Tehisarul ei ole ema: mida õpetas rahvusvaheline Neurolanguage Coaching konverents inglise keele õppimise kohta?

Kas inglise keele õppimisel on tähtsam hea koolitaja, nutikas AI-rakendus või hoopis see, kuidas Sa end õppijana tunned? 

See küsimus jäi kõlama Hispaanias Sitgeses toimunud 10. rahvusvaheliselt Neurolanguage Coaching konverentsilt, kus kohtusid keele-coachid, teadlased ja koolitajad üle maailma.

Meetodi looja Rachel Palingu juhtimisel tähistati kümmet aastat neuroteaduse ja professionaalse coachingu lõimimist keeleõppesse. Kolme päeva jooksul jagasid oma teadmisi maailma tippeksperdid, kes tutvustasid teaduspõhiseid meetodeid, mis aitavad täiskasvanutel õppida keelt teadlikumalt, väiksema stressi ning suurema enesekindlusega. 

Multilingua inglise keele koolitajad ja sertifitseeritud keele-coachid Laura Kahju ja Kristi Karjatse osalesid konverentsil (Erasmus+ õpirände raames), et tuua sealt kaasa värskeid teadmisi ka Eesti õppijateni. Üks mõte jäi aga kõlama peaaegu igas ettekandes- tuleviku keeleõpe ei tähenda ainult paremaid õppematerjale või nutikamat tehnoloogiat. Sama oluline on mõista, kuidas inimese aju õpib ning millist keskkonda vajab ta selleks, et julgeks rääkima hakata. 

 

1. Hea lugu õpetab rohkem kui sada grammatikaharjutust

Kui oled kunagi mõelnud, miks mõni õpikogemus jääb meelde aastateks, aga teine ununeb juba järgmisel nädalal, siis vastus võib peituda hoopis selles, kuidas inimese aju töötab.

Express Publishingu akadeemiline direktor George Kokolas, kel on üle 30 aasta kogemust inglise keele õpetamise valdkonnas, selgitas, et inimaju õpib just narratiivide, mitte kuivade reeglite kaudu. Hea lugu vähendab õppija hirme ja kaitsemehhanisme, tugevdab motivatsiooni ning aktiveerib emotsioone, mis omakorda toetavad õppimist ja pikaajalist mälu.

Õppeprotsessi peamine käivitaja on uudishimu ja positiivne suhtumine. Need kaks märksõna kõlasid tegelikult läbi kogu konverentsi. Korduvalt rõhutati ka PQ (Passion Quotient) ja CQ (Curiosity Quotient) tähtsust. Thomas Friedmani tuntud valemi järgi võib kirg ja uudishimu viia inimese pikemas perspektiivis kaugemale kui pelgalt kõrge IQ. 

 

2. Inglise keele õppimine ei sõltu ainult intelligentsusest

Paljud täiskasvanud usuvad, et nad ei räägi inglise keelt piisavalt hästi, sest neil pole “keeleannet”. Tegelikult see nii ei ole. Neurolanguage Coaching lähtub teadmisest, et õppimine muutub tõhusaks alles siis, kui inimene tunneb end turvaliselt. Seetõttu ei keskendu keele-coach ainult sellele, mida õppida, vaid ka sellele, kuidas õppija end õppeprotsessis tunneb. See tähendab aktiivset kuulamist, teadlikke küsimusi, eesmärkide sõnastamist ning õppija sisemise motivatsiooni leidmist. Keele-coaching’u eesmärk ei ole koguda mitte ainult teadmisi, vaid tõsta ka inimese enesekindlust nende teadmiste kasutamiseks. 

“Konverentsil kuuldu kinnitas, et oleme keele-coaching’u meetodeid kasutades õigel teel. Minu jaoks on suurim erinevus õpetamise ja keele-coaching’u vahel see, et fookuses on inimesed, mitte keel. Küsimus on ka selles: kes juhib mängu? Coaching’u puhul on koolitaja ja õppija võrdsed partnerid ning see nihe rollides muudab õppimise aktiivsemaks, paindlikumaks ja tulemuslikumaks. Õppija vastutab ise oma arengu eest ja see suurendab omakorda tema autonoomiat.” sõnab Kristi. Kui traditsioonilises keeleõppes on koolitaja see, kes jagab keelealaseid teadmisi, selgitab reegleid ja juhib tegevust ning õppija omandab materjali etteantud raamides, siis keele-coach arendab õppija enesekindlust ja iseseisva keelekasutuse oskust. “Koolitaja passiivne suunamine on viidud miinimumini, mis toetab omakorda õppijat individuaalsete eesmärkide saavutamisel, motivatsiooni hoidmisel ja keelebarjääride ületamisel.” lisab ta.

 

3. Julgus öelda “Ma ei tea”

Konverentsil jäi kõlama veel üks mõte, mis võib esmapilgul panna kulmu kergitama. Tänapäeval kipub kaduma väärtuslik oskus ja julgus öelda: “Ma ei tea.” 

