Õpiränne Portosse: kultuuripärandist inspireeritud keeleõppe uuendused

Multilingua keelekeskuse õppekvaliteedi juht ja eesti keele õpetaja Ly Leedu räägib oma õpirände kogemusest.

Foto: Erakogu

Ly Leedu õpirände kogemus Portos keskendub kultuuripärandi avastamisele ja selle lõimimisele keeleõppesse, pakkudes uusi ideid ja inspiratsiooni.

 

 

Kes koolitusel osalesid?

Koolitusel “Heritage Landscapes, Museums and Portuguese Culture” osalesid lisaks minule kuus rumeenlast ühest alternatiivseid ekskursioone ja tuure korraldavast MTÜst. Mingil kombel kuulub see tegevus Rumeenias täiskasvanuhariduse alla. Tänu sellele rääkisid nad kõik suurepärast inglise keelt.

Foto: Erakogu

Esimesel päeval istusid õhtusöögilauas meie grupi vastas suhteliselt suure aktsendi ja vähema inglise keele oskusega prantslased. Üks rumeenlastest küsis, millisel kursusel nemad osalevad. Vastuseks kõlas:” In English, please!” Rumeenlane kordas oma küsimust ja sai sama vastuse: “In English, please!”. Kolmanda korra küsimuse peale tuli ka selgitus: “In English, please! This is the name of our course!” Täpselt nagu lugu Imelikust ja tema nimest. 🙂

Foto: Erakogu

Kes olid läbiviijad?

Koolituse korraldaja oli Learning Together. See on rohkem kui 20 aastase kogemusega koolituste läbiviija, mis pakub enam kui 50 koolitust Lissabonis, Portos ja Madeiral. Meie kursuse õppejõududeks olid Hugo ja Teresa Mendes, kes on muljetavaldava kunstiajaloo ja turisminduse tausta ja teadmistega, lisaks sellele suurepärased esinejad.

Mis olid selle koolituse õpiväljundid?

Kursuse õpiväljundite nimekiri oli väga pikk. Olulisemad nendest olid tõsta teadlikkust kultuuri ja looduspärandi säilitamise osas ning anda õpetajatele ülevaade Porto kultuurist ja pärandist.

Minu õpirände eesmärgiks oli saada uusi ideid, kuidas võiks veelgi lisada Tallinna ja Eesti kultuuriväärtuste tutvustusi ja külastusi nii meie erinevate keelte õppekavadesse kui Multilingua pakutavate Erasmus+ kursuste programmidesse.  Mulle pakkus huvi just praktiline pool, õppekäigud.

Foto: Erakogu

Kas need said täidetud?

Jah. See kursus oli väga praktiline – palju õppekäike ja vähem klassis istumist. Saime ülevaate Portugali UNESCO kaitsealustest objektidest ja kultuuripärandist (kaitse all on näiteks nii fado kui Vahemere dieet), õppekäikudel külastasime Kristallpalee Jardini aeda ja Soares des Reisi muuseumit, jalutasime Ribeiras. Terve päev oli pühendatud Portugali kulinaariale ja Vahemere dieedile, koos praktikaga, muidugi. Lisaks oli meil nädala jooksul kolmeosaline programm iseiseisvaks läbimiseks: Hop-on-hop-off buss,  “Kuue silla tuur” Duoro jõel ja veinikeldri külastus. See ei olnud niisama turism! Viimaseks päevaks pidime tegema grupitööna presentatsiooni sellest, milline oli meie  arvamus Portost enne, mida oleme ise avastanud oma õpirände ajal, mida võtame koju kaasa muljete ja emotsioonidena ning millised on meie ettepanekud edasiseks nii Portole kui meid vastuvõtvale koolile. 

Kursuse jooksul küttis meie grupi kirgi ökoloogia, rohelise ja jätkusuutliku turismi, turismiga seotud töökohtade, samuti multikultuursuse teema. See kõlab nagu B2 keelekursuse programm! Sain ka taas kinnitust, et sihtkeelsel (muuseumi)ekskursioonil käimine on kahtlemata üks põnevamaid viise võõrkeelt õppida.

Milliseid kultuurilisi erinevusi kogesid?

Me tajume väga erinevalt aega. Põhjamaades on oluline, et kursus algab kokkulepitud ajal ja kestab kokkulepitud aja. Lõunamaades aga “It takes as long as it takes”. See puudutab nii kursuse algust kui kohvipause.

Foto: Erakogu

Palju suurem roll on ka suhetel, nende loomisel ja hoidmisel. Kuigi tutvumiseks ja teambuildingu jaoks oli mõeldud esimene õhtusöök, ei viibinud seal ühtegi lektorit. See tähendas, et esimesel õppepäeval kulus veelkord  poolteist tundi tutvumisele ja enda taustast rääkimisele. Esimese päeva slaidid olid kogu selle aja avatud. Nendeni jõudsime pärast kohvipausi ja siis rääkis lektor täpselt kaks korda kiiremini. Suhted ennekõike ja siis programm minutipealt nii kiiresti, kui aega on. Nagu ma juba eespool mainisin, oli programm ise ja lektorite jutt väga huvitav.

