Kogemuslugu: Kahetsen, et varem keeleõppereisi ette ei võtnud!

Tiina käis kahenädalasel keele- ja kultuurireisil Dublinis sügisel 2025. Ta õppis Multilingua partnerkoolis Linguaviva inglise keele kursusel English for Communication. Kahe nädala jooksul õppis ta väikeses grupis kokku 50h. Keelereis koos kursuse ja majutusega kohalikus peres üheses toas (hinnas oli ka hommiku- ja õhtusöök) maksis 1400 eurot.

Foto: Erakogu

Tiina jagab lugejatega oma vahetuid muljeid.

Jäin keeleõppereisiga väga rahule. Ainus asi, mida kahetsen, on see, et ma ei võtnud sellist keeleõppereisi ette juba varem. 

Õppe ülesehitus ja metoodika 

Mulle meeldis kogu reisi ja õppekorralduse ülesehitus. Hommikupoolikul toimus General English, kus keskenduti keele üldisele arendamisele. Pärastlõunati oli praktiline inglise keel, kus iga õppija pidi rääkima oma eelmisest õhtust ning arutama etteantud teemadel (valik umbes 20 teema hulgast – näiteks muusika, poliitika, lilled, lapsed jne). 

Pärastlõunases grupis oli neli inimest ning kõigilt küsiti küsimusi. Õpetaja korrigeeris lauseehitust jooksvalt, selgitas ja kirjutas näiteid tahvlile. Selline aktiivne rääkimine sundis keelt pidevalt kasutama ja oli väga tõhus. Tunnid möödusid kiiresti ja huvitavalt. 

Hommikuses grupis oli veidi üle kümne õppija, mis sobis hästi – piisavalt mitmekesine, aga mitte liiga suur. 

Õpetaja ja grupikogemus 

Grupp sobis väga hästi ning õpetaja Patrick oli suurepärane – eriti meeldis tema huumorimeel ja toetav suhtumine. Kahe nädalaga kasvas grupp mõnusalt kokku. Pärast esimest nädalat ei raatsinud üldse veel ära tulla, mis kinnitas, et kahe nädala pikkune periood oli minu jaoks väga õige otsus. 

Õhtune grupp oli veidi vahelduv: teisel nädalal lisandus kaks uut õppijat, kuid see ei seganud õppetööd. 

Keeleline areng 

Ma ei ole kunagi varem inglise keelt õppinud. Enne reisi ei olnud mul grammatikast praktiliselt mingit teadmist, kuid nüüd on mul olemas arusaam ja kindlam põhi. Iga reede toimus test ajapiiranguga, kuid need olid pigem enesekontrolliks – kontrollisime töid ise. Ma ei karda rääkida ja olen valmis vigu tegema, mis aitas väga kaasa arengule. 

Foto: Erakogu

Rahvusvaheline keskkond 

Väga meeldis rahvusvaheline õpikeskkond – grupis oli õppijaid Itaaliast, Brasiiliast, Jaapanist, Hispaaniast jm. See andis võimaluse kuulda väga erinevaid aktsente ja harjuda päris elulise inglise keelega. 

Õpikeskkond ja kultuurilised erinevused 

Õpperuumid ise olid pigem kitsad, kasutati klapplauaga toole ning kohati oli mööbel veidi kulunud. Samuti üllatas, et Iirimaal ei ole tavapärast keskkütet. See oli alguses kultuurišokk, kuid kuna teistele see sobis, siis jõudsin arusaamisele, et kui sobib teistele, siis sobib ka mulle. 

Vaba aeg ja tegevused 

Osalesin kõikidel kooli poolt pakutavatel tegevustel (Tiina, palun täiendage, millistel täpsemalt),  välja arvatud laupäevasel, kuna peremajutus oli linnast kaugel (1h ja 15min) ja ajaliselt see mulle ei sobinud. Perenaine andis mulle ideid, et kuhu omapäi võiksin minna ja otsustasin linnaliinibussiga külastada Galway linna ja ei kahetse seda üldse. Pühapäeval plaanisin Belfasti minna, kuid olin selleks ajaks juba üsna väsinud. 

Peremajutus 

Peremajutusega jäin väga rahule. Pere meeldis mulle väga ning perenaine ootas mind igal õhtul õhtusöögiga. Positiivse üllatusena selgus, et toit kuulus hinna sisse. 

Peres oli kolm koera ja papagoi. Pere oli suitsetajad, kuid kokkuvõttes see mind ei häirinud. Väga väärtuslik oli see, et sain perega rääkida kohalikest teemadest – keele praktiseerimine päris elus andis väga suure lisandväärtuse. 

 

Kokkuvõttes oli see väga positiivne ja arendav kogemus – keeleliselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Soovitan sellist keeleõppereisi kindlasti ka teistele ning plaanin ise inglise keele õppimist jätkata, näiteks Netflixi abil (saab vaadata filme originaalkeeles ja panna inglisekeelsed subtiitrid).  

 

 

Aitäh jagamast, Tiina!

 

Rohkem infot:

Kadi Remann