Eesti keele õpetaja Ly Leedu: mul on õppijaid rohkem kui viiekümnest riigist

Multilingua Keelekeskuses töötab palju huvitavaid õpetajaid, kel kõigil on rääkida oma lugu, miks sai neist õpetaja ja mis paelub neid õpetajaameti juures, miks on oluline olla pidevalt keeleõppe protsessis ja kuidas seda enda jaoks kõige meeldivamaks teha.

Aprillis 2020 avasime sarja, mille raames tutvustame keelekeskuse õpetajaid. Põnevat lugemist!

Ly Leedu on sündinud Tartus. Koolis oli ta suur aktivist, käis tantsimas ja näiteringis, hiljem keskkooli ajal osales kooli muinsuskaitseklubi töös. Esines mõne luuletusega igal aktusel ja osales ka etluskonkurssidel.

“Loogilise jätkuna tahtsin saada näitlejaks, algklassides muidugi kuulsaks näitlejaks. Umbes seitsmendas klassis tundus mulle, et õpetajatöö oleks vist huvitavam. Lugemine meeldis mulle väga ja eesti keel tuli väga lihtsalt. Etteütlused olid minu lemmikud,” räägib Ly.

Keskkoolis oli Ly klassijuhataja ja eesti keele õpetaja legendaarne Irene Leisner, tänu kelle tutvustele käidi kui mitte iga nädal, siis vähemalt üle nädala teatris. Ly on siiani suur teatrisõber, kus ta käib kord või kaks kuus.

Kas eesti keel või geograafia – oli küsimus ülikooli astudes

Talle meeldisid väga ka geograafiatunnid. Ülikooli minnes oligi küsimus – kas eesti keel või geograafia – mõlemad võlusid. Aga sel ajal oli võimalik sisse astuda ainult ühte ülikooli ja ühele erialale korraga. Eesti keele kasuks otsustas ta pragmaatilistel kaalutlustel, sest tahtis kohe ülikooli sisse saada ja edasi õppida.  Esimene eksam oli eesti keel, milles Ly pidas ennast tugevaks, ja nii oligi, tänu hõbemedalile sai ta ülikooli sisse ühe eksamiga.

Eesti keelt võõrkeelena õpetati tol sügisel ülikoolis alles teist aastat. Selleks ajaks oli tulevane eesti keele õpetaja aru saanud, et lugeda meeldib talle väga, aga teoseid analüüsida mitte nii väga. “Minu kirg oli ja on pigem eesti keel ning tundus huvitav nii keelt kui kultuuri tutvustada kellelegi, kes sellest suurt midagi ei tea,” märgib Ly. Ülikoolis selgus, et pigem oodati sellele erialale õppima neid, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Tulevased töökohad ootasid neid vene õppekeelega koolides.

“Tuleb välja, et minu töös on eesti keel ja geograafia vägagi seotud. Mõned aastad tagasi lugesin kokku, et mul on õppijaid rohkem kui 50 riigist. Nüüd on see number palju suurem – sel aastal on lisandunud Usbekistan, Hong-Kong, Moldova ja Bali,” ütleb Ly.

Lyle meeldib ka väga reisida. Juba reisi planeerimine on mõnus tegevus. Põhiliselt käib ta suviti perega Euroopas. Neli suve järjest on Ly käinud Erasmus+ stipendiumiga Maltal, Itaalias ja Kreekas õpetajate kursustel. Et nendele kursustele minna, kirjutas ta ise kolm aastat ka õpirändeprojekte. Lyl on enda sõnul ka väga tore sõprade seltskond, kellega on nad juba aastaid käinud suviti Eesti väikesaartel ja laidudel matkamas.

Tööd oli Multilingua keelekeskuses nii palju, et tagasi kooli ei läinudki

Pärast ülikooli lõpetamist alustas Ly õpetajana Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Siis tõi elu teda Tallinnasse ja kuna vene õppekeelega koolides tol hetkel vabu kohti ei olnud, siis läks ta tööle eesti kooli. 1999. a sügisel tegi tema kursuseõde Signe, kes töötas Multilinguas, Lyle ettepaneku õpetada üht täiskasvanute gruppi.

