Eesti keele õppekava C1

C1-taseme kogumaht on 500 akadeemilist tundi, millest 216 tundi on kontaktõpet ja 284 tundi iseseisvat tööd. Õpe koosneb 3 moodulist. Iga mooduli maht on  72 auditoorset ning 1. ja 2. moodulis 94, 3. moodulis 96 iseseisva töö tundi.

C1-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 kuni 3.

C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 1

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ
2. Õppekava nimetus:
C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 1 (C1.1)
3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
„Keeleõpe”
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
C1-taseme moodul 1 kogumaht on 166 akadeemilist tundi, millest 72 tundi on kontaktõpet ja 94 tundi iseseisvat tööd.
5. Õppekava koostamise alus:
“Euroopa keeleõppe raamdokument”
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Krista Kerge “Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus”
6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2 taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2 taseme eksami tulemusele vähemalt 60% või Multilingua kodulehel oleva testi tasemel B2.2 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks C1 taseme moodul 1.
7. Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskus tase C1.1 – vilunud keelekasutaja (moodul 1 teemade ulatuses).
8. Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
• saab aru pikematest tekstidest ja kaudselt esitatud seostest, saab aru teleprogrammidest ja filmidest, suudab mõista idiomaatilisi ja argiväljundeid
• saab õpitud teemade raames aru pikematest ja keerulistest tekstidest ning erialastest artiklitest vajades võimalust teksti korduvalt lugeda
• väljendab end ladusalt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi, arendab vestluses teemat, teeb kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult
• kirjutab õpitud teemadel selge, liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust, tõstab esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju õpitud teemade raames.
9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
1. Mina ja infoühiskond
Enda põhjalik tutvustamine. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Tehisintellekt. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Intervjuu. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.
2. Haridus ja teadus
Haridus ja õpingud. Eesti haridussüsteem. Iseseisev õppimine. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. Tuleviku kool. Portaal Novaator. CV. Motivatsioonikiri. Essee.
3. Amet ja töö
Karjääri planeerimine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Rohekontor. Erinevate tööga seotud dokumentide vormistamine. Töökuulutus. Ametijuhend. Kaaskiri. Vastuskiri. Äriplaan. Tööga seotud statistika.
Kursuse jooksul loeb õppija üht eestikeelset raamatut omal valikul ja tutvutakse ühe Eesti filmiga.
Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme teemasid.

Grammatika
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad.
• Lauseehitus. Sõnajärg.
• Küsisõnad.

Lisaks  võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme grammatikateemasid.

10. Õppemeetodid:
    Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele.  Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse  paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis-  ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi.
11. Iseseisev töö:
    Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. Eesti autori raamatu lugemine.
12. Õppekeskkonna kirjeldus:
    Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
    Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.

Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.

13. Õppematerjalide loend:
    https://keeleweb2.ut.ee/
    https://sonaveeb.ee/ https://web.meis.ee/testest/ilias.php?baseClass=ilrepositorygui&reloadpublic=1&cmd=frameset&ref_id=1
    http://kutsekeel.ee/
    https://neurotolge.ee/
    https://tilde.com/?lang=et
    www.quizlet.com
    www.memrise.com
    www.keeleveeb.ee
    www.eki.ee
    www.glosbe.com
    www.filosoft.ee
    https://www.err.ee/ 
    https://novaator.err.ee/ 

EKKR 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus

Elina Peial “Eesti keele vihik tasemele B2, C1”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Minu eesti keel” Eesti keele kui teise keele õpik gümnaasiumile
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
Helis Oidekivi “Harjuta eesti keelt teise keelena C1”

Helena Metslang “Juhend iseseisvaks keeleõppeks”
Film: “Seenelkäik”
Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
Andrus Kivirähki lasteraamatud
Tõnu Õnnepalu „Mandala“
Petrone kirjastus “Minu… “ sari

