Evelyn Soidla Õpetajate Lehes: Kuidas õpetaja läbipõlemist ära hoida?
Õpetaja läbipõlemine pole paratamatus, kui selle ärahoidmiseks aegsasti ja läbimõeldult tegutseda. Multilingua keelekeskuses kasutatakse selleks supervisiooni, mida tehakse õpetajatele mõeldud arenguprogrammis.
Sissejuhatuseks ühe läbipõlemise äärel olnud õpetaja lugu.
„Mul oli kõigest kõrini. Jooksin hunniku õpikutega mööda linna ringi, ühest tunnist teise, ja mul puudus igasugune motivatsioon. Ma ei näinud mingit muutust, mida minu tegevus teistele või mulle tooks. Kogu aeg oli üks ja seesama. Ma olin lõksus, olin endale ammu öelnud, et ei taha enam õpetada, aga millegipärast tegin seda jälle.
Ja siis pakuti mulle õpetaja arenguprogrammis (supervisioonis) osalemise võimalust. Programmis leidsin enda jaoks mõtteviisi, mis aitas mul ennast ja oma tööd teise nurga alt näha. Õppisin endalt küsima, mis on minu elus hästi ja mida ma saan paremini teha. Vaatasin oma elule uuesti otsa ja hakkasin õpetamisest uut moodi mõtlema. Mulle meeldis väga ka see, et julgesin otsa vaadata asjadele, mis olid halvasti. Alustasin lihtsamatest sammudest. Hakkasin kasutama rohkem digivahendeid (nt Google Classroomi), lõpetasin materjalide paljundamise (koopiate tegemise), andsin vastutuse päriselt ka õppijatele. Ma ei muretsenud enam nii palju, mida tunnis teha ja kuidas. Hakkasin ennast rohkem usaldama.
Praegu kasutan ma varasemast palju rohkem digilahendusi, annan vastutuse oma õppimise eest õppijatele ja luban neil valida oma õpitee. Usun endasse, minu tunnid on palju huvitavamad nii mulle endale kui ka õppijatele. Olen jõudnud järeldusele, et mul ei olnud vaja vahetada töökohta, vaid pidin muutma mõtlemist.“
Supervisioon õpetajate arenguprogrammi kaudu
Selle õpetaja lugu rääkis supervisiooni positiivsest kogemusest Multilingua keelekeskuses. Supervisioone õpetajatele viiakse meil läbi õpetajate arenguprogrammi raames. Töö toimub selles programmis 5–8 inimesest koosnevates gruppides ning eriti oluliseks peame supervisioonide regulaarsust pikema aja lõikes. Meie arenguprogrammi esimene grupp jätkab kohtumisi juba teist aastat ning teise grupi avasime septembris. Kohtumised toimuvad 3–4 nädala tagant.
Ainuke takistus, miks osa õpetajaid programmis ei osale, on ajanappus. Mõned on olnud supervisiooni suhtes ka skeptilised, kuid vastuväited on kadunud pärast esimesi positiivseid supervisioonikogemusi. Leitakse, et need mõned tunnid just seesuguse intervalli tagant on väärtuslik ja oluline investeering nende jaoks nii isiklikul kui professionaalsel tasandil – parema iseenda kaudu saame veelgi paremaks ka oma ametis.
Just tänu õpetajate arenguprogrammile ongi Multilingua keeleõpetajate läbipõlemise oht keskmisest väiksem, professionaalne kompetentsus suurem, omavaheline koostöö märgatavalt paranenud ja lõpptulemusena võidavad sellest meie õppijad.
Lisaks usume, et õpetajate arenguprogrammid on suurepärane võimalus juurutada coaching’u-kultuuri meie organisatsioonis. Juba praegu näeme, et see, kuidas me mõtleme, mõjutab seda, kuidas me suhtleme ning missugust muutust see meile toob. Supervisioonis osalevad õpetajad muutuvad enesekindlamaks. Nad teavad paremini, milles nad on head ja kuidas saavad oma tugevaid külgi ära kasutada. Nad ei võta õppijate ega kolleegide kommentaare liiga valuliselt. Nad oskavad ennast hoida ja teavad, kuidas seda teha: mõnikord kasutavad nad mõnda harjutust, mõnikord aitab lihtsalt rahulikult hingamine, aga ka pikem jalutuskäik, toa koristamine vms.
