Rootsi keele õpetaja Kerli Hanseni 7 ametit
Multilingua Keelekeskuses töötab palju huvitavaid õpetajaid, kel kõigil on rääkida oma lugu, miks sai neist õpetaja ja mis paelub neid õpetajaameti juures, miks on oluline olla pidevalt keeleõppe protsessis ja kuidas seda enda jaoks kõige meeldivamaks teha.
Aprillis 2020 avasime sarja, mille raames tutvustame keelekeskuse õpetajaid. Põnevat lugemist!
Kerli Hansen alustas Multilingua Keelekeskuses õpetamistööga juba viisteist aastat tagasi. Eredalt on tal meeles üks tema esimesi hommikusi gruppe, sest tegemist oli ühe positiivseima õppijate seltskonnaga, keda Kerli üldse kogu oma õpetamiskarjääri jooksul kohanud on. „Siiani meenuvad “inside-naljad” neist tundidest, küll oli tore! Hea õpikeskkonna loomine tundides on minule alati olnud A ja O. Et oleks tore nii õppijatel – nii jääb ka keel hästi külge – kui endal vahva tööl käia. Armastan ikka ju oma tööd kogu südamest,“ ütleb Kerli.
Tahtmine, et töö oleks seotud rahva ees esinemisega, oli Kerlil olemas juba 8-aastaselt. Õpetaja amet oli kindel eeskuju, kuna see on Kerli perekonnas naisliini pidi aastaid kulgenud. Juba tema vanavanaema oli kõrgelt hinnatud õpetaja ning sama teekonda jätkas ka tema vanaema. Kahjuks jäi vanaema eneseteostus õpetajana pooleli, kuna selle tee katkestas 1944. aasta küüditamine Siberisse.
Kas saada tantsijaks, lauljaks, õpetajaks või idamaiste võitluskunstide treeneriks?
Seega jätkab Kerli tema teekonda. Teise variandina oli tal valikus karjäär kitarristina, kuna “tinistas” ta kitarri alates 4. eluaastast ning 7-aastaselt hakkas seda ka tõsisemalt õppima. Lisaks oli valikus ka laulja amet. Kooris laulmine sobis Kerlile väga hästi, kuid pärast paari korda üksi laval lauldes sai see mõte kõrvale lükatud ning oma verbaalseid esinemisi teostab ta nüüd nii giidina vanalinnas “vägesid juhtides”, ka spordisaalis inimesi liikuma pannes, rühmatrenne andes.
„Jah, tantsija soov oli mul ka. Käisin väiksena iluvõimlemistrennis, ja millest ikka üks väike tüdruk unistab, kui mitte tantsimisest. Lindikavad ja muu võlu,“ märgib Kerli nostalgiliselt. Kuna tema aastaid balletikoolis käinud ema arvas, et see on liiga karm ala, siis see mõte jäi sinnapaika.
Hiljem sai Kerlist siiski sportlane, pakkudes praeguseks rahvale idamaiste võitluskunstide elamusi (“mixed martial arts”). See oli veel parem, kui tants! „Idamaad on mind alati tõmmanud, ma isegi ei oska öelda miks, ju olen midagi “eelmisest elust” kaasa võtnud,“ arvab praegune õpetaja.
Eelkooliealisena kuulas Kerli palju vinüülplaate. Ta mäletab, et tal oli üks India muusika plaat – esikaanel lambad mägise maastiku taustal. Selle plaadi iga helinüanss on Kerlil siiani viimse detailini peas. Võrratu muusika – rahustav, teistmoodi, eksootiline!
Mõlemad valikud on omamoodi eksootilised – idamaised võitluskunstid ja rootsi keel
„Minu praegused põhitegevusalad – idamaised võitluskunstid ja rootsi keel – võib vist öelda, et on samuti veidi eksootilised ja lõputut avastust pakkuvad,“ usub Kerli. „Ju see kõik on üks suur kujunemine, mis tõi mind siia, kus ma olen praegu, ja soovin kõike omandatut jagada,“ lisab ta.
Kerli on veendunud, et nii rootsi keele õppimine kui õpetamine on ajas kindlasti muutunud palju innovaatilisemaks. Nii õppijast kui õpetajast lähtuvalt. Nurka on visatud sõnaraamatud, internet pakub imelisi võimalusi, mida on mõnus õppetöösse integreerida.
Netisõnaraamatud on tasemel! Õppijad on julgemad end väljendama võõrkeeles, mis ehk ongi osaliselt tulenev ka parematest netivõimalustest. Kontrastiivgrammatika, mida Kerli nii tohutult armastab, on pigem kõrvale jäetud, aga päris ilma ka ei saa. See pakub õpetajale tänapäeval põnevaid väljakutseid, kuidas see õppetöösse sisse põimida, nii et õppija arugi ei saa.
Keeleõpe on hästi praktilist laadi – kohe kasutama! Kerlile see meeldib, sest saab näha kiireid tulemusi! „Tunnid on tänapäeval väga kõnelemisele suunatud. “Valetage!,” hüüatan ma tunnis ja me räägime “maad ja ilmad” kokku. See on nii vahva. Meile ju meeldib unistada, kas pole,“ esitab Kerli retoorilise küsimuse.