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
    Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt  70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
    Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 moodul 1 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest ja  kaudselt esitatud seostest, saab aru  teleprogrammidest ja filmidest, suudab mõista idiomaatilisi ja argiväljundeid.
  Lõputestis hindamiseks kuulatakse  teleuudist ja vastatakse valikvastusega küsimustele põhisisu kohta.
  • Lugemine – saab õpitud teemade raames aru pikematest ja keerulistest tekstidest ning erialastest artiklitest vajades võimalust teksti korduvalt lugeda. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse ajaleheartiklist arusaamist valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
  • Rääkimine –  väljendab end ladusalt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi, arendab vestluses teemat, teeb kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult. Lõputesti suulises osas esineb tööteemalise lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega.
  • Kirjutamine – kirjutab õpitud teemadel  selge, liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust, tõstab esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju õpitud teemade raames. Lõputestis koostab ettekande või kokkuvõtte, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.

Lõputesti on sooritatud positiivselt, kui tulemuseks on vähemalt 60%.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
    Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või  keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse  õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.

C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 2

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
   Multilingua Keelekeskus OÜ
2. Õppekava nimetus:
   C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 2 (C1.2)
3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
   „Keeleõpe”
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
   C1-taseme moodul 2 kogumaht on 166 akadeemilist tundi, millest 72 tundi on kontaktõpet ja 94 tundi iseseisvat tööd.
5. Õppekava koostamise alus:
   “Euroopa keeleõppe raamdokument”

“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”

Krista Kerge “Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus”

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Täiskasvanud, kes on lõpetanud Multilingua keelekeskuse C1 taseme kursuse 1. mooduli või C1.1 taseme kursuse mahuga vähemalt 60 kontakttundi mõnes teises keeltekoolis või on sooritanud Multilingua kodulehel oleva testi tasemele C1.1 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks C1 taseme moodul 2. Moodul 2 toimub moodul 1 jätkukursusena.

7. Õppe eesmärk:
   Omandada keeleoskus tase C1.2 – vilunud keelekasutaja (moodul 2 teemade ulatuses).
8. Õpiväljundid:
   Kursuse lõpuks õppija:
   • saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest ka tundmatul teemal, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest, suudab mõista idiomaatilisi ja argiväljundeid, tabades ära registrivahetuse
   • saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide eripära
   • väljendab end ladusalt ja spontaanselt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi, arendab vestluses teemat, teeb kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel
   • kirjutab selge, hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust, tõstab esile olulisemat, lõpetab sobiva kokkuvõttega, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju.
9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Teenindus ja kaubandus. Tarbimine
Reklaam ja sisuturundus. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Jätkusuutlik tarbimine. Pangateenused. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine. Statistiliste andmete analüüs. Arvsõna. Modaalsõnade kasutamine.
2. Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Kultuur
Eesti kultuur: film, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Kuulsaid Eesti kultuuritegelasi. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.
3. Tervis ja eluviis
Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Tervislik toitumine. Elukvaliteet. Vaimne tervis. Enesehoid. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon.
4. Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Kestlik areng. Rohepesu. Väitlus. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Eesti aasta lind, loom, puu jne. Liiklus. Liikluseeskiri. Tunnistuse andmine. Liiklusprobleemid Eestis ja Tallinnas. Seletuskiri.

Kursuse jooksul loeb õppija üht eestikeelset raamatut omal valikul ja tutvutakse ühe Eesti filmiga.

Lisaks  võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme teemasid.

Grammatika
• Nimisõna: ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Modaalsõnad.

Lisaks  võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme grammatikateemasid.

10. Õppemeetodid:
    Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele.  Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse  paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis-  ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi.
11. Iseseisev töö:
    Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. Eesti autori raamatu lugemine.
12. Õppekeskkonna kirjeldus:
    Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
    Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.

Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.

