Töövarjud Soomest

15.-19.okt 2018 olid Multilinguas töövarjudena tunde jälgimas Soome Sisä-Savo rahvaülikooli võõrkeelte õpetajad Neringa Kartaviciute ja Sirje Huuskonen.

Sisä-Savo rahvaülikool on saanud ErasmusPlus projektist täiskasvanute koolituseks rahalist abi aastateks 2017-2019. Projekti eesmärk on korraldada koolitusi, et iga osaleja areneks isiklike vajaduste põhjal. “Tehes õpetaja tööd pika aja vältel, tuleb vajadus värskendada oma nägemust õpetamisest. Seekord on minu eesmärk jälgida erinevate õpetajate tööd ja saada uusi nippe keelte õpetuseks,” nii kirjeldab oma motivatsiooni projektis osalemiseks õpetaja Sirje Huuskonen.

Sirje ja Neringa jäid nähtuga väga rahule ning tänavad kõiki Multilingua õpetajaid, kes. lubasid töövarje oma tundidesse. Siin on kokkuvõte nende tagasisidest, mis meil on erinev ja hästi. Paljugi sellest tundub meile väga loomulik, aga nendele märkimisväärne.

* Kõik tunnid toimuvad õpitavas keeles, juba alates tasemest A1.

Sirje: See on tõsiasi ka minu töös, sellest tuleks kohe probleeme ja negatiivset tagasisidet tööandjale. Enamus õpilastest on eakad ja käinud sellel ajal koolis, kui nõuti grammatikat ja sõnu peast, oldi väga ranged. Minul on üks õpilane jäänud sellepärast kursuselt ära, kuna õpik oli eestikeelne. Et miks ei ole täpseid reegleid ja soome keeles.Vähesed saavad aru, missugune rikkus on eesti keelt emakeelena rääkiv õpetaja.Ja tahavad, et ma räägiks ainult eesti keeles. B1 kursusel räägin siiski ainult eesti keeles.

* Tunnis kasutatakse väga palju internetti, klassid on hästi varustatud tehnikaga, uusi sõnu guugeldatakse (pilt), tõlgitakse, helifailid on internetis.

Sirje: See on probleem, me läheme kooli teise õpetaja töökohale. Tehnikat on, piisavalt. Võib-olla, et mitte nii kõrgel tasemel kui teil. Mina kasutan siiski netti kui on on sellised pikemad teemad (Eesti linnad jm ). Et see käpuli maas õigete nuppude otsimine ära tasub. Igas koolis on see süsteem erinev. Kavatsen teie lahenduse viia koolidesse teadmiseks.

* Uudistest rääkimine tunni alguses on päris keele kasutamine. Small talk ja uudised “õlitavad” õppijad sisse.

Sirje: Jah, ma hakkan seda tegema iga nädal ka A1-s. Siiani tegin seda vahetevahel. B1-s me räägime uudiseid. Samuti olen lubanud õpilasi ka muid teemasid esile tõsta, mis neid huvitavad (harrastused, lemmikloom, käidud reisid jne).

* Õpetajad kasutavad palju mänge ja see teeb tunni huvitavaks.

Sirje: Mina kasutan mänge aga mitte igal tunnil. Kahtlemata võin lisada mänge. Olen juba esimehega rääkinud ostust, olen saanud loa.

* Meie õppijad on väga aktiivsed, tahavad rääkida.

Sirje: Selline aktiivsus on minul B1 tunnis. Ma olen rääkinud juba A1 õpilastele sellest. Et kasutage kursuse aeg ära maksimaalselt õpitavas keeles rääkimiseks. Nädala sees te seda ei kuule.

* Õpetajad oskavad tunni aega väga hästi planeerida, nt kui tunni lõpuni on paar minutit, ei õpita uut osa, vaid korratakse tähtsamaid tunnis õpitud sõnu.

Sirje: See oli hea nipp, võtsin kasutusele. Tavaliselt olen küsinud, et kas on küsimusi uuest materjalist. Kellelgi ei ole.

* Meeldis materjal, mida kasutatakse, see on mõeldud täiskasvanutele ja õpitavas keeles.

* Laulude kasutamine.

Sirje: Tõsi, kasutan harva, paar korda aastas. See oli tore kogemus kui tunni lõpus jääb pähe helisema selline positiivne kaunis laul. Võiks rohkem kasutada, tähendab tööd netis.

* Suur üllatus oli, et meie õppijad suudavad õppida 3 ak tundi järjest.

Sirje: Jah, seal on taga hea õpetaja, kes planeerib tunni nii, et uudishimu kasvab koguaeg.

* Positiivsus tunnis, nt komplimendid või leiame tekstist kõik positiivsed omadussõnad.

Sirje: See on nipp, mille võtan kasutusele. Seda positiivsust on siin väga vaja. Siin on liiga palju kurvameelsust.

* Õppijad töötavad kaasa alates tunni algusest.

* Õppijad on julged ja loovad.

Sirje: See on üks asi, mis tuleb alati uue õpilasega vastu. Ollakse arad, et äkki teen vea jne. Loovusega tahetakse püsida realismis. Enamasti see võtab aega, mõnega rohkem, mõnega vähem. Kahjuks on mul praktikas üks õpilane, kes ei pääsenud oma hirmudest üle ja jättis õppimise pooleli.

* U-kujuline laud, mitte koolistiilis lauad. Õppija ja õpetaja istuvad ühel tasemel.

Sirje: Olen vähemalt kümme aastat nii õpetanud. Kuna ma tean, et enamus õpetajaid rahvaülikoolis ei tee nii, tõstsin asja esile. See tähendab iga kord laudade asetamist U- kujuliseks ja tunni lõpus tagasi ning see on tüütu. Minul teevad seda sageli õpilased.

* Kristi huumorimeel ja Lukasz isiksusena.

Sirje: Kõik õpetajad olid lahedad. Ma ei tahaks kedagi nimeliselt eraldi esile tuua, et keegi ei solvu. Kristit nautisin isiklikult. Ma tunnen puudust heast eesti huumorist. Siin Soomes peab olema natuke ettevaatlik. Mulle on isegi öeldud, et kas sa oled märganud, et kõik ei saa sinu huumorist aru.

Loodame, et meie koostöö jätkub. Järgmisena soovime tutvustada Multilinguas õppimise võimalusi (suvised intensiivkursused, projekt “Learn Russian in Tallinn”) nii Sisä-Savo rahvaülikooli õppijatele kui õpetajatele.