Täiskasvanute õpetamine oli väga erinev. Alustati nullist. Koolis seda ju ei juhtu, kui sa just esimest klassi ei õpeta. Koolis on võimalik õpetada õpiku järgi, järjest, sest õpiku autor ju teab ja on kokku pannud loogilises järjekorras vanusele, huvidele ja õppekavale vastava materjali. Selgus, et täiskasvanute õpetamine on midagi muud.

Siis sai Ly esimese lapse, seejärel teise ja kolmanda, kellega oli peaaegu seitse aastat kodus. Tööle veel kiiret ei olnud, aga kooli tagasi ka ei kibelenud. Siis ühel päeval helistas keelekeskuse juht Malle Nei ja pakkus talle Hansapanga tellerite gruppe. Ühest grupist sai aasta jooksul paarkümmend. Telleritele tulid lisaks pagarid, meremehed (tema esimesed õppijad inglise keele baasil), vähelõimunud, avatud kursused ja nii ta läks. Selleks ajaks kui lapsehoolduspuhkus lõppes, oli tööd nii palju ja nii huvitavat, et kooli tagasi ei läinudki.

Ly tõdeb, et eesti keele osatähtsus on vähemalt Multilinguas järjest kasvanud. “Kui kümmekond aastat tagasi oli inglise keel esimene ja eesti keel vene keele järel kolmandal kohal, siis nüüd on eesti keel vene keelest ette läinud,” lausub ta.

Eesti keele osatähtsus keele õpetamisel aina kasvab – palju on uusimmigrante

Multilingua keelekeskus on osalenud paljudes eesti keele õpetamise riigihangetes. Praegu on palju uusimmigrante, kellest osa õpib muljetavaldavalt kiiresti. Tuleb ära kasutada Ly sõnul huvi ja vajadust, mis inimestel alguses saabudes on. Esimene pool aastat huvitub inimene uude riiki saabudes kõigest. Kui suhtlusringkond on olemas, siis on neid, kes poole aastaga suudavad keele ära õppida B1 tasemel.

“Imestan ja imetlen kõiki sellised õppijaid ning ütlen kommentaariks ainult, et töö on tellija materjalist,” märgib Ly. Teine murdepunkt on Ly meelest kahe aasta juures. Kui selleks ajaks pole keeleõpinguid alustatud, siis edasi on juba raske. Ühelt poolt on olemas kogemus, et saab ka ilma, saab inglise ja vene keeles hakkama. Teiselt poolt võib hakata juba piinlik nende ees, kes on väga kiiresti keeleõpingutega sinust oluliselt kaugemale jõudnud.

Tihti pole eesti keelt vaja tööl, kus kollektiiv on rahvusvaheline või venekeelne ja klientidega ei ole vaja suhelda, vaid põhjused on perekondlikud. On ebamugav, kui eesti suguvõsa istub ümber peolaua, ja ainus, kellele tuleb kõike tõlkida, on välismaalasest väimees. Võib ka juhtuda, et omavahele jäädes ühist keelt polegi, sest äi ja ämm käisid koolis ajal, mil ainus võõrkeel oli vene keel.

Mõni aasta hiljem räägib kakskeelne laps oma sõprade või teise vanemaga eesti keeles, vaja on osaleda lapsevanemate koosolekul ja tekib uus huvi või vajadus õppida eesti keelt. “Mõnikord on motivaatoriks teiste edulood – uus tuttav on ainult mõned kuud Eestis elanud ja juba räägib eesti keeles! Mina olen terve elu siin ja ikka ei oska,” täheldab Ly.

Eesti keele tasemeeksami rahaline kompensatsioon on ajale jalgu jäänud

Riik väärtustab Ly sõnul eesti keele õppimist üha rohkem. Sel aastal erakorraliselt eraldatud 2 miljonit tähendab rohkem tasuta kursusi. “Pakume tasuta kursustel samu õpetajaid ja sama kvaliteeti kui tasulistel avatud kursustel. Ainsaks vaheks on grupi suurus. Tasuta kursustel alustab õppimist 16 õppijat grupis, tavaliselt lõpetab paar inimest vähem. Tasulistel kursustel on minigrupis 4-5, suures grupis aga 6-8 õppijat. See tähendab rohkem õpetaja tähelepanu ja konkreetse õppija vajadustega arvestamist,” ütleb Ly.

