Prantsuse keele tund Tammsaare muuseumis 05.05.21

Miks ma armastan prantsuse keele tunde muuseumis?

Multilingua Keelekeskuse õpetaja Hannela Tamagno õpetab Lenne-Ly Andersonile prantsuse keelt individuaalõppes alates 2019. a maikuust, keskmiselt 90 minutit (2 akadeemilist tundi) nädalas. Hannela ja Lenne-Ly jagavad blogis oma kogemust prantsuse keele õppest väljaspool klassiruumi – mida annab kogemusõpe keeletundidele juurde. Alguses räägib õpetaja Hannela ja lõpus räägib tema õppija Lenne-Ly.

Kõik sai alguse Rahvusraamatukogu eesti keele õppimismängust

Kui õppija ei viibi parasjagu Tallinnas, viin (Hannela) tunde läbi distantsõppevormis Messenger keskkonnas. Toeks on siis õpik Édito. Alustasime algaja keelekasutaja (A1) tasemel, nüüdseks on juba käsil esmase keeleoskusega taseme (A2) läbitöötamine. Kui aga Lenne-Ly on Tallinnas, siis toimuvad tunnid enamjaolt klassiruumist väljaspool, peamiselt linna muuseumides ja kunstigaleriides.

Kõik sai hoo sisse siis, kui Multilingua õpetaja-metoodik Ly Leedu algatas Rahvusraamatukogus eesti keele õppimismängu. Kohandasin selle oma õppijale Lenne-Lyle prantsuse keele õppimiseks. Viimasele säärane klassiruumist väljaspool keele omandamise viis väga meeldis, nii et ta eriti enam klassis õpiku järgi õppida ei soovigi.

Seejärel hakkasid keeletunnid toimuma kohvikutes – Maiasmokas ja Nurri Kassikohvikus. Mõlemapoolselt saime ruttu aru, et mitteformaalne õhkkond soodustab küll õppimist, kuid jututeemasid peab õhust välja võluma.

Hannela-Pariisi-pildid-näitusel-Viimsi-raamatukogus

Hannela “Pariisi pildid” näitusel Viimsi raamatukogus

Fotomuuseum, Vene Muuseum, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Eesti Panga muuseum, World Press fotonäitus Balti Jaamas jne

Kohvikuvestlustel avastasime ühise huvi kultuuri, lähemalt muuseumide külastamise vastu, ja nii otsustasimegi proovida keeletundide läbiviimist just muuseumides. Oleme nüüdseks väisanud järgmisi muuseume: Fotomuuseum, Vene Muuseum, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Eesti Panga muuseum, World Press fotonäitus Balti Jaamas, Tarbekunstimuuseum, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum, Raeapteek, KGB vangikongid, Tallinna Linnagalerii, Kunstihoone galerii, Meremuuseum, Hobusepea galerii, Piparkoogimaania näitus, Ajaloomuuseum, Kunstihoone, Mikkeli muuseum ja EKAs lõputööde näitus Tase 21.

Muuseumitunde planeerides peab silmas pidama, et esmas- ja teisipäeviti on paljud nendest suletud. Samas saab nendel päevadel tunde tehes minna linna raamatukogudesse. Käidud on Keskraamatukogus ja selle võõrkeelse kirjanduse osakonnas. Ikka ja jälle saab tagasi minna Rahvusraamatukokku, kuna sealsetes näitusesaalides on pidevalt uued väljapanekud.

Kultuuriasutustes käimine tekitab nii õpetajas kui õppijas elamusi ning kogemusi. Luuakse unikaalne õpiprotsess – toetudes õpikule, seotakse tervikuks selle sisu ja otsene kunstiteosest saadud kogemus. Võõrkeelt hakatakse koheselt kasutama, see on aga enamjuhul iga keeleõppija eesmärk. Samuti avardatakse oma culture générale’i (Prantsusmaal laialdaselt kasutusel olev väljend, mis tähendab üldkultuurilisi teadmisi).

Lenne-Ly Anderson:  keeleõpe peab olema lōbus, meeldiv ja positiivne tegevus

Minu jaoks isiklikult teeb keeleõppe huvitavamaks see, kui saan praktiseerida õpitavat keelt just väljaspool klassiruumi.

Lenne-Ly Rahvusraamatukogus

Lenne Ly Rahvusraamatukogus

Kuna mulle pakuvad suurt huvi ajalugu ja kunst, siis olemegi valinud õpetajaga keeleõppeks ja praktiseerimiseks erinevad muuseumid ning kunstigaleriid. Tihtipeale kohtan just neid külastades erinevaid detaile, mida õpikutes välja ei tooda, ja uued sõnad kinnistuvad palju paremini.

Samas on see viis keelt õppida oluliselt põnevam ja elavam, kui õppimine klassiruumis. Alguses oli hirmutav mõte, et kuidas ma nüüd lähen, ise algaja keelekasutaja, avalikku ruumi puterdama.

Aga võtsin asja rahulikult, mõistusega, ja tuli välja, et tegelikult mitte kedagi see ei häiri ja mitte keegi ei vaata viltu võõrkeeles rääkija peale. Pigem just vastupidi – imetletakse neid, kes omandavad uut keelt, ollakse sõbralikud ning avatud.

Et alustada õpitava keele praktiseerimist, ei ole koheselt vaja reisida välismaale, kust see pärit on ja kus seda räägitakse. Algusetapis piisab keele kasutamisele võtmisest kodusel pinnal, tuleb lihtsalt oma kookonist, st klassiruumist välja tulla.

Samuti on muuseumitunnid toredaks võimaluseks tutvuda oma kodulinnaga – Tallinnas on nii palju huvitavaid kohti, mille olemasolust mul ennem aimugi polnud.

Soovitan kõigile keeleõppijatele, et mõelge välja, mis teile huvi pakub. Olgu selleks siis mood, kunst, ajalugu, gastronoomia jne…. Rääkige õpetajaga läbi ja proovige teha keeletund just selles kontekstis. Nõndaviisi kogete, kui palju lihtsam ja lõbusam võib olla omandada võõrast keelt.

Proovige järele!

Ahjaa, nii ühendad meeldiva kasulikuga. 😊