Rootsi riik ja Rootsi saatkond on äärmiselt toetav rootsi keele õpetamise osas
Selle üle on Kerlil siiralt hea meel. Rootsi riigi toel korraldatakse regulaarselt täiendkoolitusi õpetajatele, varustades ka raamatutega jne. Samuti on saanud Kerli õpetajana palju häid mõtteid tänu nii Rootsi Saatkonnale, ERKOS’ele (Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts) kui ka rootsi keele õpet väljaspool Rootsit toetavale organisatsioonile Riksföreningen Sverigekontakt, mille liige ta on.
Kõige keerulisem on Kerli arvates võõrkeele õppimisel omandada maksimaalselt autentne hääldus, rõhud, kõne meloodia. Rootsi keel on üsna meloodiline keel ja kohati lause meloodia määrab ka lause tähenduse. „Tuleb ise hästi ilmekas olla, täpselt nagu Alef Ström (naljasaate Kreisiraadio Rootsi korrespondent Alef Ström), et see kõik edasi anda. Minult on küsitud, et kas ma olen teatrikoolis käinud või. Ei ole, ei ole. Kõigest vaid oma tööd südamest armastav “õps”,“ ütleb Kerli naljatledes.
Igapäevasituatsioonide imiteerimine on parim õpetamismeetod
Igapäevasituatsioonide imiteerimine on parim, klassikalises keeleõppes on samuti üsna palju head. Kõnelemine, ise lausete moodustamine, oma mõtete produtseerimine. Kerli ei näe tegelikult suuri erinevusi õpetaja töö ja treeneri töö vahel.
„Ka oma trennides hüüatan: „Siin ei ole tähtis, milline sa välja näed, tähtis on tulemus!” See kehtib ka keeleõppes. Kõige raskem ongi ehk õppija end avama panna, et ta annaks endast kõik, nagu trenniski – miski, mis paneb teda “üle viimase piiri” minema, adrenaliin laes. Nii tulevad parimad tulemused. Keeleõpe on samuti treening,“ leiab Kerli.
Kerlile meeldib öelda, et rootsi keel on nagu üks suur moosiriiul, ja üldse mitte kõige suurem riiul, kreeka keele riiul on kindlasti palju suurem, nii et “teeme ära!”. Sul on ikka vaja ehitada see riiul endale, et moosid (sõnavara) sisse laduda. Kui sul on moosid vaid sahvri põrandal, on raske neid õigel hetkel kiiresti üles leida ja avada. Nii võib mõni moos just siis, kui sul teda vaja on, avamata jääda. Süsteemi loomine tuleb kasuks.
Lõbus lugu keeletunnist
Neid lugusid on aastatega kogunenud päris palju. Üks värskemaid on pärit talvest, mil Kerli alustas uut kursust ühes firmas. Pidi alustama kaks gruppi – algajad ja edasijõudnud. Miskipärast sai Kerli eelnevast jutust aru, et esimesena saabub tema juurde edasijõudnute grupp.
Klassi saabudes alustas ta kohe tutvustusega rootsi keeles, paludes seejärel igal õppijal natuke endast võõrkeeles rääkida, kaardistamaks keeletaset. Oldi suhteliselt kidakeelsed, purssides siiski miskit ära. Mõni oskas lisaks oma nimele ka veel kolm lauset öelda.
“Okei, siin on palju tööd,“ jõudsin juba mõelda. Eelviimane õppija taipas lõpuks küsida, kas tegemist on ikka algkursusega. Siis selgus, et ülemus oli grupid teises järjekorras pannud. „Naersime pisarateni, ja nad viskavad siiani minu üle nalja sellega. Kuid samas ladus see mõnusa motivatsiooni-platvormi. Möödunud on pool aastat ja me räägime omavahel rootsi keeles,“ rõõmustab Kerli õpitulemuste üle.
Taavi Lehemaa, Kerli Hanseni õpilane
Team Leader of Global KYC Research Team/ Nordea
Eesti murdmaasuusataja Taavi Lehemaa (keskel) pälvis pankurite Euroopa meistrivõistlustel kolm kuldmedalit, vahendas err.ee 05.02.2020.
Mul on au olnud õppida Kerli valvsa silma all rootsi keelt umbes pool aastat. Mulle meeldib Kerli juures tema positiivne meelelaad ja entusiastlik suhtumine. Kuulates ennast või kedagi teist rootsi keele tunnis lugemas, tekib mul kohati ikka tunne, et siin on asi ikka rootsi keelest väga kaugel. Sellegipoolest aitab Kerli jälle hääldused paika saada ja tõlgib juba vähemalt sada korda tõlgitud sõnad. See annab juurde sellist eestlasele ebamaist usku, et võib olla kunagi ikkagi hakkame rootsi keelt rääkima. Samas on tunnid alati lõbusad ja naljakad, mis on argise tööpäeva keskel korralik maasikas. Kerli jääb ka silma oma harukordselt laia silmaringi ja hea huumorisoonega. Temaga on alati kerge suhelda ja lisaks väga kompetentsele õpetajale on tegemist väga meeldiva inimesega.
NB! Loe palun ka teiste õpetajate lugusid:
Aino Kuntsel keeleõppest: kõik on vaheldumisi õpetaja ja õpilase rollis, mis on väga inspireeriv 30.04.2020