Õppimiskulude kompenseerimine, kui õppija on sooritanud edukalt eesti keele tasemeeksami, on suurepärane idee, aga summad on natuke ajale jalgu jäänud, leiab Ly. Kui 10 aastat tagasi eesti keele kursustel osaleja sooritas tasemeeksami, siis sai ta riigilt tagasi küsida 320 eurot, mille ta oli kulutanud keeleõppele. Sel ajal oli see ligilähedane ühe 60-tunnise kursuse hinnaga. Kui eksam tehtud, sai sama summa investeerida järgmise taseme kursusesse. Nüüd on hinnad oluliselt tõusnud, aga kompensatsioon mitte.

Õnneks on riik hakanud panustama ka täiskasvanute eesti keele õpetajate täienduskoolitusse. Juba kolmandat aastat toimuvad regulaarsed täienduskoolitused koostöös Tartu Ülikooliga, kus mitte ei saada ainult targemaks, vaid õpetajaid poputatakse ka suurepärase haridusliku vaba aja programmiga.

“Lisaks riigi toetusele on tähtis ka õpetajate endi koondumine, et me tunneks oma kolleege mitte ainult oma keeltekoolis ja Tallinnas, vaid üle kogu Eesti. Eesti on ju nii väike.  Õnneks on sel aastal varjusurmast ellu äratatud Eesti Keele kui Teise Keelena Õpetajate Liit. Olen valitud liidu juhatusse ning esindan seal ühelt poolt Tallinna ja teiselt poolt täiskasvanute eesti keele õpetajaid,” märgib Ly.

Muret teeb aga, et õpetajate järelkasv on väike. “Õnneks meil on tekkimas tore koostöösuhe nii Tallinna kui Tartu ülikoolidega ja oleme saanud igal aastal mõne praktikandi. Minu arvates on tähtis, et üliõpilased teadvustaksid, et üks võimalus on hakata keelt õpetama hoopis täiskasvanutele. Kasvõi üks täiskasvanute keeletunni külastus võiks olla õpetajakoolituse kohustuslik osa,” ütleb Ly.

Kaitseme oma keelt – räägime välismaalastega eesti keeles!

Oma ühe miljoni rääkijaga on eesti keel maailmas nišikeel. Umbes 7000 praegu maailmas räägitavast keelest on eesti keel esimese 200 seas, sest eesti keeles on võimalik saada ülikooliharidust. Eesti keel on kaitstud nii põhiseaduse kui keeleseadusega. Samas õppimiseks on eesti keel üks raskemaid. 14 käänet ei ole probleem, keegi ei õpi pähe 14 vormi. Raske on sõnade järjekord, omastav-osastav ja hääliku pikkus.

Ly ootab väga, kuidas areneb masintõlge. On ju teada, et kopeerides pikema teksti google translate kastikesse, on tulemuseks joru eestikeelseid sõnu, mille mõtet on raske üles leida. Väga head tööd on Ly sõnul teinud Eesti Keele Instituut, see on täiesti ulmeline, milliseid keelekogusid ja vahendeid nii õpetajale kui õppijale sealt leida võib, alates sõnavara raskusastme kontrollimise tööriistast, naabersõnade otsimisest, anagrammide moodustamisest ja lõpetades erinevate teksti- ja kõnetöötlusvahenditega.

Ly usub teooriat, et Eesti laste suurepärased PISA testide tulemused on seotud meie emakeele keeruka struktuuriga. “Oleme koos emakeelega saanud oskuse mõtelda ja analüüsida. Kui keegi suudaks seda teaduslikult tõestada, siis suureneks terves maailmas huvi eesti keele õppimise vastu,” usub ta.

Eesti keelt saavad hoida ja kaitsta ainult eestlased ise. “Räägime välismaalastega eesti keeles! Ärme anna neile võimalust öelda, et Eestis elades pole võimalik eesti keelt praktiseerida, kõik inimesed lähevad aktsenti kuuldes kohe inglise või vene keele peale üle,” kutsub Ly üles.

