Hannela Tamagno artikkel Õpetajate Lehes: Mida on meil Euroopale õpetada?
- Prantsuse külalised vestlusringis.
Võimalus õpetada prantsuse haridustöötajatele inglise ja hispaania keelt ning tutvustada neile Eesti haridussüsteemi avanes meil pärast seda, kui päevalehes Le Monde ilmus artikkel haridusinnovatsioonist Pelgulinna gümnaasiumis.*
Varsti pärast seda artiklit võeti meiega ühendust Nantes’i akadeemiast, kust tunti huvi, kas nad saaksid tutvuda innovatsiooniga Eesti lasteaedades. Ühtlasi soovisid prantslased külastada siinseid koole, sealhulgas Le Monde’is mainitud Pelgulinna gümnaasiumi, et saada aru, mis on Eesti heade PISA tulemuste taga.
PRANTSLASED ÕPPISID KA EESTI KEELT
Varsti olid prantsuse haridustöötajad Tallinnas ja Multilingua keelekeskus korraldas neile kahenädalase keeltekoolituse. Panime inglise ja hispaania keele intensiivkursustesse ka paar tundi eesti keelt, et prantsuse haridustöötajad saaksid ettekujutuse, mis tunne on õppida midagi täiesti uut ja tundmatut. Paar prantsuse haridustöötajat tahtsidki Tallinnas õppida just eesti ja mitte inglise või hispaania keelt nagu enamik. Üks nendest, Christine Pézavant, oli varem õppinud 7–8 keelt ja valis eesti keele sooviga järele proovida, kui palju suudab ta õppida keelt, mis on hoopis teisest keelkonnast kui prantsuse keel. Haridusinspektorina tahtis ta ka teada, mis tunne on lapsel, kes satub täiesti võõrasse keele- ja kultuurikeskkonda. Ta pidas seda kogemust inspireerivaks ning oli isegi üllatunud oma edusammudest. Näiteks hakkas ta mõistma linnas üleval olevat kirjalikku infot. Esimesel päeval ei saanud ta 7–8 keele oskamisest hoolimata peaaegu millestki aru. Nüüd suudaks ta anda natuke nõu ka õpetajatele, kellel on küsimusi soome-ugri keelt kõneleva lapse eripärade kohta. Kodus tagasi olles rääkis Christine Pézavant oma eesti keele õppimise kogemusest kolleegidele nii innustunult, et tänu temale otsustas üks inspektor ka järgmisest Tallinna külastanud prantslaste grupist end proovile panna ja eksperimendi korras eesti keelt õppida.
Enamik prantsuse delegatsiooni haridustöötajaid täiendas Multilingua keelekeskuse õpetajate juhendamisel oma inglise ja hispaania keele oskust. Meie hispaania keele õpetaja Aino Arro ütleb, et passiivne keeleoskus oli õppijatel olemas ning sellele toetudes tuletati meelde ja kinnistati aegade kasutamist, vesteldi hästi palju, et praktiseerida suulist keelt, vesteldi nii klassiruumis kui ka Tallinna vanalinnas ja muuseumides. Prantsuse haridusinimesed on öelnud, et nad on Multilingua keskuselt mõndagi õppinud. Näiteks on nad just siin saanud tuttavaks Quizletiga, millega on väga hea uut sõnavara kinnistada. Samuti on nad avastanud Eestis enda jaoks glosbe.com keskkonna, mis annab tõlkeid kõikidesse keeltesse ja kus saab vaadata, kuidas üks või teine sõna konteksti sobib.
Inglise keele õpetaja Ilme Pesur kirjeldab prantsuse keeleõppijaid kui häid suhtlejaid, kellel on suur kultuuri- ning ajaloohuvi, mistõttu ongi olnud keeletundides kultuur ja ajalugu peamised läbivad teemad nii õppeklassis kui ka sellest väljaspool, näiteks vanalinnas, muuseumides, riigikogus jm. Prantsuse haridustöötajate inglise keele oskus on olnud väga ebaühtlase tasemega, kuid nad kõik on olnud positiivselt meelestatud ja õppinud huviga. Õpetaja Pesur kasutas neid õpetades kommunikatiivset elamuspedagoogikat, suheldes nendega ainult õpitavas keeles, ja see oli mõnele neist harjumatu. Tipphetkedeks on meie külalised pidanud Toompeal riigilippude all pildistamist ning vastlapäeval kuklite ja kiluvõileibade maitsmist ning nende retseptide üle arutlemist ja kirjapanekut.
