Õpetaja õpiränne: Mille poolest erineb keelekümblus Eestis keelekümblusest Hispaanias?

Multilingua keelekooli eesti keele õpetaja Merike Lees käis 2023. a novembri keskel Madriidis, kus võttis osa meie partnerkooli hispaania keele intensiivkursusest.

Hispaanlaste keelekümblus ujutab õpilase kohe alguses keelega üle ega tegele üksikute sõnade tõlkimisega. Grammatikat ei kardeta, vaid seda õpetatakse algusest peale. Kõnelemiseni jõutakse aegamööda pärast kuulamist-vaatamist.

Multilingua eesti keele õpetaja Merike Lees käis 2023.a. novembri keskel Madridis, kus võttis osa partnerkooli AIL Madrid A1-taseme hispaania keele intensiivkursusest. Tema eesmärk ei olnud hispaania keelt õppida, vaid vaadata, kuidas hispaanlased õpetavad võõrkeelt ilma vahenduskeeleta ning rakendavad keelekümbluse metoodikat.

Ehkki ta oli kavatsenud alustada esimesest tunnist, selgus vahetult enne minekut, et teda oli pandud gruppi, mis oli nädal varem õpinguid alustanud. Talle saadeti esimese õppetüki PDF ja kästi selgeks õppida. Alustas siis iseseisvat õppimist. Hiljem kohapeal sai teada, et ta ei olnud ainuke hilisem liituja, vaid üks naine oli veel, kes sai alles tunnis teada, et ta on nädala võrra teistest maas. Nende intensiivkursusel tähendas see 22 akadeemilist tundi. Tunnid olid kahes plokis, korraga 1:40 minutit, seal vahel 30 minutit pausi.

Vaatamata sellele, et kuuest õppijast kaks olid uued tulijad, jätkas õpetaja sealt, kus esimesed neli olid eelmisel nädalal lõpetanud. Otsest kordamist ei olnud, uute teemadega mindi iga päev edasi.

Kiire tempo, suur maht

Esimese nädalaga oli läbitud lai teemadering: enesetutvustus, isikuandmed, vanus, päritolu, rahvus, keeled, amet, tegevused, mis meeldib/ei meeldi + infinitiiv, tähestik ja numbrid. Levinumad küsisõnad olid tutvumisdialoogides selgeks õpitud, samuti nende vastused.

Grupis oli neli hiinlast, üks sakslane, üks ameeriklane ja üks eestlane. Kord ei saanud üks hiinlanna töökäsust aru ja talle selgitas õpetaja väga napilt, vist tõesti ühe lausega, asja inglise keeles. Ka sakslasele jagas ta ühelauselisi selgitusi. Kogu jutt oli hispaania keeles. Õpetaja rääkis palju ja kiiresti. Ta lõi ruumi keelekeskkonna ja terve tund oli üks suur kuulamisharjutus, kus kõrvad said harjuda võõra keele kõlaga. Ta kardab, et meie õpetajad Eestis nii palju rääkida ei suuda ega saa pakkuda õpilasele sellist keelekümblust. Paljude uussisserändajate jaoks ongi keeletund ainuke koht, kus ta üldse kuuleb eesti keelt.

Õpetaja selgitas põhjalikult grammatikat, ehkki ilmselt mitte keegi ei saanud aru, mida ta rääkis. Abi oli skeemidest, mida ta samal ajal nutitahvlile joonistas. Pärast teooriat tulid meilgi kasutusel olevad Learningappsi, Wordwalli, Educaplay, Genially, Kahooti jms mängud.

Reedel võeti kokku sellel nädalal õpitu. Esimest korda vaadati videot ja tehti paaritööd. Paaris tuli valida üks maa, kuhu tahaksid reisida, ning leida internetist midagi selle maa ajalugu, kultuuri, toitu, ööelu, loodust, kirjandust ja linnu iseloomustavat. Eraldi rääkis igaüks, kuhu ta nädalavahetusel tahaks minna ja mida seal teha. Päeva alguses oli igaüks tutvustanud end, rääkinud oma hispaania keele õppimise motiividest ja viisidest.

