Sõnadest praktikani: kogemus võõrkeelte seminarilt Viinis

Autor: Ksenia Zolotareva

Meie, Ksenia Zolotareva ja Irina Kolodinskaja, oleme Multilingua keeltekooli vene keele õpetajad ja kompetentsikeskuse koolitajad. Osalesime Erasmus+ programmi raames septembris 2026 17. rahvusvahelisel õpetajate täiendkoolituse seminaril „Innovatiivsed võõrkeelte õpetamise tehnoloogiad” BFI rakendusteaduste ülikoolis Viinis (Austria). Seminari eesmärk oli jagada kogemusi ja ideid ning leida uusi võimalusi nende rakendamiseks õppetöös.

Seminar vastas täielikult seatud eesmärkidele ja õigustas meie ootusi. Seminari eriline väärtus seisneb selle praktilises suunitluses: spetsialisti ettekanne annab tõuke ühistegevuseks töötubades ja rühmatöös, kus osalejad arutavad ühiselt töömeetodeid ning töötavad välja võtteid, mida saab rakendada erinevates õpperühmades. Seminari osalejad jagavad üksteisega heldelt oma kogemusi ja praktilisi võtteid ning ka formaalne ja mitteformaalne suhtlus kolleegidega annab palju uusi ideid.

Veronika Weissenhofer (BFI Rakendusteaduste Ülikool, Viin, Austria) viis läbi seminari sissejuhatava osa „Aja- ja ristmike kaart“, mille käigus said osalejad omavahel tuttavaks. Ühest küljest oli see osalejatele hea meeldetuletus, et sotsiomeetrilised võtted toimivad suurepäraselt ka õppetöös nii jäämurdjana kui ka dialoogi ja arvamuste vahetamise innustajana. Teisest küljest tekkis meil kohe võimalus nii endast rääkida kui ka leida mõttekaaslasi, määratleda olulisi teemasid ja leida oma tugevad küljed koolitajatena. Mõni osaleja valis metoodika (nagu Irina), mõni keeleteaduse, mõni loovuse (nagu Ksenia), mõni kultuuri ja kultuuridevahelise suhtluse ning mõni digipädevused. Kõik osalejad olid ühel meelel, et just nende valdkondade sünergiast sünnib hea võõrkeeleõpetaja.

Burgase Assen Zlatarovi nimelise ülikooli (Burgas, Bulgaaria) filoloogiadoktori ja professori Neli Ivanova ettekanne „Sõna ja kommunikatsioon: uurimine ja õpetamine“ oli pühendatud keeleteadusele ja kultuuridevahelisele pädevusele.

Autor: Ksenia Zolotareva

Järgmine suurem osa oli praktilise suunitlusega ja käsitles õpetamist erineva keeletasemega rühmades. Ekaterina Burvikova (New Hampshire’i Ülikool, Durham, USA) ja Snezhana Zheltoukhova (Stetsoni Ülikool, DeLand, Florida, USA) esinesid ettekandega „Väljakutse vastu võetud: meisterlikkus eri tasemega rühmas“. Nad jagasid oma kogemusi, soovitusi ja töömeetodeid. Erineva keeletasemega rühmades õpetamine on väljakutse ja reaalsus, millega puutuvad kokku kõik võõrkeeleõpetajad. Seetõttu tekitas see teema elavat vastukaja ja kutsus esile laialdase arutelu. Kuidas muuta tund võrdselt kasulikuks erineva keeletasemega õppijatele? Kuidas objektiivselt ja õiglaselt hinnata õppijate arengut eri tasemega rühmas, kui nende algtasemed ja materjali omandamise tempo erinevad oluliselt? Kus kulgeb piir kasuliku toetamise ja tugevama õppija arengu pidurdamise vahel, kui tugevam õppija töötab pidevalt koos madalama keeletasemega õppijaga? Millised strateegiad aitavad vältida algtaseme õppijate psühholoogilist ebamugavust ja keelebarjääri olukorras, kus nende kõrval räägivad kaasõppijad ladusalt? Mida teha, kui kõrgema keeletasemega õppijad hakkavad arutelu monopoliseerima, surudes tahtmatult maha vähem ladusate kaasõppijate initsiatiivi ja lõpetades nende lauseid nende eest? Ja lõpuks, mitte vähem oluline küsimus: kuidas vältida õpetaja professionaalset läbipõlemist, kui tundide ettevalmistamine nõuab iga harjutuse jaoks regulaarselt 2–3 erineva variandi loomist?

Nendele ja teistele küsimustele püüdsime leida vastust arutelu ja rühmatöö käigus, mille raames koostasime ülesandeid erineva tasemega õpperühmadele. Praktilise ülesandena said viie rühma osalejad ülesandeks töötada välja tund erineva keeletasemega rühmale nii, et kõik õppijad töötaksid sama materjaliga, kuid kasutaksid erinevaid verbaalseid ja visuaalseid tugivahendeid ning täidaksid oma tasemele vastavaid jõukohaseid ülesandeid. Kõigil rühmadel oli ühine teema („Põlvkonnad“), kuid tunni materjal oli erinev: videoklipid, katkend taskuhäälingust, infograafika ja „elustunud“ maal. Rühmade elav arutelu ja ühine töö viisid valmis õppetunnini ning mõnel juhul isegi võimaliku õppetundide sarjani, mis avas võimaluse liikuda edasi ka teiste teemade juurde. Rühmatöö tulemused esitati seejärel ühises arutelus, kolleegid esitasid üksteisele küsimusi, täpsustasid detaile ja arendasid esitatud ideid edasi. See oli ilmselt seminari kõige põnevam osa, mille tulemuseks oli mitte ainult valik valmis õppetunde, mille stsenaariume saab kohe õppetöös kasutada, vaid ka terve hulk ideid, mida saab rakendada teiste teemade ja ülesannete puhul.

Autor: Ksenia Zolotareva

Seminari teine osa oli pühendatud loovusele kui õppeprotsessi lahutamatule osale. Alexei Lobski (Jyväskylä Ülikool, Soome) püüdis oma ettekandes anda loovusele määratluse ning arutles õpetaja ja õppija loovuse üle. Seejärel viisid nad koos Daria Nosikuga (näitleja, lavastaja ja näitlejameisterlikkuse õpetaja, Viin) läbi meistriklassid, kus tegeleti keha ja liikumise, sõna ja fraasiga ning materiaalsete objektide loomisega. See teema haakub Ksenia metoodilise huviga integreerida draamapedagoogikat ja rollimänge õppeprotsessi. Jõudes ühisele arusaamale, et mitte-loovaid õpetajaid ei ole olemas, jagunesid seminari osalejad taas rühmadesse ja püüdsid loomingulises vormis vastata küsimusele, miks on tänapäeval vaja võõrkeeli õppida. Rühmad andsid erinevaid vastuseid erinevates vormides, kuid ühine mõte oli üks: inimene vajab inimest. Suhtlemine, soov mõista teisi kultuure ja väärtusi, eneseväljendus ja teise inimese mõistmine – just sellepärast tulevad meie õppijad meie keelekursustele.

Just selleks, et aidata meie täiskasvanud õppijatel neid eesmärke vabalt ja rõõmuga saavutada, peavad õpetajad väljuma harjumuspärastest raamidest, kohtuma kolleegidega ja õppima üksteiselt. Viinis toimunud seminar andis meile palju värskeid ideid, mis ootavad rakendamist igapäevases õpetamispraktikas.