13. Õppematerjalide loend:
    https://keeleweb2.ut.ee/
    https://sonaveeb.ee/ https://web.meis.ee/testest/ilias.php?baseClass=ilrepositorygui&reloadpublic=1&cmd=frameset&ref_id=1
    http://kutsekeel.ee/
    https://neurotolge.ee/
    https://tilde.com/?lang=et
    www.quizlet.com
    www.memrise.com
    www.keeleveeb.ee
    www.eki.ee
    www.glosbe.com
    www.filosoft.ee
    https://www.err.ee/ 
    https://novaator.err.ee/ 

EKKR 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus

Elina Peial “Eesti keele vihik tasemele B2, C1”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Minu eesti keel” Eesti keele kui teise keele õpik gümnaasiumile
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
Helis Oidekivi “Harjuta eesti keelt teise keelena C1”

Helena Metslang “Juhend iseseisvaks keeleõppeks”
Film: “Mandariinid” või “Savusanna sõsarad”
Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
Andrus Kivirähk „Lood“
Andrus Kivirähk „Eesti matus“
Tõnu Õnnepalu „Paradiis“
Petrone kirjastus “Minu… “ sari

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
    Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt  70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
    Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 moodul 2 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine –saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest ka tundmatul teemal, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest, suudab mõista idiomaatilisi ja argiväljundeid, tabades ära registrivahetuse. Lõputestis hindamiseks kuulatakse intervjuud ja vastatakse kas valikvastusega või vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
  • Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide eripära.
  Lõputestis hindamiseks kontrollitakse erialasest tekstist arusaamist valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
  • Rääkimine – väljendab end ladusalt ja spontaanselt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi, arendab vestluses teemat, teeb kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel. Lõputesti suulises osas osaleb arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
  • Kirjutamine – kirjutab selge, hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust, tõstab esile olulisemat, lõpetab sobiva kokkuvõttega, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju. Lõputestis koostab graafikute analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.

Lõputesti on sooritatud positiivselt, kui tulemuseks on vähemalt 60%.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
    Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või  keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Tõendeid võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse  õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.

C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse moodul 3

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
   Multilingua Keelekeskus OÜ
2. Õppekava nimetus:
   C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus, moodul 3 (C1.3)
3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
   „Keeleõpe”
4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
   C1-taseme moodul 3 kogumaht on 168 akadeemilist tundi, millest 72 tundi on kontaktõpet ja 96 tundi iseseisvat tööd.
5. Õppekava koostamise alus:
   “Euroopa keeleõppe raamdokument”

“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”

Krista Kerge “Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus”

• Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
  Täiskasvanud, kes on lõpetanud Multilingua keelekeskuse C1 taseme kursuse 2. mooduli või C1  taseme kursuse mahuga vähemalt 120 kontakttundi mõnes teises keeltekoolis või on sooritanud Multilingua kodulehel oleva testi tasemele C1.2 (tase olemas), soovitus kursuse valikuks C1 taseme moodul 3  või on sooritanud C1 tasemeeksami tulemusele 55-59%. . Moodul 3 toimub moodul 2 jätkukursusena..
• Õppe eesmärk:
  Omandada keeleoskus tase C1.3 – vilunud keelekasutaja 
• Õpiväljundid:
  Kursuse lõpuks õppija:
• saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest ka abstraktsel ja keerukal teemal, on võimeline pikka juttu jälgima ka juhul, kui selle ülesehitus ei ole selge, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest
• saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest ka siis, kui ta pole valdkonna ekspert, tajub tekstide stilistilist eripära
• väljendab end ladusalt ja spontaanselt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi selgelt ja üksikasjalikult, arendab vestluses teemat, teeb sobivaid kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel
• kirjutab keerukal teemal selge, hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust selgituste ja asjakohaste näidetega, tõstab esile tõsta olulisemat,  lõpetab sobiva kokkuvõttega, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju.

9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
   Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Rahvakalender. Uurimistöö ja esitlus. Keelestiili valik.
2. Eluase ja kinnisvara
   Kodu otsimine ja ostmine. Ökokodu. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid. Lepingud.
3. Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
   Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Säästev areng. Ringmajandus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik.

