Tuuli Rehemaa

Lõpetasin 2000. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning läksin tööle  Mäetaguse Põhikooli Ida-Virumaale. 2006. aastal tuli pakkumine asuda tööle Eesti Keele Instituudis, kus olen keelekorraldajana töötanud juba 13 aastat. Nendesse aastatesse mahub osalemine mitme sõnastiku koostamises ja toimetamises, eesti keele loenguid nii Eestis kui ka välismaal, tööd mitmes terminoloogiakomisjonis, pikemaid ja lühemaid keeleteemalisi artikleid, aga eelkõige väga paljudele keelenõuküsimustele vastamist nii meili kui ka telefoni teel.

Eesti keele kui võõrkeele õpetamine on mind huvitanud juba Mäetaguse aegadest, sest neil aastail olid Mäetaguse Põhikoolis nii eesti kui ka vene klassid. Aastatel 2011–2012 olin Innove C1 tasemeeksami töörühma liige. 2017. aastal otsustasin omandada eesti keele kui teise keele õpetaja kutse Tallinna Ülikoolis, põhitõuke selleks sammuks andsid tõenäoliselt need keelenõuküsijad, kelle jaoks eesti keel pole emakeel.

Eesti keelest on mul tänu keelekorraldajatööle head teadmised ja kogemused. Soovin õpetajana olla avatud ja sõbralik, leida üles iga õppija tugevused ja luua sünergia, kus õpiksime kõik koos. Mulle endale pakub eesti keel ikka ja jälle huvi, lusti ja rõõmu, loodan nakatada selle tundega ka õppijat.

Täiskasvanute koolitajana ma:

• selgitan välja õpperühma vajadused ja ootused, valmistan ette koolituse sisu, valin meetodid, lähtudes õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest,
• annan õppijatele tagasisidet, toetan õppijaid, märkan õppijate arengu muutusi, reageerin olukorrale õpiprotsessis toetaval viisil,
• kogun õppijatelt õppeprotsessi kohta jooksvalt arvamusi, analüüsin õppeprotsessi, hindan õppijate õpiväljundeid,
• analüüsin ja hindan oma tegevust õppeprotsessis, tean oma tugevusi ja arenguvajadusi, tegelen oma rollikäitumise analüüsiga, otsin probleemi tekkimisel lahendust,
• oskan allikakriitiliselt otsida infot veebist, oskan luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.