Endist ETV haridussaadete toimetajat ja kauaaegset eesti keele õpetajat Helgi Saart rõõmustab ettevõtte nimi Valge Klaar

Multilingua Keelekeskuses töötab palju huvitavaid õpetajaid, kel kõigil on rääkida oma lugu, miks sai neist õpetaja ja mis paelub neid õpetajaameti juures, miks on oluline olla pidevalt keeleõppe protsessis ja kuidas seda enda jaoks kõige meeldivamaks teha.

Aprillis 2020 avasime sarja, mille raames tutvustame keelekeskuse õpetajaid. Põnevat lugemist!

Aastaid Eesti Televisioonis haridussaadete toimetajana töötanud Helgi Saar püsib ikka veel hariduslainel, õpetades Eesti ühes suuremas keeltekoolis Multilingua Keelekeskus eesti keelt võõrkeelena. Teda rõõmustab, et läbinisti ingliskeelses IT-maailmas on Apple’i Eesti esindus valinud oma ettevõtte nimeks täiesti eestikeelse ja Eestile väga omase nime, mis seostab selle logo meie populaarse õunasordiga Valge Klaar.

Küll aga teeb elupõlist õpetajat kurvaks see, et eesti keele osatähtsust vähendavad meie linnapildis ja kõnekasutuses sellised moodustised, nagu Original Sokos Hotel Viru, Park Inn by Radisson Meriton & Spa Hotel Tallinn Conference, Language Lounge OÜ. Ja neist kõige hirmsam on Tallinna Tehnikaülikoolile pandud nimi TalTech!

Miks me selle vastu ei saa? Mida teeb keeleinspektsioon? Ajab umbkeelseid taksojuhte Narvas taga. Murelikuks teeb teda ka äri-, teaduse- ja kõnekeele kasutuses järjest enam ingliskeelse sõnavara kasv, mida me endale enam ei teadvustagi. Eks selle kasutamisele aitab kaasa ka meie igapäevane seos IT- maailmaga. Mis  meid sellest päästaks, ei oskagi kahjuks öelda.

Helgi Saare õpilane on olnud ka ETV Moskva korrespondent Anton Aleksejev

Helgi käe all on õppinud ja õpivad endiselt nii koolilapsed kui ka täiskasvanud erinevatelt elualadelt erineva keeletaseme ja suunitlusega. Multilingua Keelekeskuses käis eesti keelt õppimas ka  ETV Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kelle arengut eesti keele omandamisel saame näha ja kuulda teleekraanil.

Kõige auväärsemaks õppijaks peab ta Briti suursaadikut Nigel Haywoodi, kes tuli Eestisse enne ametisse määramist ning õppis temaga koos Saaremaal terve kuu. Eriliselt andekas oli Euroopa Liidu Tõlkekeskuse juht taanlane Jimmy Stryhn, kes alustas nullist ja õppis igal suvel kaks nädalat, et liikuda järgmisele keeletasemele. Jimmy suutis õppida 8 tundi päevas, nii et Helgi koos teise õpetajaga töötasid vahetustes, Jimmy aga tegi päeva jooksul valgele paberile vaid paar märksõna. Ometigi  jõudis ta nii B2 tasemele.

Jimmy valdas paljusid keeli alates esperantost, rääkimata inglise, itaalia, hispaania, saksa, prantsuse ja rootsi keelest. Arvata võib, et keelte omandamisel aitas teda erakordne musikaalsus, igatahes õppis ta iseseisvalt ära meie laulupeo segakooride repertuaari, et peol osaleda. „Aga mis siin salata, niisugused õpilased sunnivad õpetajat ennast pingutama ja arendama,“ nendib Helgi.

Õpetajaks tänu oma perekonna eeskujule

Helgi isa ja ema olid õpetajad ning seetõttu sai Helgi lapsest saadik osaleda perekondlikel pedagoogilistel nõupidamistel ja vaidlustes, mis tavaliselt toimusid nii lühemate kui pikemate söögikordade ajal. Helgi venna peletas see nii ära, et tema kindlaks veendumuseks sai: mitte iialgi õpetajaks!

Helgist aga sai õpetaja. „Ma arvan, et see on kutsumus. Mulle meeldib õpetada. Kõige suuremat rõõmu valmistavad õpilased, kes eesti keelt kasutades on meie ühiskonnas ennast tõestanud: lõpetanud kõrgkooli, kaitsnud magistrikraadi, töötavad arsti või juristina, ning ei ole ka oma õpetajat unustanud. See tiivustab. Mitmetest endistest õpilastest on saanud minu head sõbrad, kellega me aeg-ajalt kohtume,“ märgib Helgi.

Eesti keele kui võõrkeele õpetamine on ajas kindlasti muutunud

Kui Helgi õpetajatööga nõukogude ajal alustas, siis eesti keele tunnid vene koolis jäid tihti ära, neid lihtsalt kasutati kõikvõimalike ürituste läbiviimiseks ja ettevalmistamiseks. Pealegi oli igas klassis hulk õpilasi, kes olid saabunud Eesti piirkondadest, kus nad polnud kuulnud sõnagi eesti keelt. Mõnedes koolides ei olnudki eesti keele õpetajat. Täiskasvanud aga ei õppinudki keelt. „Mäletan, et esimene õpik täiskasvanutele “ Räägime eesti keelt” ilmus alles 1988. a,“ märgib Helgi.