Kursuse jooksul loeb õppija üht eestikeelset raamatut omal valikul ja tutvutakse ühe Eesti filmiga.

Lisaks  võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme teemasid.

Grammatika
• Nimisõna: I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Tegusõna. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.

Lisaks  võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena õppida ka teisi C1-taseme grammatikateemasid.

10. Õppemeetodid:
    Rakendatakse paindlikku metoodilist käsitlust, mis võimaldab õpet kohandada õppija vajadustele.  Kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid sh rollimängud, simulatsioonid, õppemängud, mida rakendatakse  paaris-, väikegrupi- või rühmatöös. Töö autentsete algmaterjalidega sh video vaatamine ja analüüsimine, lugemis- kuulamis-, kirjutamis-  ja tõlkeharjutused. Kasutatakse ka kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi.
11. Iseseisev töö:
    Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisev õppimine digikeskkonnas. Eesti autori raamatu lugemine.
12. Õppekeskkonna kirjeldus:
    Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
    Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud seitse ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud digitaalse tahvli, arvuti, projektori ja pabertahvliga, lisaks riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Ruumid on ligipääsetavad ratastooliga.

Veebikursus toimub keskkonnas Zoom, Teams või Skype. Veebikursuse läbiviimiseks on tehnilistest vahenditest õpetajal kasutada arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera. Õppijatel on vaja arvutit (sobib ka nutitelefon, tahvelarvuti) ja internetiühendust.

13. Õppematerjalide loend:
    https://keeleweb2.ut.ee/
    https://sonaveeb.ee/ https://web.meis.ee/testest/ilias.php?baseClass=ilrepositorygui&reloadpublic=1&cmd=frameset&ref_id=1
    http://kutsekeel.ee/
    https://neurotolge.ee/
    https://tilde.com/?lang=et
    www.quizlet.com
    www.memrise.com
    www.keeleveeb.ee
    www.eki.ee
    www.glosbe.com
    www.filosoft.ee
    https://www.err.ee/ 
    https://novaator.err.ee/ 

EKKR 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus

Elina Peial “Eesti keele vihik tasemele B2, C1”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Minu eesti keel” Eesti keele kui teise keele õpik gümnaasiumile
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
Helis Oidekivi “Harjuta eesti keelt teise keelena C1”

Helena Metslang “Juhend iseseisvaks keeleõppeks”
Film: “1944”
Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
Indrek Hargla apteeker Melchiori sari
Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“
Andrus Kivirähk „Eesti matus“
Petrone kirjastus “Minu… “ sari
Tõnu Õnnepalu „Mandala“

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
    Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt  70% kontakttundides ja lõputesti sooritamine.
    Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 moodul 3 lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest ka abstraktsel ja keerukal teemal, on võimeline pikka juttu jälgima ka juhul, kui selle ülesehitus ei ole selge, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest.
  Lõputestis hindamiseks kuulatakse lõiku publitsistikasaatest ja vastatakse vabade vastustega küsimustele põhisisu kohta.
  • Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest ka siis, kui ta pole valdkonna ekspert, tajub tekstide stilistilist eripära. Lõputestis hindamiseks kontrollitakse ametlikust dokumendist või tehnilisest juhendist arusaamist valikvastustega harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
  • Rääkimine – väljendab end ladusalt ja spontaanselt, avaldab oma mõtteid ja arvamusi selgelt ja üksikasjalikult, arendab vestluses teemat, teeb sobivaid kokkuvõtteid, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel. Lõputesti suulises osas esineb lühiettekande, sõnavõtu või esitlusega (monoloog, põhjendamine või selgitamine) ja arutelus/ väitluses/ otsustamises, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
  • Kirjutamine – kirjutab keerukal teemal selge, hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust selgituste ja asjakohaste näidetega, tõstab esile tõsta olulisemat,  lõpetab sobiva kokkuvõttega, vajadusel kohendab oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju.  Lõputestis koostab artikli ajalehele, mis sisaldab graafiku analüüsi, kus muuhulgas kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.

