Kõik, kes keelekeskkonnas keeleoskust lihvimas käinud, nõustuvad, et isegi lühikese enesetäiendamiseperioodi jooksul muutub keelekasutus soravamaks.
Mis meiega keelekeskkonnas viibides juhtub?
- Me ületame oma hirmud.
See on arvatavasti kõige suurem erinevus koolis ja keelekeskkonnas õppimise vahel. Kohustuslikes keeletundides õpime pähe sõnu, teeme läbi mõned rollimängud, paneme vestluse arendamiseks kokku dialooge, lahendame ka kirjalikke grammatikaharjutusi. Keelekeskkonnas õppides peame rääkima keelt ennast ja seda kohe kursuse esimesest päevast. Vastasel juhul tunneme isoleeritust. Teiste õppijatega muud ühist ju keelt ei ole peale selle keele, mida üheskoos õpitakse. Grupiõppe korral on kõikidel õppijatel sama keeletase. Pärast esimesi ponnistusi etteantud teemal kaasa rääkida märkame, et vaatamata grammatikavigade tegemisele oleme suutelised end ületama. Mõtted saavad edasi antud. Ajaga hirm võõrkeeles suhtlemise ees kaob ja võime tõdeda, et suudame õpitavas keeles vestlust üleval hoida.
- Õpime võõrkeelt nagu lapsed – loomulikul viisil.
Väikelastele ei ole võõrkeele omandamine keeruline. Nad kuulavad tähelepanelikult, salvestavad kuuldu oma mälus, mis on kui käsn. Seejärel hakkavad nad suhtlema. Ka täiskasvanu peaks nii käituma. Keelekeskkonnas olemine aitab keeleõppijal oma aju väikelapse omaga samale tasemele viia ja seejärel koheselt suhtlema hakata.
- Keelekeskkonnas viibides saame teada, kuidas keelt igapäevastes situatsioonides tegelikult kasutatakse.
Keelekeskonnas viibides ümbritseb meid õpitav keel kõikjal. Ja see pole mitte õpiku keel, vaid keel, mis elab ja mida inimesed päriselt räägivad. Tutvume uute slängisõnade ja idioomidega, mida kohalikud nalja visates kasutavad ja millised naljad neid tegelikult naerma ajavad. Kõike seda võõrkeeleõpik ei õpeta. Veetes kohalikega aega klassiruumist väljaspool kuuleme ka, kuidas nad sõnu hääldavad, milline on nende intonatsioon, kuidas nad emotsioone kehakeelega edasi annavad ja milliste väljenditega need kokku käivad.
Ma ei väida, et oma kodumaal võõrkeele õppimine klassiruumis ei ole kasulik. Pigem on enne keeleõppereisile minekut isegi soovitatav end kohaliku keeltekooli kursustel ette valmistada.
Muidugi ei ole kõigil keelehuvilistel võimalik reisida oma keeleoskust täiendama keelekeskkonda. Sellisel juhul soovitan luua keelekümbluskeskkond enda ümber – leida vastavat keelt emakeelena kõnelev inimene ja kasutada iga juhust temaga suhtlemiseks. Jälgida võõrkeelseid meediakanaleid – vaadata filme originaalkeeles, kuulata raadiot, laule, lugeda ajaleheartikleid ja kirjutada välja tundmatud sõnad ning need enda jaoks ära tõlkida.
Soovime edu keeleoskuse lihvimisel ja keelekeskkonnas uute kultuuriaspektide avastamisel. Multilingua Keelekeskus koostöös oma partnerkoolidega Euroopas, Venemaal ning Ukrainas aitab Teid keeleõppereisi broneerimisel.
Võtke meiega ühendust: hannela@multilingua.ee või telefonil +372 56 85 99 58.