Õpetaja arengurännak, kõrvalepõikega Maltale ja Brightonisse
27. jaanuar 2020
Õpetaja olemine on miski, millest teadmine istub inimeses sees juba üsna varajases nooruses. Hilisemad täiskasvanuelu ratsionaalsemad ja praktilisemad valikud võivad selle sädeme küll üsna tuhmiks summutada, kuid alateadlikult suunavad edasised valikud su lõpuks ikkagi õigesse sadamasse. Vahepealsed elukäänakud, mis selle sädeme justkui poolkogemata uuesti leegiks puhuvad, võivad endalegi tunduda üllatava äratusena. Teha 15 aastat kontoritööd ja siis ühel päeval tunda kirgastust tavalist koolitust tehes. Seista Hiinas külmetavate jalgadega, üleni kriiditolmusena 70-pealise klassi ees ja äkki teadvustada, kui õnnelikuks see olukord ja töö sind teeb. Tunda vabadust, loomingulist lendu ja sügavat HUVI selle töö vastu, mida sa teed. Jõuda lõpuks arusaamisele, et õpetamine ongi see, mida sa teha tahad ja tegema pead.
Ma olen õnnelik inimene, sest olen oma elu jooksul saanud keeleõpetajana töötada praeguseks kokku ligi 10 aastat. Aegu tagasi õpetasin prantsuse keelt. Vahepeal töötasin personalivaldkonnas ja aktiivse täiskasvanukoolitajana pea 15 aastat, nüüd õpetan täiskasvanutele peamiselt inglise keelt.
Tahan jagada kahte väga erinevat koolituskogemust, mille sain Erasmus+ programmi raames 2017. ja 2018. aastal ja näidata, kuidas need koolitused, olgugi täiesti erinevad, suunasid mind otsima edasisi arenguteid.
Osalesin oktoobris 2017 Malta Executive Training Institute’is 2-nädalasel koolitusel Teaching Business English ja juulis 2018 Ühedkuningriigis The English Language Centre’is Brightonis toimunud 2-nädalasel kursusel Aspects of Teaching English.
Mõlemat kursust ühendas see, et teised osalejad olid erinevate õppeasutuste – põhi- ja keskkooli, kutsekooli, majandus- ja insenerialade rakenduskõrgkooli ja ülikooli õpetajad. Mõlemad kursused pakkusid lisaks ka arendavat lisaväärtust suhtlusest teiste maade õpetajatega, metodoloogilistest aruteludest, kuidas üht või teist teemat meie väga erinevatele õpilastele õpetada, aga samuti meie erineva kogemuse ja meie riikide haridussüsteemide ja koolitus/õpetamiskultuuri võrdlemisest. Need arutelud toimusid nii kursuse raames kui ka väljaspool klassiruumi, n-ö vabast ajast.
Malta kursust vedasid kaks inglasest õppejõudu: esimesel nädalal Nick Brieger, kes on muuhulgas mitme Business English’i õpiku autor ja teisel Julie Saliba. Mõlemad on ettevõtlustaustaga professionaalsed õpetajad.
Koolituse peamine idee seisnes selles, et Business English ei ole kuidagi teistsugune inglise keel, nagu vahel õpilased ja õpetajad arvavad. Business English’i õpetamine tähendab seda, et tuleb õpetada keele kasutamist spetsiifilistes äritegevusega seotud valdkondades (koosolekud, läbirääkimised, intervjuud, telefonisuhtlus, ärikirjad jne). Loomulikult kasutatakse seal spetsiifilist ametlikku sõnavara, mida tuleb ka omandada, aga nende suhtlusolukordadega toimetuleku õpetamine on samaväärselt oluline. Teadmised erinevatest (äri)kultuuridest on samuti BE loomulik osa.
Kursusel tegime ise läbi erinevate alateemade õpetamist, metoodikatest kasutasime grupiarutelu, paaristööd, rollimänge. Veidi arutasime ka keeleteoreetilistel teemadel, näiteks kuidas määratleda fluency’t, aga samuti arutasime seda, kuidas hinnata õpilase tegelikke vajadusi ja neid oma kursuse ettevalmistamisel arvesse võtta. Kasulik teema oli minu arvates ka autentsete materjalide koostamine, siingi tuleb leida tervislik tasakaal õpilaste soovide ja õpetaja eesmärkide vahel.
Brightoni kursus keskendus loomingulisusele inglise keele õpetamisel ja õppimisel. Kursuse läbiviija Jade Blue on ise kunstnik, kellel on peagi valmimas inglise keele grammatika loomingulise õpetamise ja õppimise õpik, mille kohta võib öelda, et see on tema enda joonistatud.
Aspects of Teaching English’i põhifookus oli praktilistel metodoloogilistel (ja loomingulistel!) võtetel ja nippidel, mis olid mõeldud peamiselt põhi- ja keskkooliastme õppijatele. Näiteks, kuidas joonistada Present Perfect’it? Kuidas õpetada sõnavara sõna otseses mõttes sajal erineval moel? Selekteerisin neid võtteid selle pilguga, mida saaksin oma täiskasvanud õppijatele kohandada. Etteruttavalt võib öelda, et ka tõsised ja asjalikud täiskasvanud naudivad mängulisel, rutiinivabal ja neile uudsel moel keeleõpet.
Selle koolituse peamine väärtus minu jaoks oli just ennekõike oma metodoloogilise pagasi täiendamine. Õpetamist õppisin viimati ülikoolis rohkem kui 20 aastat tagasi, seega oli see kursus just õigeaegne ja asjakohane uuendus- ja värskenduskuur. Sain innustust oma mugavustsoonist ja rutiinist välja astuda, olin lausa nii inspireeritud, et registreerusin rahvusvahelise 5. astme TEFL-sertifikaadi online-kursusele!
Loomulikult testisin õpitud võtteid septembris alanud kursustel kohe oma täiskasvanud õppijate peal. Ma olen väga ammu väga lühikest aega põhikooli lapsi õpetanud, kogu minu pedagoogiline kogemus pärineb siiski täiskasvanute koolitamisest ja neile keelte õpetamisest. Loomingulisus metodoloogiliste võtete puhul ei tähenda tingimata „lapsikut mängimist“, nagu meie tõsised ja töökad täiskasvanutest õppijad tihtipeale eelarvamuslikult arvavad. See tähendab pigem sisseharjunud rutiinist väljumist, enda õppijarolli aktiviseerimist ja avatust õppimisele, mis ei sisalda tingimata õpikut ja kirjalikke harjutusi.
Need kaks väga erinevat kursust avasid mulle professionaalse arengu uusi külgi: Business English’i kursusel lihvisime professionaalseid ja spetsiifilisi õpetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Aspect of Teaching English’i kursus avas mulle rohkem õpetamise „käsitöö“ loomingulist külge. Loomingulisus on miski, mida ma nii elus kui töös vajan ja väärtustan, ja nii andis Brightoni kursus mulle võimaluse kasvada mitte ainult professionaalselt, vaid ka inimese ja isiksusena tervikuna.
Katrin Kamerov
(Multilingua Keelekeskus OÜ – Malta ja UK)
