Vaade Riigikontrolli auditile keeltekooli mätta otsast
09. september 2019
Eelmisel nädalal leidis suurt vastukaja Riigikontrolli audit, mis käsitles puudusi täiskasvanute eesti keele õppe korralduses ja rahastamises. Oleme suuresti auditi tulemustega nõus, kuid tahaksime jagada ka tähelepanekuid, kogemusi ja võimalikke lahendusi keeltekooli vaatenurgast.
Kvalifitseeritud keeleõpetajate vähesus
Suurim auditis väljatoodud probleem on kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh keeleõpetajate järelkasvu puudus. Seda arvamust jagame ka meie. Probleemiga ei tegelda riiklikul tasemel süsteemselt ja piisavalt.
Kõrgkoolid täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetajaid eraldi ette ei valmista. Meie arvame, et peaksid. Kui kohe pole võimalik luua täiskasvanute eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala, siis võiks alustada ühest õpetajakoolituse moodulist, et õpetajaks õppijad teadvustaksid endale võimalust töötada tulevikus keeltekoolis. Multilingua Keelekeskus teeb koostööd nii Tallinna kui ka Tartu ülikooliga olles üliõpilastele praktikabaasiks. Kokku on viimastel aastatel olnud neli praktikanti ja on lootust, et neist üks hakkab osalise koormusega kaastööd tegema. Oleme valmis praktikakohti pakkuma enamatele.
Teiseks probleemiks on õpetajate suur koormus. Täiskasvanute õpetaja on suures osas vabakutseline ja tema töö on enamasti projektipõhine. Täiskasvanuid õpetavad ka kooliõpetajad, kes teenivad selle tööga lisa, kuna üldhariduskoolide õpetajate töötasu ei ole konkurentsivõimeline. Seetõttu ongi õpetajate hooajaline töökoormus väga suur ja paraku taandub õpetajate puudus suuresti ikkagi töötasule.
Õpetajate taseme ühtlustamiseks on meie keeltekoolis tavaks, et uued eesti keele õpetajad kohtuvad kõigepealt metoodikuga. Koos arutatakse läbi võimalikud õppematerjalid ja meetodid, õppe- ja koolituskavad. Metoodik toetab ja nõustab uusi õpetajaid ka kursuse vältel. Lisaks sellele toimuvad kõigile õpetajatele igakuised majasisesed koolitused.
Riiklikul tasemel on tegevõpetajate täienduskoolituse osas viimase aasta jooksul toimunud positiivseid muutusi. Integratsiooni SA koostöös Tartu ülikooliga on pakkunud täienduskoolitusi täiskasvanute eesti keele koolitajatele. Miinuseks on aga, et osaleda saavad vaid Integratsiooni SA partnerid. Meie arvates oleks vaja süstemaatilisi täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetajate koolitusi ja praktikakogukondade kohtumisi vähemalt kaks korda aastas.
Õppematerjalide puudus
Meie õpetajate kogemuse põhjal on puudu õppematerjale eelkõige kõrgematel tasemetel. Olemasolevad B2 õpikud ei kata kõiki selle taseme teemasid, juurde on kindlasti vaja lisamaterjale. C-tasemele puudub põhiõpik üldse, sajandi algul ilmunud õpikute sisu on aegunud ja isegi neid ei ole võimalik enam kuskilt saada.
Õpetajad teevad õppematerjalide otsimisel ja koostamisel suurt lisatööd, mis on väga ajamahukas. Kahjuks on sel suvel testimiskeskkonnast TESTEST maha võetud kõik kuulamisfailid, mis olid abiks nii õppijatele kui ka õpetajatele eksami ettevalmistuskursustel, samuti tundides erinevate teemade käsitluste juures.
Lahendusena pakume välja luua töögrupp, mis võiks teemade kaupa hakata koostama vihikute formaadis õppematerjale B2 ja C1 tasemele koos lisamaterjaliga (grammatikaharjutused, ametlik kirjavahetus, juhised analüüsi, essee, arutleva teksti kirjutamiseks).
Kogemused riigi poolt finantseeritud kursustega
Tasuta kursused on väga populaarsed. Õppegruppi saamine ei sõltu keeletasemest, vaid interneti olemasolust ja kiirusest. Tihtipeale registreeritakse kiiruga valele tasemele, et lihtsalt saada koht keelegrupis. Sellest tulenevalt satub ühte gruppi väga erineva keeleoskusega õppijaid.
Riiklike tasuta kursuste standardne formaat on 120 tundi, millest ei piisa B2 ja C1 taseme omandamiseks. Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi kulub B2 ja C1 omandamiseks keskmiselt 500 tundi, sellest 250 tundi kontaktõpet ja 250 tundi iseseisvat tööd. Tavaliselt inimesed, kes on läbinud ühe 120-tunnise kursuse, ei ole valmis sooritama B2 eksamit ega jätkama C1 tasemel. Kahjuks ei ole võimalik tasuta kursustel osaleda sama taseme kursusel kaks korda. Pakume lahenduseks lubada läbida üht taset rohkem kui ühe korra. Praegu on ühel õppijal võimalik osaleda maksimaalselt 4 korda tasuta kursusel (A2, B1, B2, C1). Arvame, et õppija võiks ise vastavalt tasemele valida, milliste kursuste peale ta selle ära kasutab ning vajadusel kursust korrata. Sellistel juhtudel võiks abiks olla nõustaja.
Grupi suurus (16 inimest) ei ole optimaalne kvaliteetseks keeleõppeks. Suures grupis jääb vähe aega individuaalseks esinemiseks. Väiksemas grupis omandatakse üldjuhul materjal kiiremini ja õpetajal jääb rohkem aega individuaalseks lähenemiseks.
Tallinnas on suur vajadus inglise keele baasil A2 taseme gruppide järele. Soovitame seda arvestada tasuta eesti keele kursuste korraldamisel.
Ministeeriumite koostöö
Riiklikes hangetes osalemiseks peab keelefirma pidevalt jälgima konkursse erinevates keskkondades, eri kanalite kaudu on killustatud projektidele reageerimine.
Erinevate ministeeriumite haldusalas olevate eesti keele kursuste läbiviijate koostöö on koordineerimata. Kui õppija on osalenud riiklikes programmides, siis selle kohta võiks informatsioon olla kättesaadav. Ka riigi raha eest välja töötatud programmid/materjalid peaksid olema avalikud, et õpetaja teaks, mida õppija on eelnevalt õppinud.
Lahendus võiks olla üks koordineerija, kellel on ülevaade toimunud ja toimuvatest kursustest, projektidest, materjalidest ja osalejatest. Sellega väheneks killustatus, kaoks dubleerimine ja oleks selge, milliseid kanaleid pidi info liigub.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt võib öelda, et asjad on siiski liikumas paremuse poole, näiteks on alates eelmisest aastast täiskasvanute õpetajatele hakatud pakkuma erialaseid koolitusi. Kasvanud on ka õppijate teadlikkus – teatakse üsna täpselt, miks keelekursustel käiakse ja mida sealt oodatakse. Kui õppijad on eelnevalt end testinud, on gruppide tase suhteliselt ühtlane. Mis kõige tähtsam – eesti keelt tahetakse õppida!
Arvamust avaldasid:
Malle Nei Multilingua Keelekeskuse juhataja
Ly Leedu metoodik ja eesti keele õpetaja
Ruta Bergman eesti keele õpetaja
Annika Bauer eesti keele õpetaja