Kasutati ka Hispaania muusikat õppematerjalina. Õpetaja jagas laiali laulu teksti, kus oli verbi kohal lünk, ning mängis Youtubest lugu. Kuulmise järgi tuli kirjutada lünka õige sõna. Oli päris keeruline, sest sõnavara on väga lai ja enamus sõnu tundmatud.

Õpilane ujutatakse keelega üle

Kasutatavate vahendite ja meetodite seas ei olnud midagi sellist, mida Eestis ei tunta. Mida päriselt kasutatakse sõltub igast õpetajast ja tema eelistustest. Kui üldplaanis suuri erinevusi pole, tuleb vaadata detaile ja siin ilmnevad erinevused nii õpilaste motivatsioonis, grupi suuruses, õpikus, tehnilises pooles kui ka ruumi võimalustes. Need suuremad ja väiksemad tegurid on lõpptulemuse seisukohalt olulised.

Meie ja hispaanlaste metoodika suur ja põhimõtteline erinevus ongi selles, et siin ujutatakse õpilane kohe alguses keelega üle, mitte ei anta igas tunnis jaokaupa uusi sõnu, mida kramplikult meelde jätta. Õpilast ümbritseb pidevalt keelekeskkond, klassis räägib õpetaja ruumi täis ega kontrolli, kas õpilased saavad igast sõnast aru või ei saa, sest eeldus on, et ei saa ja ei peagi saama. Sõnu ei tõlgita, seda ei jõuakski teha, sest neid on nii palju. Kui on oluline koht, millest peab saama aru, siis kordab end erineval viisil. Digiülesanded on enamasti lahendatavad mingi nipi abil, mis ei eelda tingimata sõnadest täielikku arusaamist. Siin mängitakse sellele, et sõnad kinnistuvad edaspidise kursuse ja kasutuse käigus iseenesest.

Õpilast ei sunnita kohe rääkima. Tal lastakse alguses kuulata-vaadata ja kui ta tunneb end juba kindlamalt, siis antakse suulisi ülesandeid. Teisel nädalal oli reede see päev, kus me pidime tegema esimesi suulisi ülesandeid. Arvan, et esimesel õppenädalal oli samuti, algul teooria, grammatika, siis kirjalikud ja digiharjutused, kuulamine ja kõnelemine. Koduseid töid anti ainult ühel päeval ja nendeks olid kaks harjutust õpikust.

Meie uusisserändajate ja hispaanlaste keeleõppe tingimused erinevad suuresti. Esiteks grupi suurus. Suur vahe, kas sul on klassis 20 või seitse õpilast. Teiseks grupi koosseis. Erinevatest rahvustest õppurite grupis ei julge keegi nõuda, et teda hakataks tema keeles õpetama, see oleks lihtsalt teiste suhtes ebaõiglane. Meil on aga valdavalt üherahvuselised grupid, nõuavad omakeelset lähenemist. Õpikud on meil ühe või kahe autori kirjutatud ja esitavad nende vaateid ja lähenemist. Hispaanlaste õpikul oli kolm autorit, kuid nõustajate ja retsensentidena oli õpiku koostamisel olnud kaasatud 24 inimest, ühel kõlavam tiitel kui teisel. Õpiku tekst ja kujundus oli tihedalt seotud ning käisid ühte jalga.

Kokkuvõttes võib Merike Lees öelda, et tundis selle nädalaga suurt edasiminekut ja keeleoskuse tuntavat arengut. See hoog ja intensiivsus, millega keelt õpetati, oli nagu tsunaami, mis teda endasse haaras ega jätnud aega üksikute sõnade tähenduse üle juurelda. Hea meelega teeks ta ka ise sellist intensiivkursust, kus tunnid on iga päev ja õpilastel ei jää aega eelmisel tunnil õpitut ära unustada. Kodus õppimisega on, nagu on. Sellele ei saa loota.

Lugu ilmus 4. detsembril 2023 täiskasvanuhariduse EPALE veebisaidil pealkirjaga: “Mille poolest erineb keelekümblus Eestis ja Hispaanias?”

Merike Lees töötab Multilingua keeltekoolis eesti keele õpetajana ja käis Madridis Erasmus+ raames õpirändes. See oli tema isikliku professionaalse arenguprogrammi osa.