Tänaseks on muutunud suhtumine eesti keele õppimisse. Enamus venekeelseid õppijaid saab aru, miks tal on vaja eesti keelt. Paljud venekeelsed pered panustavad ka oma laste keeleõppesse aega ja vahendeid lisatundide võtmiseks. Miks? Sest eesti keele õpetamise tase paljudes koolides jätab soovida kahjuks just eesti keele õpetajate ebapädevuse tõttu.

Helgi räägib, et alles mõned päevad tagasi pöördus tema poole abi saamiseks vene koolis õppiv 8-klassi poiss, kes sai oma õpetajalt ülesandeks kirjutada arutelu teemal „Kurjuse veetlus“. Helgi ei suutnud õpilast aidata, kuna tal puudus vajalik sõnavara selle teema käsitlemiseks. Enne seda olid nad vaeva näinud referaadi kirjutamisega Jüri Üdi ja Ernst Enno loomingust, kusjuures õpilane ei olnud lugenud ühtegi luuletust neilt autoritelt. Üks teine loova töö teema “Veealune maailm Eesti mütoloogias ” sundis kogemustega õpetajat veetma tunde internetis, et vahet teha näkineidudel, haldjatel ja merineitsitel. Õpilased, kellele selline ülesanne anti, sellest ammugi rõõmu ei tundnud, sest neil puudus selleks vastav sõnavara.

Eesti riik väärtustab ja panustab eesti keele kui võõrkeele õppesse, ent tulemused on tagasihoidlikud

Helgi leiab, et riik küll väärtustab ja ka panustab eesti keele kui võõrkeele õpetamisse, kuid samas mitte eriti tulemuslikult. Tema arvates vajab läbivaatamist koolis kasutatavate õpikute tase. Need on nii erinevad. Kui üks õpetaja on teinud ebapädeva otsuse ja valinud kooli jaoks halva õpiku, siis see jääb kooli raamatukogusse aastateks ja terved aastakäigud õpilasi  näevad vaeva nende õpikutega. „See on ka põhjuseks, miks osa õpetajaid ei kasuta õpikuid, vaid  töötavad oma paljundatud materjalidega,“ lausub Helgi.

Kõige keerulisem on Helgi arvates äratada õpilastes huvi eesti keele vastu. Ja seda saab teha kõige  lihtsamate lausetega, mis annavad talle võimaluse ennast väljendada. Kui õppija kogeb eneseväljenduse oskust, siis tunneb ta sellest rõõmu ja temas tärkab ka huvi edaspidise keelekasutuse  vastu.

Õpetaja peab olema huvitav isiksus, ta peab särama!

Helgi on oma pikaealise pedagoogilise praktika jooksul kogenud paljude erinevate meetodite esiletõusu, aga ka langust, ning seetõttu ei riski ta määratleda ennast konkreetsete meetodite kasutajaks. Põhirõhk on tema sõnul kindlasti kommunikatiivsel lähenemisel, ükskõik kui keerulist teemat ka ei käsitleks. Millist meetodit kasutada, sõltub grupist: ühed on valmis osalema rollimängudes, teised mitte, ühed laulavad ja liiguvad, teised mitte.

Muidugi valmistab Helgi end tunniks ette, aga ta teab, et valmis lahendus sünnib tunnis  tänu õpetaja spontaansele improvisatsioonile. Kui õpetajal see oskus puudub, jääb tund igavaks ja raskeks, kui väga ta ka ei püüaks. Õpetaja suudab tunni elavaks muuta väikese nalja, huvitava fakti, pildi või jutu esitamisega. „Tänapäeval on meie kasutuses terve digimaailm. Aga kõigele sellele lisaks peab õpetaja olema huvitav isiksus, ta peab särama,“ ütleb Helgi. „Vanamoodsa keeleõpetajana tean aga, et keele edukaks omandamiseks on ikkagi vaja ka  tuupimist,“ lisab ta.

Multilingua Keelekeskuse kolleegid Helgist

„Helgi on alati elurõõmus ja positiivne. Ta on ehtne näide elukestvast õppest ja ajaga kaasas käimisest ka praeguses e-õppe olukorras.“

                                                                                                  Ruta Bergman, eesti keele õpetaja

„Helgi heatujulisus nakatab ka temast tunduvalt nooremaid kolleege ning mis iganes ettevõtmine on käsil, siis Helgi alati lööb kaasa ja mõtleb kaasa.“

    Annika Bauer, eesti keele õpetaja

„Helgi on alati esimene, kes ennast igale koolitusele kirja paneb ja kohale tuleb. ???? Vaadates Helgit mõtlen, et nii tahaksin ka mina vananeda ja sellises vormis olla õpetajana 30 aasta pärast! Helgiga on alati huvitav ja tore – ta on imetlusväärne saare naine!

                                                                                                    Ly Leedu, eesti keele õpetaja ja metoodik

„Ma imetlen Helgit, tema reipust, laia silmaringi ja nooruslikku olekut. Ta sulandub oma särava ja rõõmsa olemisega Multilingua õpetajate seltskonda suurepäraselt.“

Malle Nei, keelekeskuse juhataja

NB! Loe palun ka Aino Kuntseli lugu:

Aino Kuntsel keeleõppest: kõik on vaheldumisi õpetaja ja õpilase rollis, mis on väga inspireeriv 30.04.2020