Üksikud omandavad keele möödaminnes nagu lapsed. Kõik teised peavad õppima. Ly ütleb tavaliselt esimeses tunnis, et õpetaja õpetab ja õpilane õpib. Õpetaja on õppija partner ja igaüks õpib enda jaoks.

Eesti keele siirupit, mida sisse võtta, veel leiutatud pole, niisiis tuleb ikka õppida

“Teeb nalja, see tundub nii loomulik, aga vahel peab seda kursuse jooksul meelde tuletama. Igaüks peab ise leidma endale sobivaimad meetodid. Õpetaja saab ainult aidata, suunata, ette sööta sobivat materjali ja õigel ajal.  Eesti keele siirupit, mida iga päev paar lusikatäit sisse võtta, veel leiutatud ei ole,” märgib Ly.

Väga tähtis on õpiharjumuse tekkimine, ja selleks annabki Ly kodutöid. “Kui iga päev natuke õppida, siis saab kokku palju. Kui palun lihtsalt korrata tunnis õpitud materjali või sõnu, siis paljud seda ei tee. Kodutöö annab võimaluse õpetajale näidata, et olen kodus õppinud,” ütleb Ly.

Kodutööks on ka igapäevane uudiste otsimine meediast. Ly eesmärk on sellega kasvatada eestikeelse meedia tarbijat – korraga areneb eesti keele oskus ja eriti venekeelse õppija puhul saadakse infot eestikeelsest meediast. “Tore, kui nad avastavad, et mõne meediaväljaande sama pealkirjaga uudis võib erinevates keeltes hoopis erineva sisuga olla,” rõõmustab eesti keele õpetaja.

Muret teeb Lyle õppematerjalide puudus. Kõrgematel tasemetel ei ole valmis materjalide valikut. Pole kõrgtaseme õpikut. Koopiad teha pole ilus, aga ühtegi täiskasvanutele mõeldud B2.2 või C1 tasemele vastavat põhiõpikut müügil ei ole. Öeldakse, et C1 tasemel polegi õpikut vaja, kõik materjalid saab elust enesest, aga Ly arvab, et baasõpikut oleks vaja küll. Siin aitab koostöö kolleegide vahel. Kui keegi midagi sobilikku leiab, siis jagab infot ka teistega.

Telesaadete subtiitrid on vajalikud ka keeleõppijale

Madalamatel keeletasemetel ei ole Ly sõnul adapteeritud või lihtsat lugemisvara ja eesti keeles puuduvad ka nn “selges keeles” uudised, lihtsustatud uudised, mis mõeldud keeleõppijale. Õnneks on praegu paljudel telesaadetel võimalik valida lisaks subtiitrid, mis hõlbustab arusaamist mitte ainult vaegkuuljatel, vaid ka keeleõppijatel. Kumba meil rohkem on, küsib Ly?

Väga raske on, kui õppija on perfektsionist, sest tal on raske aru saada, et vigade tegemine on keeleõppimise loomulik osa. Sama raske on tunnis nendel, kellel pole fantaasiat. “Annan minimaalse õige vastuse igale õpetaja küsimusele ja ootan uut küsimust, aga niimoodi keel ei arene,” märgib õpetaja.

Ly arvates on väga vaja ka süsteemset mitteformaalse õppe võimalust, huvitavat praktikat. “Oleme Multilinguas loonud õpiampsud Eesti kultuuriga tutvumiseks – need on rahvusraamatukogu otsimismäng ja vanalinna orienteerumismäng, algfaasis on projekt vabaõhumuuseumiga,” toob Ly välja.

Keelekeskus suunab oma õppijaid osalema eesti keele maja tegevustes, samuti keelesõbra projektis. “Tihti kaevatakse, et pole kellegagi eesti keelt rääkida. Mina saan tunnis tutvustada erinevaid kanaleid ja keskkondi, aga ma ei ole lapsehoidja ning ei saa otsida igale õppijale isiklikku keelesõpra,” ütleb Ly.