Lõputesti on sooritatud positiivselt, kui tulemuseks on vähemalt 60%.

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
    Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või  keelekeskuse esindaja poolt. Tõendi juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

Tunnistus kogu C1-taseme kursuse läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud igas moodulis vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputestid. Tunnistusel on kirjas õppija nimi ja isikukood, läbitud kursuse kõigi moodulite ja õppekava nimetus, kursuse kõigi moodulite maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või  keelekeskuse esindaja poolt. Tunnistuse juurde kuulub lisa, kus on märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Nii tõendeid kui tunnistusi võib väljastada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja ja/või filoloogi kvalifikatsiooni ja/või täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse  õpetajad on kinnitatud õppekavade juurde Keeleameti poolt.

Õpetaja	Haridus	Eesti keele õpetamise kogemus	Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus
Ly Leedu	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tartu Ülikooli 1996.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1996	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Õpetanud eesti keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Skype Eesti, Transferwise, Swedbank, Fujitsu, Helmes, USA Saatkond jpt. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides .
Ruta Bergman	Kõrgem, eriala: saksa keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2002 Varssavi Ülikool, Ida-Euroopa Õpingute Keskuses oli eesti keele lektor aastatel 2003-2010	Aastast 2013 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine ( Skype, Transferwise, Tallinna Euroopa Kool).
Annika Bauer	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja Lisaeriala-prantsuse keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast  1999.	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine (näiteks Skype Eesti). Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Alla Zarubina	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja  kultuuriloo õpetaja, lisaeriala – inglise keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast  1999.	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Anne Taimre	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1992.	Aastast 2018 avatud kursused tasemel B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Elo Rohult	Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri filoloogia teadusmagister.  Lõpetas Tartu Ülikooli 2000.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast1997.	Aastast 2018 Individuaalõppijad, firmasisesed ja avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Jelena Kriis	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2003. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005.	Aastast 2009 kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Kaja Kuuseok	Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1988.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2012.	Aastast 2018 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Mare Lilleorg	Kõrgem, eriala: vene koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1997. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1993.	Aastast 2016 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Natalia Vaiss	Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kulturiloo õpetaja ning eesti keele filoloog. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2004. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004.	Aastast 2017. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Tiina Kihulane	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse ja eesti keele teise keelena õpetaja. Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000.	Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Tuuli Rehemaa	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1999.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2018.	Aastast 2019. Individuaalõpe. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Agne Narusk	Kõrgem, eriala: eesti filoloog. Lõpetas Tartu Ülikooli 1994.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1995.	Aastast 2017. Firmasisesed kursused. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Kersti Kesvatera	Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1982.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005.	Aastast 2016. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe.
Ele Arder	Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister (filosoofia). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2012. aastal. Tallinna Ülikool (pooleli), omandamisel on eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja kutse ja magistrikraad	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019.	Aastast 2020. Avatud kursused, Swedbank.