Multilingua keelekeskuse õpetajad on ise juba aastaid käinud Euroopas mitmesugustel õpirännetel ja olnud seal kolleegidele töövarjuks. Kõike nendel reisidel nähtut ja kogetut on õpetajad oma siinsete kolleegidega õpitubades ja blogis jaganud. Näiteks eesti keele õpetaja ja metoodik Ly Leedu on kasutanud Ateena muuseumihariduse kursuselt saadud teadmisi meie rahvusraamatukogu keeletasemepõhiste otsimismängude projekti väljatöötamisel.
MEIE PISA PRANTSLASTE PILGUGA
Lisaks keeleõppele on prantsuse haridustöötajad soovinud aga tundma õppida ka meie haridussüsteemi ehk uurida, mis on meie PISA head tulemuste taga. Välismaalaste selline huvi inspireeris meid looma Euroopa haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele koolitust „What Lies behind Estonian’s Excellent PISA Results“. Prantsuse haridustöötajad on külastanud selle koolituse raames meie lasteaedu, koole, Tallinna ülikooli, Mektoryt jpm. Kohe esimesel õhtul oleme vaadanud koolituste raames koos külalistega filmi „Leiutajateküla Lotte“ ja tutvustanud neile siin aset leidvaid leiutamisvõistlusi, telesaadet „Rakett 69“ jms. Oleme külastanud ka PROTO avastustehast ja osalenud koos külalistega sealsetes reaalainete õppeprogrammides.
MIS MULJE ON PRANTSLASTELE EESTIST JÄÄNUD?
Meie lasteaedadest on nad üsna vaimustuses. Näiteks on nad lubanud meie lasteaedade käed-külge-õpitubasid Prantsusmaalgi järele teha. Et Eesti lapsed saavad lasteaias kolm korda päevas sooja toitu, peavad nad luksuseks. Muuhulgas meeldivad neile meie lasteaedades nähtud lamamiskotid.
Prantsusmaa haridus- ja spordiministeeriumi inspektor Charles Mahouin tõi välja, et Tallinna koolid on osanud lihtsate vahenditega koduse õhkkonna luua. Näiteks on seal ronimisseinad. Mahouin tegi Tallinna koolide sisekujundusest pilti ja jagas neid veebis kolleegidega. Kuid ta märkis, et Prantsusmaal kehtib põhimõte, et igal külal peab olema oma kool, ja seetõttu on koole väga palju ja eelarve kõigil väike, mistõttu on neil Eesti koole raske matkida. Mahouinile meeldis ka, et Eesti koolides peetakse tähtsaks kunsti ja sporti, samal ajal kui Prantsusmaal keskendutakse tema arvates liiga kitsalt prantsuse keelele ja matemaatikale. Meie PISA testide edu on prantslased selgitanud sellega, et meie lastel on pikk ning mängu- ja unerohke lapsepõlv. Meie PISA edu teiseks eelduseks on nad pidanud meie homogeenseid klasse, kus ei õpi kümnest rahvusest õpilasi nagu neil. Meie kommet esimesel ja viimasel koolipäeval pidulikke aktusi korraldada ning õpetajatele lilli kinkida pidasid nad imetlusväärseks. Samas läks neil kulm kipra meie liikumisõpetuse tundide peale, mis toimuvad poistele ja tüdrukutele eraldi.
Lisaks lasteaedadele ja põhikoolidele on prantsuse haridustöötajad väisanud TLÜ haridusteaduste instituuti, kus nad on kuulanud loengut Eesti haridussüsteemist ja arutlenud pärast seda elavalt. Külastatud on ka Mektoryt ning vene õppekeelega koole ja lasteaedu.
Mis saab edasi?
Praegu pärsib viirus Erasmus+ õpirännete toimumist, aga 2021. aasta koolituskalendris on Multilingua keelekeskusel järgmiste kohtumiste kuupäevad paika pandud. Euroopa kolleegid plaanivad samuti siiasõitu kohe, kui olukord normaliseerub.