Ta alustab enda sõnul tundi alati küsimusega – mis uudist? Ühelt poolt huvitab Lyd tema õppijate elu ja see, mida nad päriselt teevad. Teiselt poolt tulevad just nii tundi sisse päris teemad. Juba kuu aega A1 taseme kursusel osalenu suudab moodustada lause “Täna külm” või “Minu kass haige”. Uudise asemel võib tundi tulla ka uue sõnaga. Uued sõnad võib üles kirjutada või telefoniga pildistada.

A1 õppijad on Ly käest küsinud, mida tähendab “Elu on ilus” (Solarise keskuse peal), “Tulevik on roheline” (Eesti Energia reklaam), “Libeduse oht” ja “Prügiruum”. B1 grupiga on Ly viimastel nädalatel rääkinud pensionisammastest, karuslooomafarmide keelustamisest, mikroplastist ja PÖFFist. Isegi täiesti uus õpik on trükkimise aja jagu vana. “Uudistest rääkimine toob tundi päris suhtlemise ja päris teemad,” tõdeb Ly.

Ly meelest peab tunnis ka nalja saama. Rohkem on situatsioonihuumorit. Mõnikord, kui ta tunnist koju läheb, meenub, et oli väga lõbus, aga ühtegi konkreetset nalja meelde ei tule. See on seotud ka tunni õhkkonnaga. Ly usub, et õppijad ei karda teda, isegi siis kui kodutöö tegemata on.

Lyle meeldivad väga lauamängud. Kodus on tal umbes 250 erinevat laua- ja kaardimängu, mida annab kasutada keeleõppes. Päris kõiki ta ise kasutanud ei ole, sest pole olnud võimalust, vastavat taset või teemat. Mõni sobib kasutamiseks teatud suurusega grupile ja teist on võimalik mängida ka ühe õppijaga.

Vigade tegemine on keeleõppes loomulik ja seda ei maksa karta

“Olen koostanud õpikute juurde nimekirjad ja koolitanud nii üksi kui kolleeg Rutaga sel teemal nii Multilingua õpetajaid kui ka teisi. Ly arvab, et on mitmeidki õpetajaid lauamängu-usku pööranud. Ja tema mängudega on sisutatud nii mõnedki laste sõprade lauamänguõhtud.

Suhtlema saab õppida rääkides, on Ly veendunud. Ainult lugedes või grammatikaharjutusi tehes rääkima ei õpi. See tähendab Ly sõnul ka, et ta jooksvalt kohe kõiki vigu ei paranda, see võtaks aega ja viiks mõtted teemalt kõrvale.

“Muidugi peab vigu parandama, kui see takistab arusaamist või muudab tähendust. Kui vigu üldse ei paranda, siis ei saagi teada, kuidas õigesti ennast väljendada. Tähtis on teadvustada, et vigade tegemine on keeleõppes loomulik ja seda ei maksa karta,” toonitab ta.

Kõige parem kompliment õpetajale on Ly meelest, kui õppija ütleb tunni lõpus – juba! See tähendab, et aeg on lennanud nii huvitavalt ja kiiresti, et ajataju on kadunud.

Keeleõpe on nagu pusle kokkupanek. Alustame esimesest tükist, lisame tükk-tüki haaval, kuni tekib raam, kuskilt läheb pilt selgemaks ja teisest kohast ka. Mõnest nurgast on kõik juba detailselt paigas, aga teisest kohast on veel palju puudu. Seda puslet tuleb kokku panna rõõmuga.

Õppimine võib olla nauding ja lõbu! Keelt rääkima õppides saame algul aru ainult üksikutest sõnadest, nagu tervitused ja numbrid. Seejärel ühel ilusal päeval saab õppija mõnel lihtsamal teemal, näiteks poe kassas aru jutu sisust ja vastab automaatselt. “See on väga positiivne ehmatus, et ma ei tõlkinud, vaid sain aru ja isegi vastasin ja ka minust saadi aru,” ütleb Ly.

“Oleme arutanud õppijatega, et A1-A2 tase  on nagu maja vundament. B1 on seinad ja lagi, selles majas saab juba elada. B2 on  korralik  katus. Aga C1 on siseviimistlus, et maja oleks täiuslik,” illustreerib pikaajaline õpetaja.