Kolmas kultuurierinevus puudutab vaikust. Meie koolitus toimus inglise keeles, minu ja lektoriga rääkisid kõik rumeenlased samuti inglise keeles, aga omavahel loomulikult  rumeenia keeles. Viimasel päeval tuli meil sellest juttu, et eestlastel pole kombeks kõiki pause jutuga täita, meie jaoks on normaalne ka vahel vait olla, me ei tunne end sellepärast ebamugavalt. Öeldakse isegi, et kui sul on teise inimesega koos hea ja mugav vaikida, siis see on sinu inimene. Veidi hiljem tuli lektor minu juurde ja ütles, et ta jäi minu sõnade üle järele mõtlema. On olemas üks inimene, kellega koos ta kogu aeg ei räägi, kõiki pause vaikusega ei täida. See on tema abikaasa (meie teine lektor). Ja siis ta tänas mind selle mõtte eest.

Kas Porto on hea koht selleks koolituseks?

Jah! Porto on suurepärane koht UNESCO kultuuripärandi ja Portugali kultuuri tundmaõppimiseks. Me ei vaadanud kursusel pelgalt slaide, vaid käisime mitu korda erinevatel temaatilistel jalutuskäikudel nii piirkondi kui objekte oma silmaga vaatamas. Ka ühepäevane väljasõit Bragasse ja Guimarãesisse oli just nimelt fookusega kaitsealustel objektidel.

Foto: Erakogu

Miks just selle koolituse valisid?

Minu sooviks oli  tutvuda uue maa ja kultuuriga, osaleda õpetajatele mõeldud haridusprogrammis, kus õpe toimub eelkõige klassist väljas. Uus Erasmus+ sihtriik ja kool on alati erinev, õppimise kohaks võib olla näiteks saabumispäev ja sellega kaasnevad koostööülesanded, kooli suhtlemine grupiga, lõputunnistuste andmise tseremoonia. Väga tähtsad on väikesed detailid ja  lihtsad tegevused, mis jätavad hea mulje, et osalejad on oodatud ja nende eest on hoolitsetud.

Soovisin saada teada, kui suur osa on sellel kursusel muuseumikülastustel ja ekskursioonidel, praktilisel kultuuriõppel ning kui suur osa teoorial, “traditsioonilisel” õppimisel, grupitöödel, osalejate kogemuse jagamisel. Lootsin kursuselt leida praktilises vormis lõimitud aineõpet ja LAK-õpet, mis on oluline ka laiemalt, näiteks seoses üleminekuga eestikeelsele koolile.

Lisaks huvitas mind, kuidas on sellesse kursusesse lõimitud meelelahutuslikkus, kas me saaksime midagi analoogset lisada ka oma Tallinna kursuste programmi. Suur osa kursuseid, ka õpetajate kursused on muutumas meelelahutuslikumaks, me peaksime selle trendiga kaasas käima.

Kas said inspiratsiooni oma keeletundideks?

Liigume õiges suunas. Lisaks traditsioonilistele tundidele või lihtsalt ekskursioonile on meie tundides kasutusel vägagi interaktiivsed võtted- alates mobiilirakendusega vanalinnaga tutvumisest rahvusraamatukogu aarete otsimise mänguni.

Keelekursustel oleme seni vaadanud mängufilme ja telesaateid, aga tegelikult võiks programmis olla ka mõni dokumentaalfilm. Näiteks “Savvusanna sõsarad” tutvustab UNESCO kaitse all olevat suitsusaunakultuuri ja sauna endaga saab pärast tutvuma minna vabaõhumuuseumisse. Dokumentaalfilm Arvo Pärdist annaks ülevaate maailmatasemel kõrgkultuurist ja kultuurihuvilise grupiga võiks pärast külastada Arvo Pärdi keskust Laulasmaal.

Foto: Erakogu

Kas said inspiratsiooni millekski muuks?

Kohvipausi ajal pakuti meile pastel de natasid, seega oleme Multilingua kompetentsikeskuse erasmuslastele kohukesi ja advendiajal piparkooke pakkudes õigel teel. Just nimelt autentsus, sealhulgas kohalikud maitsed, on see, mida õpirändest lisaks kursuse sisule oodatakse. Tegin nimekirja, milliseid Eestiga seonduvaid toite võiks meie külalistele veel pakkuda, näiteks Muhu leib, Mõnus maius, Kirju koer, kali.

Analüüsisin Tallinna ja Eesti huvitavamaid turismiobjekte. Eestis on UNESCO kaitse all Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar. Vanalinna kasutame õpikeskkonnana juba aastaid, aga Stuve kaar pakuks huvi vast pigem geograafiaõpetajatele. Meie täiesti kasutamata potentsiaal on rabad. Põhja-Euroopas oleme nendega harjunud, aga kui ühe Erasmus+ projekti raames viisime Hispaania ja Portugali õpetajad Pääsküla rabasse matkama, siis see oli nende jaoks tippelamus.

UNESCO kaitse all on ka suitsusaunatraditsioon. Lisaks B2 taseme grupile võiks eelmise aasta Euroopa parimat dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” tutvustada ka rahvusvahelistel kursustel.

Multilingua kompetentsikeskus pakub hetkel Euroopa õpetajatele nelja erinevat kursust. Pärast õpirännet on mul visioon uue Erasmus+ kursuse väljatöötamiseks. “Discover Tallinn! Integrated learning in museums, city and nature”, kus oleks ühendatud tutvumine Tallinna muuseumitega (eelkõige pakutavad ingliskeelsed haridusprogrammid), õppimine väljaspool klassiruumi (Rotermanni kvartal, Rahvusraamatukogu, Pääsküla raba või Paljassaare poolsaar) ja Tallinna tähtsamad objektid (Multilingua vanalinna mäng). Kursuse fookus oleks LAK-õppel ja muidugi keeleõppel läbi erinevate tegevuste, seda oskame me ju kõige paremini.