Naudi suhtlemist, naudi õppimist!
15. jaanuar 2016, Ly Leedu, Ruta Bergman Multilingua keelekeskuse õpetajad
Eesti keele grupid keeltekoolis muutuvad järjest rahvusvahelisemaks ja pilt klassiruumis kirjumaks. Üha enam satub rühma õpilasi, kes ei räägi ühtki Euroopas laialt levinud keelt, ja see nõuab õpetajalt lisaenergiat ja -aega.
Keelte õpetamine ja õppimine areneb pidevalt, sest keeleõppimise eesmärgid muutuvad ajas. Kui traditsioonilises keeleõppes peeti oluliseks grammatikareeglite mõistmist ning tekstide lugemist ja tõlkimist, siis tänapäeval õpitakse keeli peamiselt selleks, et suhelda.
Multilingua keelekeskuses õpetamegi eelkõige suhtluskeelt, kasutades selleks kommunikatiivset metoodikat. Sinna on integreeritud ka grammatika, lugemise ja kirjutamise õpetamise võtteid. Me kõik teame, et suhtlemiseks on vaja rääkida, kuulata ja arendada sõnavara. Grammatika õpetamine jääb näiliselt tagaplaanile ja teenib kommunikatiivseid eesmärke. Grammatikat on siiski vaja – algajatel põhilisest arusaamiseks ja selle väljendamiseks ning edasijõudnutel juba keeleoskuse parandamiseks ja viimistlemiseks.
Õpetame eesti keelt tasemetele A1–B2, individuaalõppes ka C1. Pakume individuaalõpet, avatud ja firmasiseseid kursuseid. 99% õppijatest on täiskasvanud. Võrreldes tavakooliga on grupid väiksemad, grupis on 6–8 ja minigrupis ainult 3–5 õppijat. Kursuse tavaline pikkus on 60 akadeemilist tundi. Kolmandik õppijatest, kes alustab nullist, suudab selle ajaga jõuda tasemele A2. Andekamad (ja neid pole vähe) on võimelised juba pärast teise 60-tunnise kursuse läbimist sooritama B1-kategooria eksami. B1 on tase, milleni vene õppekeelega koolide õpilased peaksid jõudma 9. klassi lõpuks.
Perekond toeks
Eesti keele õppimine on praegu väga populaarne ja õppijaid järjest rohkem. Viimase 5–6 aasta jooksul on muutunud eesti keele õpetamise baaskeel, milleks praegu on põhiliselt inglise keel. Algtasemel kasutame baaskeelt tunnis nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
Paaril viimasel aastal on grupid muutunud veelgi rahvusvahelisemaks ning pilt klassiruumis on üsna kirju. Põhilisteks Eestisse tuleku põhjusteks on armastus või töö. Õppijaid on eri maailmajagudest. Sellega kaasneb väljakutse õpetajale, sest üha tihedamini satub rühma õppija, kes ei räägi ühtegi Euroopas laialt levinud keelt. Sellisele õppijale peab õpetaja lähenema individuaalselt, mis eeldab lisaenergiat ja -aega. Lisaks peab olema kaasatud kogu õppija perekond ja tugigrupp.
Tunnis õpitud sõnad ja väljendid tõlgitakse kodus õppijale arusaadavasse keelde ning aidatakse teda kodutööde tegemisel. Sageli kaob kõigist jõupingutustest hoolimata poole kursuse peal järg siiski käest. Sellisel juhul soovitame ikka kursuse lõpuni kohal käia, et olla võimalikult palju keelekeskkonnas ja teha kaasa oskustele vastavaid harjutusi. Baasteadmiste omandamiseks soovitame algkursust korrata. See on andnud häid tulemusi ning järgmise kursuse alguseks ollakse teistega samal tasemel. Alates A2-tasemest toimuvad tunnid enamjaolt ainult eesti keeles. Õpetaja arvestab õppijate keeletaset ja kasutab neile arusaadavat sõnavara.
Lubatud luisata
Kui õppijad tulevad inglise või soome keele kursusele, siis lobisevad nad enne tunni algust eesti keeles. Samamoodi räägitakse eesti keeles enne eesti keele tundi, sest sageli ongi eesti keel eri kultuuritausta ja keeleoskusega õppijatele ainus ühine keel, milles omavahel suhelda.
Meil on vedanud, sest enamasti satuvad meie juurde motiveeritud õppijad. Kursustele tullakse, sest eesti keelt on vaja pereliikmete ja teiste eestlastega suhtlemiseks, töö saamiseks ning Eestis toimuva mõistmiseks. Mõnikord on eesmärk ka eesti keele eksami sooritamine, näiteks pikaajalise elamisloa saamiseks.
Keel omandatakse vaid iga päev suheldes. Kogu tunnis õpitu tuleb kohe kasutusele võtta. Sel eesmärgil räägime tunnis palju, mängime läbi elulähedasi situatsioone ning teeme rollimänge, paaristööd ja meeskonnaharjutusi.