 

Korvapllitreener Howard Frier: ta hoolib päriselt mu edusammudest

See oli umbes kümmekond aastat tagasi, kui Ly Leedu oli mu eesti keele õpetaja. Mulle eriti meeldis, kuidas ta motiveeris meid eesti keele riigieksamist läbi saama. Kuigi see on tema töö, tundsin õppijana, et ta hoolib päriselt minu edusammudest. Töötan korvpalli treenerina ja sellepärast saan aru, kui raske on leida tasakaal õpilaste vahel, kui on erinevad tasemed, aga Ly oskab seda väga hästi teha. Mäletan ka, kuidas ta pani meid proovile kodutööde ülesannetega!

 

Norrast pärit Annelise: enda elus toimuvast rääkimine tunnis annab keeleõppele tähenduse

Kolisin Eestisse 8 aastat tagasi ja pärast mõnenädalast siinviibimist tulin Ly juurde Multilingusse A1 taseme eesti keelt õppima. See oli hämmastav! Ma õppisin nii palju! Tund oli alati lõbus ja julgustav. See võttis küll palju energiat (nagu iga õppimine), kuid oli nii julgustav näha, kui kiiresti uusi teadmisi sain.

Pikk lugu lühidalt, paar aastat hiljem tegin A2 eesti keele kursuse, kuid seekord oli fookuses grammatika ja mu motivatsioon veidi kadus. Olin vahepeal õppimiseks natuke ka liiga hõivatud. Kui mul oli võimalus sel sügisel alustada Ly-ga B1 taseme õpinguid, ei saanud ma võimalust mööda lasta (polnud vahet, kus ja millal kursus oli, vaid see, et ma usaldasin õpetajat).

B1 kursus on oma olemuselt keerulisem kui A1 ja eesti keele õppimiseks on vaja kasutada grammatikat, kuid Ly hoolitseb selle eest, et meil oleks tunnis lõbus ja et vigade tegemise pärast ei peaks ennast halvasti tundma.

Mulle ei panda pahaks, et grammatikas vigu teen, vaid pigem rõhutakse sellele, et oskan ennast kuidagi väljendada. Ja samal ajal näen, et omandades enam grammatikat, saan ka paremini aru eesti keeles, mis mu ümber toimub Eestimaal. Tunnis me alati räägime meie elus toimuvast ja räägime uudistest, mis annab tõesti keeleõppele ka tähenduse.

Ly teeb ka Eestimaal toimuva selgitamisel tõeliselt head tööd. Ta ütles kord, et unistas juba lapsena näitlejaks saamisest. Arvan, et ta leidis ideaalse töö, kus ta kasutab oma näitlejaoskusi, et meile eesti keele ilu saladusi avada. Väga hea on ka see, et Ly oskab nii inglise kui ka vene keelt. Vajadusel saab ta aidata, kui on mõni sõna, millest aru ei saa, või on mõni grammatiline konstruktsioon, mis on  erinev sellest, millega oleme harjunud.

Lavastaja Galina Zhdanova: Ly huvi keele vastu inspireerib armastama ka teisi

Õpetaja Ly on avatud, sõbralik, loov, emotsionaalne ja humoorikas inimene. Ta armastab elu, on huvitatud inimestest ja keskkonnast, ja on kindlasti tõeline professionaal. Ta armastab eesti keelt ja tema huvi keele vastu inspireerib armastama ka teisi.

Alustame tundi alati küsimusega: “Mis uudist?”. Arutame, mis riigis toimub, tänu millele on mul tekkinud suurem huvi ühiskondlikus elus, poliitikas ja kultuurielus toimuva vastu. Tunnid on hästi klassikalised, õpime keelestruktuure, suhtleme, loeme, kirjutame ja kuulame, töötame paarides, grupis.

Mõnikord mängime loomingulisi mänge. Mitu korda oleme käinud õppekäikudel – need on alati huvitavad kohad, näiteks, rahvaraamatukogu või vabaõhumuuseum. Tunnis on alati väga sõbralik atmosfäär.