Katrin Boode	Kõrgem, eriala:eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja BA (võrdsustatud magistrikraadiga). Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016.	Aastast 2019. INSA ja Töötukassa koolitused.
Zinaida Troitski	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2014.	Aastast  2019. INSA grupid.
Riina Roasto	Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister.Lõpetas Tartu  Ülikooli 2013. aastal, Praegu soome-ugri keeleteaduse doktorant Viini Ülikoolis.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013.	Aastast  2019. Individuaalõpe.
Olga Boikova	Kõrgem, eriala: eesti keel muukeelsetele MA. Lõpetas Tartu Ülikooil 2011. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011.	Aastast 2020. Avatud kursused.
Mirjam Kuuse	Kõrgem, eriala: eesti filoloogia. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000.	Aastast  2020. Individuaalõpe, keeleõpe lastele.
Jekaterina Rožkova	Kõrgem, eriala:eesti keel teise keelena õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019.	Aastast 2019. Avatud kursused.
Ene Väljataga	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1978. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001.	Aastast 2020. Firmasisene keeleõpe.
Anna Ditman	Kõrgem, eriala eesti keel teise keelena õpetaja, lisaeriala sotsiaalpedagoog. Lõpetas  Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2006. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2020. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ osaleja.	Aastast 2022 keeleõpe lastele.
Kristina Johannes	Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana täiskasvanutele aastast 2000. Samast aastast on tegev ka eesti keele tasemeeksamite (A2-C1 taseme) eksaminaatori ja konsultandina.	Aastast 2000-2008, alates 2022. Grupid, individuaalõpe, firmasisesed kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Kadri Kosk	Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2014.a. Pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetaja erialal, lõpetab 2024. a kevadel.	Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a kevadest.	Aastast 2023. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023.Individuaalõppijad A1 ja A2 tasemel, vestluskursus C1 tasemel.
Tiina Halling	Kõrgem: eriala soome-ugri keeled, filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja lõpetanud Tartu Ülikooli 1983. A. Filosoofiamagister läänemeresoome keelte alal, lõpetanud Tartu Ülikooli 1993. a.	Töötab eesti keele õpetajana alates  1983.	Alates 2022. Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele”  Grupiõpe (B2, A1), asutusesisene keeleõpe (Orkla,, Lääne-Tallinna keskhaigla,, Maxima,. Tallinna Vangla.
Eva Õim	Kõrgem, eriala: filoloog, vene keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1985.a.  Eriala: eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodika. Lõpetas  Tallinna Pedagoogikaülikooli 1999.a.	Töötab eesti keele õpetajana alates 1988.a. nii Eestis kui välismaal.	Aastatel 2012-2014. Alates jaanuarist 2023.  Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2022 – 2023. Individuaalõpe tasemetel A1-C1.
Maria Ratassepp	Kõrgem, eesti ja soome-ugri filoloogia, eriala: eesti keel (võõrkeelena) (BA, võrdsustatud MA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2003.a.  Eriala: andragoogika (MA). Lõpetas Tallinna Ülikooli, 2014.a.	Töötab eesti keele õpetajana alates 2000. a.	Alates 2000. a eesti keel võõrkeelena täiskasvanutele tasemel A1-B2 PHARE, avatud kursused, firmasisesed koolitused, individuaalõpe. Koostöö Multilinguaga periooditi alates 2010, uuesti alates 2023.
Janne Lamus	Kõrgem, eriala eesti ja soome-ugri keeleteadus (BA). Lõpetas Tartu Ülikooli 2020.a.  Omandamisel magistrikraad, Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena õpetaja.	Töötab eesti keele õpetajana alates 2021.a.	Eesti keele õpetamine kursustel “Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele” 2023. Õpetanud eesti keelt individuaalõppes ja avatud kursustel  tasemetel A1-B2.
Erika Jalakas	Kõrgem haridus, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja venekeelses koolis, lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1995. a.	Töötab eesti keele õpetajana alates aastast 1998.	Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest.
Zeidy Metsa	Kõrgem: Tartu Ülikool. Soome-ugri keeleteadus: bakalaureus (4-aastane bakalaureus)  peaeriala: ungari keel ja kirjandus, lõpetas 2005. a. 2023 – Tallinna Ülikool, magister, võõrkeeleõpetaja – inglise ja eesti keel võõrkeelena õpetaja.	Töötab eesti keele õpetajana alates 2023. a sügisest.	Eesti keele avatud kursused Multilinguas alates 2023. a sügisest.

18. Multilingua Keelekeskusele on 3.06.2016 kantsleri käskkirjaga väljastatud tegevusluba nr 1.1-3/16/101 keeleoskustasemetel A2, B1, B2 ja C1 tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.

Õppekava muudatused kinnitatud Keeleameti poolt 19.12.2023 nr 3-12/23/1683.