Kai Meritam: Minu teine keelereis Itaaliasse, Rooma asemel Viareggio

Kai Meritam käis esimest korda 2023. aasta sügisel Roomas Dolce Vita itaalia keele- ja kultuurireisil. 2025. aasta septembris otsustas ta kogemust korrata, valides seekord sihtkohaks Toskaana väikelinna Viareggio.

Loe tema vahetuid muljeid ja võrdlust kahe sihtkoha vahel.

Viareggio oli täpselt selline mõnus relax rannakuurort, nagu ette kujutasin.

Kuidas Viareggios oldud aeg möödus?

Viareggio oli täpselt selline mõnus relax rannakuurort nagu ette kujutasin. Üllatav oli ainult see, et kõikjal olid erimärgistusega rattateed ja kõikidesse liiklejatesse suhtuti väga sõbralikult. Paljud õpilased olid rentinud jalgratta ja said vabal ajal rannapromenaadi (u 5 km) ja linna erinevate piirkondadega tutvuda.

Mina valisin elamiseks rannapiirkonnas oleva hotelli, et saaks hommikul või õhtul ujumas käia. Aga nagu Roomaski, oli päev väga planeeritud, aga 5 korda ikka jõudsin ujuma.

Milline oli kooli asukoht ja üldine atmosfäär?

Kool asus rannast u 800 m kaugusel – hea asukoht. Peaaegu kõrval oli ka kooli poolt soovitatud hotell, kus minu grupist elas mitmeid õpilasi. Keeltekooli õpilased on alati väga uudishimulikud ja õpihimulised, seega seltskond oli väga tore. Õpetajad olid professionaalsed, väga sõbralikud ja abivalmis.

Õppijaid oli tõesti üle maailma.

Kes olid Sinu kaasõppijad ja kust nad pärit olid?

Tõesti üle maailma. Minu grupis oli näiteks 2 õpilast Kolumbiast, 1 Iirimaalt, 2 Inglismaalt, 2 Tšehhist, 1 Austriast ja 1 Prantsusmaalt. Dolce Vita grupis oli veel õpilasi Brasiiliast, Austraaliast, Poolast ja Saksamaalt.

Kuidas jäid rahule keeletundide ja õppekorraldusega?

Keeletunnid olid natukene erinevad ja õpikud ei olnud nii head kui Roomas. Tunnis väga palju grammatikat ei õppinud, aga kodutööd oli ikka ja pidi vaeva nägema. Selle asemel aga rääkisime itaalia keeles erinevatel teemadel ja suhtlesime omavahel päris palju. Kõik oli organiseeritud ja sujus.

Päevad olid pikad – hommikul tõusin varem, et jõuaks kodutööd ära teha.

Kas kooli poolt pakutavatel ekskursioonidel ja üritustel ka osalesid?

Tunnid olid 9–12.30, siis lõunapaus kuni kella 15-ni ning peale seda kogunesime kas raudteejaama või bussijaama. Tagasi jõudsime tavaliselt 3–5 tunni pärast.

Paar korda nädalas olid organiseeritud ka õhtused koosviibimised. Alates kella 20-st kogunesid õpilased ja õpetajad kindlaksmääratud välikohvikusse, kus pikkade laudade taga sai proovida kohalikke pizzasid ja eelroogi ning maitsta kohalikke veine.

Siin nägi rohkem ehedat ja muretut itaalia elu.

Kuidas võrdleksid Viareggio ja Rooma reisi? Kummas Sulle rohkem meeldis?

Väga raske on võrrelda, sest Rooma kool on ikka kordades suurem ja organisatoorselt kindlasti võimekam. Roomas oli alati ekskursioonil ka kooli esindaja kaasas, kes kontrollis, et kõik oleks kohal ja keegi kusagile ära ei kao. Paar korda oli isegi üks töötaja kaasas, kes tegeles sotsmeedia postitustega ja tegi meist ilusaid fotosid. Suhtlus käis läbi WhatsAppi (kogu ürituste info ja fotod).

Viareggio koolis oli sel aastal esmakordselt kursus ka septembris ja õpilasi tuli arvatatust rohkem, aga mahtusime ikka ära. Viareggio oli muidugi vabam, ei olnud nii reguleeritud. Rongijaamas võttis giid meid vastu ja kõik toimis. Kuna turiste oli vähe, siis nägi rohkem ehedat ja muretut itaalia elu, mida ei saa kuidagi võrrelda Rooma eluga.