Seesugune lähenemine toetab suures osas ka haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ühte põhiideed, mille järgi õpe võimestab nii õppijaid, õpetajaid kui ka õppejõude, annab neile valikuvõimalusi ja vastutust ning suurendab sellega ühiskonna sidusust. Näeme, et just supervisiooni kaudu on neid eesmärke võimalik saavutada.
Et me Multilinguas supervisioonini (arenguprogrammini) oleme jõudnud, selles on oma osa Multilingua juhil Malle Neil, kes näeb selle programmi vajalikkust ja on ka ise kogenud supervisiooni kasulikkust. Ta usaldab superviisorit. Samas teame, et positiivsed ja soovitud muutused avalduvad siiski alles pikema ajaperioodi järel, mitte kohe – järjepidevus on see, mis viib sihile.
Mida supervisioon keeleõpetajale annab?
Eelkõige õpib õpetaja supervisiooni käigus oma kaaslasi paremini kuulama, neid usaldama ja nendega infot jagama ega kiirusta hinnangute andmisega. Teisi kuulates muutub õpetaja ka iseenda suhtes sallivamaks. Kõige olulisem on aga see, et ta ei räägi enam koostöö tähtsusest, vaid teeb päriselt koostööd. Näiteks varem otsustasid meie õpetajad, mis teemad ja meetodid õppijatele sobivad, nüüd lasevad nad õppijatel endal teemad välja valida. See on koostöö, mis motiveerib õppijaid ja tekitab neil vastutustunnet. Supervisioonis käivad õpetajad on ka palju kiiremad õppija vajaduste väljaselgitajad, sest neile on antud tööriistad/meetodid/tehnikad (nt GROW’ mudel), mis neid selles aitavad.
Supervisiooni käigus õpitakse ka oma tundeid paremini haldama. Kui näiteks tekib tugev emotsioon ja energia, siis teatakse, et see tuleb suunata õigesse kohta (minna kõndima, teha midagi, mis aitab negatiivsest energiast vabaneda, jne). Selline kiire mahalaadimine aitab olla parem suhtleja. Vajadusel olen põiminud supervisiooni koolituselementidega, teemadeks näiteks düsfunktsionaalsed rollid grupis, emotsioonide juhtimine, konflikti olemus jne. Arenguprogrammis osalenud õpetajad on öelnud, et neile meeldib jälgida, kuidas superviisor grupis keerulisi olukordi lahendab – sealt on palju õppida. Õpetajad on olnud tänulikud ka oma kolleegidele personaalsete ja professionaalsete kogemuste jagamise eest, sest nii ei tunne keegi ennast üksinda.
Supervisiooni käigus õpitakse ka õppijaid motiveerima. Näiteks on teada, et kui õppija teeb oma õppimise kohta ise vabu valikuid, tekib tal suurem vastutustunne. Järelikult on õpetaja ülesanne luua selline keskkond, kus õppija saab ise otsustada ja oma otsuste eest vastutada. Motiveeritud on õppija, kes tunneb, et ta on oluline inimene. Õpetaja ülesanne on seega igale õppijale näidata, et tema sõna ja arvamusega arvestatakse. Meie ümber on palju neid, kes meid või meie käitumist kritiseerivad ja teavad kõike meist paremini. Supervisiooni käigus saadakse selgeks, et iga kriitikat ei maksa südamesse võtta. Pigem on kriitika kingitus, mille eest võime hiljem tänulikud olla.
Kõige olulisem on üldine mõtteviisi muutus. Õpetajad on öelnud, et pärast õpetaja arenguprogrammi läbimist on nad hakanud otsima lahendusi, mitte takistusi. Mõni programmis osalenu on öelnud, et tal ei olegi enam ühtegi vana mõtet alles, et ta on nüüd arengumõtteviisiga, mitte kinnistunud mõtteviisiga. Mõni õpetaja on tõdenud, et põhjalikum iseendaga tegelemine muudab teda paremaks inimeseks igas mõttes.
Uue, positiivsema mõtteviisi omandamine võtab aga aega, ja mitte vähem kui mõne uue keele selgeks õppimine. Nagu keelt õppides, tuleb ka uue mõtteviisi omandamisega tegelda süsteemselt, regulaarselt ja pikaajaliselt. Programmi läbimine on edukas siis, kui teadvustatakse endale, et tööd tullakse tegema eelkõige iseendaga, mitte kuulama loengut uuest ja põnevast õppemeetodist.