Meie tundides kehtib reegel, et peaasi on rääkimine. Tundide huvitavamaks muutmiseks võib iga õppija eesti keele tundides oma identiteeti muuta, seega on lubatud luisata. Tunnis saab alati nalja, küsida võib kõike. Kõigepealt laseme küsimusele vastata grupil ja vajadusel täiendame. Naljaga pooleks võimegi öelda, et parim tund on see, kus õpetaja istub, jalg üle põlve, ja jälgib mängu ning õppijad ise räägivad.
Iga tund algab küsimusega „Mis uudist?”. Sellest tulenevalt võib ka esialgu plaanitud teema muutuda. Isegi algajad on võimelised pärast mõnenädalast õppimist rääkima lihtlausetega ilmast ja oma elust. Edasijõudnud vestlevad juba isiklikest kogemustest ja plaanidest või otsivad uudiseid meediast.
Meie jaoks ei ole ühtegi identset kursust, sest iga grupp on omanäoline ja vastavalt sellele valime ka materjali, mis pidevalt täieneb. Kasutame lisaks õpikutele palju värsket materjali n-ö elust enesest – infovoldikud, ankeedid, poodide reklaamlehed. Õpetame õppijaid märkama materjale, mida kõike saab kasutada iseseisvalt keeleõppeks, näiteks reklaamlehed postkastis, tasuta Linnaleht või eestikeelne teave ühistranspordis. Suuname õppijaid kasutama eestikeelseid veebikeskkondi, mis on kas spetsiaalselt mõeldud keeleõppeks (www.keeleklikk.ee) või aitavad sellele kaasa (www.tallinn.ee, www.delfi.ee).
Alias ja teised mängud
Nutividinate kasutaja jaoks on sõnade õppimine muutunud mänguks (Quizlet, Memrise jne). Videote vaatamine elavdas keeletundi juba meie kooliajal ning toimib samamoodi ka praegu.
Tundide elavdamiseks ja õpitu kinnistamiseks kasutame palju lauamänge. Mängides hakkavad ka muidu tagasihoidlikud õppijad rohkem rääkima. Mäng loob spontaansed olukorrad, sest järgmine käik on ettearvamatu. Mitmed tuntud lauamängud aitavad treenida grammatikat, sõnavara, sõnamoodustust, mälu ning lisaks õpetavad rääkima lugusid, arendavad loovust ja annavad teadmisi Eesti kohta. Meie lemmikute hulka kuuluvad „Reis ümber Euroopa”, „Tik Tak Põmm (juunior)”, „Millal viimati?”, „Reaalsuskontroll” jm. Loomulikult kuuluvad meie põhivarustusse Aliase sõnakaardid ja Story Cubesi kuubikud.
Kuna meie eesmärk on õpetada suhtlemisoskust ja -ladusust, siis me koheselt kõiki vigu ei paranda. See vähendab hirmu rääkimise ees ja aitab keskenduda teemale, mitte grammatikale. Ka õppijate tagasiside kohaselt ei ole kohene kõigi vigade parandamine otstarbekas, sest see võtab palju aega ja viib mõtted teemalt kõrvale. Samas on teatud vigade parandamine vajalik, sest need võivad takistada arusaamist ja muuta tähendust. Kui me vigu ei paranda, siis ei saagi õppija teada, kuidas end õigesti väljendada. Tähtis on teadvustada, et vigade tegemine on keeleõppes loomulik.
Keeletunnis ei õpita ainult keelt, vaid omandatakse ka teadmisi Eesti eluolust, kultuurist, kommetest, ajaloost ja muust. Alustame ühiskaardist ja m-parkimisest, selgitame, kuidas taotleda kliendikaarti ja mida võtta kaasa eestlasele külla minnes. Kursuse jooksul jõuame olenevalt aastaajast ja grupi tasemest näiteks muuseumide öö ja eesti pühade tähistamiseni.
Meilt küsitakse tihti, missuguse rahvuse esindajad on kõige paremad keeleõppijad. Siin ühest vastust ei ole. Töö on tellija materjalist ja kergemini saab keel selgeks sellel, kel juba on võõrkeele õppimise kogemus. Mõnikord arvatakse, et vanus on probleem, aga see ei ole sugugi nii. Tähtis on ikkagi kogemus.
Täiskasvanute keeletunnis on õpetaja õppija partner, konsultant, innustaja ja nõustaja. Mida meeldivam on õhkkond tunnis, seda kergemini keeleõppimine läheb. Me püüame õpetada oma õppijaid nautima eesti keele õppimise protsessi, mitte ainult ootama tulemusi. Oleme arvamusel, et õppimine ei pea olema raske töö, vaid võib olla ka nauding. Keele areng käib lainetena. Põhiline on mitte alla anda ja jätkata õppimist ka siis, kui tekib raske moment.
Tund ei saa läbi pärast tundi või kursus pärast kursust. Paljude õppijatega suheldakse ka pärast kursuse lõppemist.
