Piilusin selleks kooli kodulehte. Reisimine ja sport, muusika ja lugemine, töö ja õppimine, õpilaste areng ja suhtlemine, uued kultuurid ja keeled.

Viimases tunnis küsis Camille minu käest, kuidas tundus, kuidas erineb õpe Eestis nende omast. Jäin mõttesse… Kuidas? Palju ei erinegi, mulle tundus, et töötame üsna sarnaselt: hoolime oma õpilastest, inspireerime ja julgustame neid, loome motiveerivat õpikeskkonda, kasutame mitmekesiseid töömeetodeid, vahel loovaid ja vahel drillivaid, nii ja naa. Seda kogesin seal õppijana ja seda rakendan õpetajana. Mida õnnelikumad oleme, seda paremini teeme.


Autor: Erika Jalakas töötab Multilinguas täiskasvanute eesti keele (teise keelena) õpetajana.