George Kokolas pani koolitajatele südamele olla õppijatele eeskujuks mitte ainult teadmiste, vaid ka suhtumisega. Ka õpetaja võib eksida, kõike mitte teada ning samal ajal jääda uudishimulikuks ja õpialtiks. Selline lähenemine näitab õppijale, et ka tema võib katsetada, küsida ja eksida.

 

Keele-coaching’us nähakse koolitajat eelkõige partnerina, kes aitab õppijal ise lahendusteni jõuda, mitte inimesena, kelle ülesanne on kõik vastused ette anda.

„Meie õppijad tulevad väga erinevatelt elualadelt ja tunnis võivad teemad hüpata meditsiinist mesinduseni. Nii juhtubki tihti, et pean koolitajana tunnistama: ma ei tea. Ja ma ütlengi seda õppijale otse välja.” meenutab Laura. “Olen suur Carol Dwecki juurdekasvuuskumuste (growth mindset) pooldaja ning armastan sellistel hetkedel lisada: ma ei tea seda veel, aga uurin välja — või, mis veel parem, uurime koos! Selline mudeldamine võtab ka õppijatel maha pinge olla ilmeksimatu. Kõige olulisem ongi uudishimu ja soov teada saada, mis see on, mida ma veel ei tea.“ tõdeb Laura.

 

4. “Artificial Intelligence doesn’t have a mother.”

Üks konverentsi meeldejäävamaid tsitaate pärines tugeva akadeemilise ja tehnoloogiataustaga Joseph Rioselt. “Artificial Intelligence doesn’t have a mother.” Rios tuletas meelde, et tehnoloogia ei asenda kunagi ehtsat inimlikku kontakti. Ta avas mõiste human generativity, selgitades, et tõeline õppimine ja uue teadmise loomine sünnib päris suhtluses, kus on olemas empaatia, usaldus ning inimene on päriselt kohal.

Sama mõtet täiendasid haridusteadlane Trish Wilkinson, kes rääkis koolitaja väärtuste lainetusefektist (ripple effect), ning Neurolanguage Coaching litsentseeritud koolitaja Gaëlle Miani, kelle sõnul on koolitaja kõige olulisem tööriist tema eneseteadlikkus.

Koolitaja peab suutma reguleerida oma sisemist seisundit nii füüsilisel, vaimsel kui ka emotsionaalsel tasandil, sest õppija tunnetab seda kõike. Hääletoon, pausid, kehakeel ja kohalolu mõjutavad õppimise kvaliteeti rohkem, kui sageli teadvustame.

 

“Iga muutus muudab koolitaja rolli ja mõjutab ka meie tööd. AI on meie töös suurepärane tööriist materjalide koostamisel, kohandamisel, süstematiseerimisel, analüüsimisel ja vahel ka lihtsalt uute ideede genereerimisel. Aitab kenasti ära hoida läbipõlemise ohtu!” usub Laura.

“AI ei suuda kunagi inimeseks olemist asendada, ta võib vastata küsimusele “Mis on empaatia?”, aga ta ei suuda seda reaalajas, päris suhtluses tekitada.” lisab ta.

Kristi meelest on tehisaru suuteline tekste looma, ent koolitaja on see, kes aitab arendada eneseväljendusoskust, sügavamat inimlikku kontakti, empaatiat ja kohalolu, mille edasi andmisel jääb masinast vajaka. „AI on suurepärane tõenäolise keele produtseerimises (producing probable language), kuid kuna keel on midagi palju rohkemat kui lihtsalt reeglid, jääb masin inimesele alla. AI ei suuda inimest asendada seal, kus on vaja tähendusrikast keelekasutust (meaningful language), päris situatsioonides reageerimist (responding) ja päris vestlusega liitumist (joining conversations).” lõpetab Kristi oma mõtte. 

 

Miks see kõik on oluline inglise keele õppijale?

Konverentsilt võtsid Laura ja Kristi kaasa palju uusi teaduspõhiseid taipamisi, praktilisi töövõtteid ja värskeid ideid. Kuid olulisim taipamine ei puudutanud tehnoloogiat ega metoodikaid, vaid inimest. Inglise keelt saab õppida äppide, videote ja tehisintellekti abil rohkem kui kunagi varem. Ometi sünnib enesekindlus rääkida päris vestlustes – seal, kus keegi kuulab, märkab, julgustab ja loob turvalise ruumi eksimiseks. 

Just neil põhimõtetel põhineb ka Multilingua keele-coaching. Õppimine ei alga küsimusest “Mis tasemel Sa oled?”, vaid hoopis “Milleks Sul inglise keelt päriselt vaja on?”. Sellest lähtuvalt kujundab keele-coach õpiteekonna, mis aitab vähendada keeleärevust, kasvatada enesekindlust ja jõuda kiiremini eesmärgini.

Kuni 31. augustini on individuaalne keele-coaching 10% soodsam.

Soodushind: 46,80 € + km / tund (tavahind 52 € + km).

 

 

Kui oled harjunud investeerima oma arengusse coaching’u või mentorluse kaudu, võib keele-coaching olla Sinu jaoks järgmine loogiline samm.